Naatriumtsitraadi manustamise mõju ainevahetusele ja 5000 m jooksu sooritusele treenitud noortel meestel*

Kõrge intensiivsusega pingutuse ajal laguneb ja taastub ATP (adenosiintrifosfaat) kiiresti. Selle kõrvalmõjuks on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse suurenemine nii lihastes kui ka organismi sisekeskkonnas. Suurenenud happelisus on üks peamisi põhjusi, miks väsimus kiiresti tekib ja süveneb. Üks võimalus hapestumist pidurdada ning seeläbi vähendada väsimust ja parandada töövõimet on organismi puhversüsteemide võimekuse tõstmine enne pingutust.

Juba 20. sajandi alguses leiti, et keha puhverdusvõimet saab suurendada naatriumvesinikkarbonaadi või naatriumtsitraadi manustamisega. Need ained tõstavad vere pH-d ja bikarbonaatioonide sisaldust, tekitades metaboolse alkaloosi. Naatriumtsitraadi puhul on lisaks täheldatud ka veepeetust ja plasma mahu suurenemist, mis võib parandada vastupidavuslikku sooritusvõimet.

Kaitstud doktoritöö eesmärk oli uurida, kuidas naatrium­tsitraadi manustamine mõjutab ainevahetust ja 5000 m jooksu tulemust erinevates tingimustes: mõõduka ja kõrge temperatuuriga laboris ning normaalse temperatuuriga välitingimustes simuleeritud võistlusolukorras. Kokku osales 43 treenitud meesvastupidavussportlast, kellele anti enne jooksu kas naatriumtsitraati või platseebot kas vesilahusena või kapslites. Kõigis kolmes uuringus kasutati randomiseeritud topeltpimeda ristuuringu ülesehitust.

Tulemused näitasid, et naatriumtsitraat parandas 5000 m jooksu aega statistiliselt oluliselt ainult mõõduka temperatuuriga laboritingimustes. Kõrge temperatuuriga laboris ega välitingimustes simuleeritud võistlusel see aga sooritust ei mõjutanud. Naatriumtsitraadi manustamine tekitas metaboolse alkaloosi, tõstes vere pH-d ja bikarbonaatioonide taset, soodustades laktaadi liikumist töötavast lihasest verre. Samuti suurenes veepeetus ja plasma maht enne jooksu, kuid jooksu ajal plasma mahu muutused ei erinenud platseeboga võrreldes. Subjektiivse väsimuse, kuumatunde või südame löögisageduse osas erinevusi ei ilmnenud.

Kokkuvõttes näitasid uuringud, et naatriumtsitraadi manustamine koguses 500 mg/kg enne 5000 m jooksu suurendas veepeetust, plasma mahtu ja tekitas metaboolse alkaloosi, mis toetas laktaadi eemaldumist lihastest pingutuse ajal. Need muutused parandasid treenitud sportlaste tulemust mõõduka temperatuuriga laboritingimustes, kuid ei andnud sama efekti kuumades tingimustes ega välitingimustes imiteeritud võistlusolukorras. Tuleb siiski märkida, et kuigi naatriumtsitraadil on potentsiaal parandada sooritusvõimet teatud tingimustes, sõltub selle efektiivsus märkimisväärselt individuaalsest füsioloogilisest vastusest. Seetõttu võib olla vajalik käsitleda naatriumtsitraadi kasutamist sportlase seisukohalt personaalse strateegiana, mitte universaalse ergogeense abivahendina.

* Artikkel tugineb 6. novembril 2025 Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl „The effects of acute sodium citrate supplementation on meta­bolism and 5000 m running performance in a trained young men“