Jaga
Peavalu võib pidada universaalseks probleemiks: peaaegu kõik meist on mingil hetkel sellega kokku puutunud. Viimasel ajal olen märganud, et üliõpilaste seas on vahetundide vestluste keskmes tihti peavaludele leevenduse otsimine ning valuvaigistite pakkumine on muutunud hoolivuse märgiks. Sageli arutatakse, millised valuvaigistid kellelegi kõige paremini mõjuvad, kuid harvemini räägitakse peavalude põhjustest ja võimalustest neid ennetada.
Korduvate peavalude esinemisel tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, et saada kliiniline diagnoos ja välistada sümptomaatiline peavalu. Kindlasti võiks olla abi terviklikust infoallikast, mis selgitaks peavalude põhjuseid ja pakuks lahendusi ennekõike elustiili muutmise kaudu.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on peavalud kolmandaks kõige levinumaks neuroloogiliseks häireks maailmas, mõjutades ligikaudu 40% elanikkonnast. Samas pole peavalu mitte ainult valulik, vaid mõjutab tõsiselt kannatava inimese elukvaliteeti. Korduvad peavaluhood ja sageli ka pidev hirm järgmise hoo ees kahjustavad pere-, sotsiaalset ja tööelu, rääkimata materiaalsest koormusest. Pikaajaline stress igapäevaeluga toimetuleku tõttu võib samuti soodustada muude haiguste, sealhulgas psühholoogiliste häirete, teket. Ärevus ja depressioon esinevad migreeni põdevatel inimestel oluliselt sagedamini kui tervetel inimestel. Teadlikkuse suurendamine peavalu esile kutsuvatest faktoritest võimaldab meil saavutada paremini kontrolli probleemi üle, mis muidu tihti tundub meie kontrolli alt väljuvat.
Peavalud jagunevad esmasteks ja sekundaarseks ehk sümptomaatilisteks. Sekundaarsed peavalud on sageli seotud mõne muu terviseprobleemiga, mille põhjused võivad olla teadmata. Esmased peavalud jagunevad ennekõike migreeniks, pingepeavaludeks ja kobarpeavaludeks. Sekundaarsed peavalud võivad olla tingitud näiteks sinusiidist, kõrgest või madalast vererõhust ja ravimite ülekasutamisest. Kuidas teha peavalude tüüpidel vahet ning kuidas on võimalik neid ennetada, saad teada lk 75 infokastist.
Aladiagnoosimine: tervishoiuteenuste osutajate teadmiste ja spetsialistide puudumine
Peagi 10 aastat tagasi rääkis Rahvusvahelise Peavalude Seltsi endine president intervjuus ajakirjale Eesti Arst, et väga paljud peavaluga patsiendid ei jõua kunagi õige spetsialisti vastuvõtule. ,,Oleme seltsiga mitmetesse riikidesse saatnud külalisprofessoreid, olen ise loenguid pidamas käinud, viinud läbi meistrikursusi, andnud stipendiume peavaluga tegelevatele arstidele teadmiste täiendamiseks välisriikide peavaluspetsialistide juures,’’ lisas ta selgitamaks, et probleemiga on siiski tegeletud.
Kuna peavalu on ebapiisavalt uuritud ja migreeni tegelik põhjus on seni teadmata, diagnoositakse ja ravitakse peavalusid kahjuks sageli ebapiisavalt. Minu enda anekdootlik kogemus kinnitab seda samuti. Pöördusin mitme arsti poole selgitamaks välja, miks mul enne peavalu algust ajutiselt nägemine kaob. Olin väga mures, kuna selline sümptom võib viidata tõsisele terviseprobleemile. Nägemine hägustus, silme ette tekkis virvendus ja pime tsoon, mis kasvas nii suureks, et kattis suurema minu nägemisväljast. Pärast mitmeid MRT-uuringuid tunnistas arst lõpuks, et ei leia midagi kahtlast ega oska mind aidata. Alles siis, kui külastasin tasulist peavaluspetsialisti, sain kiire ja selge diagnoosi – auraga migreen.
Aura! See pole inimest ümbritsev müstiline mõjujõud
Aura, kui migreeni sümptom pole küll haruldane, kuid on sageli vähe tuntud ja võib tekitada palju segadust. Aura on migreeni prodormaalse ehk peavalu eelse perioodi nähtus, kuid see võib esineda ka ilma migreenita.
Minu esimesel kogemusel auraga ei märganud ma kohe, kuidas mu nägemine järk-järgult halvemaks muutus. Olles tunnis, sain ühel hetkel aru, et ma ei näe, mida vihikusse kirja panen. Ma nägin oma kätt liikumas, kuid selle kõrval oleks olnud nagu suur must täpp, mis läks iga minutiga aina suuremaks, kuni lõpuks neelas endasse ka mu käe. Minu kogemus auraga piirdus kas pimeda tsooni tekkega või virvendavate tuledega, kuid on olemas ka teisi aura liike.
Aura jaguneb sensoorseks ja motoorseks. Sensoorse aura ajal võib nägemine muutuda häguseks, nägemisvälja võivad tekkida virvendavad tuled, värvilised siksakid ja pimedad tsoonid. Harvemini esineb ‘’sipelgate jooksu’’ tunnet, pearinglust või kõne muutumist ebaselgeks. Aura kestab tavaliselt paarist minutist ühe tunnini. Motoorne ehk hemipleegiline aura on haruldasem ja tihti perekondlikult pärilik. Seda iseloomustab lihasnõrkus, mille tõttu ühe kehapoole jäsemed võivad ajutiselt nõrgeneda. Düspaatilise aura puhul võib inimesel olla raskusi lausete moodustamisega, sõnade hääldamisega või õigete sõnade leidmisega. Kahjuks otsest ravi aurale ei ole, ning selle täpsed tekkemehhanismid on siiani teadmata.
Okulaarne migreen sarnaneb sümptomite poolest auraga migreenile, kuid visuaalsed nähtused tekivad ainult ühes silmas. Õnneks on neid selle tõttu lihtne eristada: tuleb vaid kontrollida, pannes ühe silma kinni. Okulaarne migreen on haruldasem ja tõsisem ning sellega tuleks pöörduda arsti poole, kuna haruldastel juhtudel võivad muutused nägemises jääda püsivaks.
Abiks on peavalupäevik
Enne spetsialisti juurde pöördumist on hea, kui oled pidanud peavalupäevikut – see on suurepärane viis välja noppida võimalikud peavalu vallandavad tegurid. Iga kord, kui tekib peavalu, võiks teha peavalupäevikusse sissekande vastates järgmistele küsimustele:
- Mis kell peavalu algas?
- Milline pea piirkond valutab? Iseloomusta valu.
- Kui tugev valu on?
- Mida olen sellel päeval söönud?
- Kui palju olen joonud?
- Kui palju eelneval ööl magasin?
- Mis valuvaigistit võtsin ja kas see aitas? Kas aitas midagi muud?
- Kuidas hindan oma stressitaset?
Kui arvestatav kogus sissekandeid on juba kogunenud, tuleb seda kriitilise pilguga hinnata ning leida korduma kippuv faktor.
Tihti on peavalud tingitud näiteks mõnest konkreetsest toiduainest. Ka migreen on geneetiliselt määratletud, ent samas mõjutatud ka keskkonnafaktoritest, mistõttu on olemas mitmeid võimalusi migreenihoogude esinemise tõenäosuse vähendamiseks.
Ka toidukordade vahele jätmine võib vallandada peavalu, seega on oluline süüa tasakaalustatult ja kolm korda päevas. Samuti on vajalik juua piisavalt vett – umbes 2 liitrit päevas, et hoida keha hüdreeritud. Hoides oma keha vähendame selle kriitilist tagasisidet peavalude näol. Kuigi puuduvad kindlad tõendid, et kohv ise tekitaks peavalu, on täheldatud, et järsk kofeiini taseme langus veres võib siiski peavalusid põhjustada.
Ma nägin oma kätt liikumas, kuid selle kõrval oleks nagu suur must täpp, mis läks iga minutiga aina suuremaks, kuni lõpuks neelas endasse ka mu käe.
Piisav ja kvaliteetne uni võib peavalude leevendamisel olla olulisem, kui oskame arvata. Kõikidel inimestel on natuke erinev unetundide vajadus, kuid üldiselt soovitatakse magada vähemalt seitse tundi. Vähem tähtis pole ka unerütm: uinumine ja ärkamine peaksid toimuma iga päev samal ajal. Une kvaliteeti saab parandada tagades magamistoas täieliku pimeduse, näiteks kasutades näomaski, ja vaikuse. Samas võib aidata hoopis ka nn ‘’valge müra’’. Samuti on õige uneassotsiatsiooni loomisel oluline, et voodi seostuks ainult magamisega. Enne magamist tuleks vältida ekraane, kuna need takistavad melatoniini tootmist ning stimuleerivad meid vaimselt liiga palju. Selle asemel võiks näiteks kuulata rahulikku muusikat või lugeda raamatut.
Kuna pingetüüpi peavalud on tingitud lihaspingest, võib nende leevendamiseks proovida erinevaid meetodeid kaela- ja seljalihaste lõdvestamiseks. Samuti aitavad lihaseid lõdvestada kuumad kompressid, kuid kindlasti tuleb naha kaitsmiseks panna kompressi ümber riie. Samasuguse efekti võiks anda ka soe lõõgastav vann. Võimalusel tasub kaaluda ka head massaaži. Kaelalihased võivad pingesse minna, kui töötame pikka aega küürus asendis ekraani ees. Selle leevendamiseks on soovitatav teha regulaarseid pause ja tõhusaid venitusharjutusi. Kaelalihaseid saab venitada liigutades pead aeglaselt ja sujuvalt ette, külgedele ja diagonaalis ettepoole. Kätt pea peale pannes võib peale õrnalt natuke kaalu lisada, et lihased rohkem veniks.
Lootes paremale
Teemat kokku võttes mõtlen neile õnnelikule 10-le protsendile inimkonnast, kes statistika sõnul elavad peavaluvaba elu. Meie, eluloteriiga mitte võitnud 90 protsenti, peame leppima, et giljotiini küll enam ei kasutata, kuid seevastu on iga aastaga rohkem võimalusi peavalu leevendamiseks tänu farmakoloogilistele läbimurretele ja suuremale selgusele inimkeha talitluse suhtes. Ressursse on praegu rohkem kui kunagi varem, et saada teada meid vaevavate peavalude põhjused ning proovida erinevaid lahendusi – uuematest ravimitest kuni ennetusstrateegiateni. Meditsiini edusammud annavad lootust, et iga aastaga lähenevad paremale elukvaliteedile kõik, kes praegu peavaludega võitlevad.
Kasutatud kirjandus:
- Jen Colwell. What are stretches for headaches? Medical News Today. https://www.medicalnewstoday.com/articles/stretches-for-headaches (20.06.2023).
- Jennifer Robblee, MD, MSc and Amaal J. Starling, MD. (2019). SEEDS for success: Lifestyle management in migraine. Cleveland Clinic Journal, 86 (11): 741-749.
- Karmen Stimmer. (2015). Peavaluekspert: paljud peavaluga patsiendid ei jõua kunagi õige spetsialistini. Eesti Arst, 94(8):456–458.
- Medication Overuse Headache. American Migraine Foundation. https://americanmigrainefoundation.org/resource-library/medication-overuse/ (09.07.2016).
- Migraine and other headache disorders. World Health Organization. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/headache-disorders (06.03.2024).
- Migraine. National Institute of Neurological Disorders and Stroke. https://www.ninds.nih.gov/health-information/disorders/migraine (19.07.2024).
- Peavalu tüübid. Eesti Peavalu Selts https://peavalu.ee/peavalu-tuubid/
- Rebecca Buffum Taylor. Migraine with aura. WebMD. https://webmd.com/migraines-headaches/what-is-a-migraine-with-aura (11.08.2024).
Migreen
- enamikul juhtudel episoodiline
- kestab 4–72 tundi
- võib kaasneda iiveldus, oksendamine, valgus- ja fonofoobia
- sageli silma taga või hõlmab üht peapoolt, pulseeriv
- mõnikord eelneb sellele lühiajaline visuaalne või sensoorne aura
Pingetüüpi peavalu
- levinuim peavalu
- põhjustatud lihaspingest
- iseloomult surveline või pingeline, sageli nagu vöö ümber pea
- mõnikord levib kaela sisse või kaelast
- võib olla seotud stressiga või kaela lihas-skeleti probleemidega
- algab tihtipeale teismeeas ja mõjutab 50% juhtudel rohkem naisi kui mehi.
Kobarpeavalu
- kuni mitu korda päevas korduv lühiajaline, kuid äärmiselt tugev peavalu
- tavaliselt ühes silmas või selle ümbruses
- pooltel juhtudel kaasneb iiveldus ja/või oksendamine
- tihti kaasneb pisaravool ja silma punetus, silmalaug võib rippuda
- nina võib joosta või olla kahjustatud poolel kinni
- suhteliselt haruldane, täiskasvanute seas vähem kui 1/1000
Ravimite ülekasutamisest tingitud peavalu
- põhjustatud kroonilisest ja liigsest ravimite kasutamisest primaarse peavalu leevendamiseks
- kõige levinum sekundaarne peavaluhäire
esineb peaaegu iga päev või iga teine päev - tugevam ärkamisjärgselt
- võib kaasneda iiveldus
Sinusiidist tingitud peavalu
- valutavad põskkoobaste piirkonnad
- võib esineda palaviku ja halva enesetunde kõrvalt
- valu tugevneb järskude liigutuste puhul
- võimalik silmalaugude turse
Kõrgest või madalast vererõhust tingitud peavalu
- kõrge vererõhu peavalu on pulseeriv ja esineb pea kuklaosas
- madala vererõhu peavalu on pigem tuim kui terav
- esinevad tavaliselt päeva spetsiifilises osas, näiteks peale ärkamist
- mõlemaga võib kaasneda iiveldus ja pearinglus
