Veebiloengud ja nende tõhusus: tugevused ja väljakutsed üliõpilaste kogemusele tuginedes

Sissejuhatus

Tänu tehnoloogia kiirele arengule ja digitaalsete lahenduste laialdasemale kasutamisele, millele aitas kaasa koroonapandeemia, on kõrgkoolides veebiloengud muutunud tavapäraseks õppemeetodiks. Need loengud pakuvad uusi võimalusi õppimiseks, võimaldades paindlikkust, ligipääsetavust ja interaktiivsust, kuid toovad endaga kaasa ka mitmeid väljakutseid.
Veebiloengute tõhusus sõltub paljuski mitmest tegurist, sealhulgas tehnoloogiliste vahendite, õpetamisstrateegiate ja õppijate motivatsiooni tasemest. Efektiivne veebiloeng loob õpilastele soodsa keskkonna teadmiste omandamiseks, edendades samas aktiivset osalust ja kaasatust (Janmaimool & Nunsunanon, 2021). See, kuidas veebiloengud võrreldes traditsiooniliste auditoorsete loengutega toimivad, on haridusteaduses oluline teema, kuna mõjutab otseselt õpitulemusi ja õppurite üldist akadeemilist kogemust (Fajrin & Santoso, 2021).

Õppeaines “Teadustöö alused ja uurimistöö metoodika” viisid 3. kursuse 5. ja 6. rühma õe õppekava üliõpilased läbi kvalitatiivse uurimistöö õppimise käigus poolstruktureeritud intervjuud kaasüliõpilastega, kel oli videoloengutes osalemise kogemus. Intervjuud salvestati helifailidena ning transkribeeriti sõna-sõnalt tekstifailiks. Saadud andmestikku analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Artiklisse kaasati kuue intervjuu tulemused, mille eesmärgiks oli kirjeldada üliõpilaste kogemusi seoses veebiloengutes osalemisega. Intervjuudest saadud tulemused aitavad mõista üliõpilaste kogemusi veebiloengute tugevustest ja väljakutsetest, mis võivad olla kasulikud tõhusate veebiloengute loomisel, et toetada üliõpilaste õpimotivatsiooni ning saavutada edukalt õpiväljundid.

Tulemused

Induktiivse sisuanalüüsi käigus moodustus intervjuudest, mis kirjeldasid üliõpilaste kogemusi seoses veebiloengutega, neljateistkümnest lihtsustatud väljendist neli alakategooriat: “Paindlikkus ja ajakasutus”, “Keskkond ja vahendid”, “Õpimotivatsioon” ja “Loengute kvaliteet” (vt. Joonis 1).

Esimese alakategooria «Paindlikkus ja ajakasutus» moodustasid lihtsustatud väljendid: paindlikkus, ajatõhusus, omas tempos materjali läbitöötamine, pausid ja korduv vaatamine ning võimalus tegeleda õppetööga endale sobival ajal.
Üliõpilaste arvates aitavad veebiloengud aega kokku hoida – näiteks ei kulu aega kõrgkooli loengutesse ja koju tagasi liikumisele. Samuti saab salvestatud veebiloenguid omas tempos vaadata ning uut teemat omas tempos õppida. Võimalik on vaadata loenguid korduvalt, vajadusel kerida arusaamatuid kohti tagasi ning teha pause loengu kuulamise ajal, ilma infot kaotamata.

Näited andmebaasist:

,,/…/ need võimaldavad paindlikkust ja võimalust materjali omas tempos läbi töötada /…/»

,,Kui veebiloengud on ettesalvestatud, siis on hea neid vaadata, millal ise tahad. Ja kui vaja, siis saab ka tagasi kerida või mõningaid asju üle vaadata.»

,,/…/ sa saad sättida, kui kaua sa tegeled sellega ise. Kui sa vaatad videot, siis sa saad panna selle kiiremaks. Ja kui sa vaatad lihtsalt slaide, siis sa saad vaadata neid slaide, mis keerulisemad on, kauem.»

Teise alakategooria «Keskkond ja vahendid» moodustasid lihtsustatud väljendid: stabiilne internet, töötavad seadmed (arvuti, telefon, kaamera, mikrofon), mugav keskkond või veebipõhine platvorm (Zoom, Moodle, Big Blue Button).

Üliõpilased leidsid, et kehva kvaliteediga internetiühenduse puhul on raske loengut jälgida ning tähelepanu hajub. Oluliseks peeti ka mugavat ja töökindlat veebiloengu keskkonda. Näiteks tõid uuritavad välja, et Zoomi keskkonda on mugav kasutada, see on töökindel ning võimaldab kasutada chat’i, kuhu saab jooksvalt küsimusi kirjutada ja lektor saab neile loengu käigus vastata. Ka Teamsi keskkond sobib veebiloenguteks, samas on nii selle kui ka Big Blue Buttoni ühendusega olnud probleeme ning esineb tõrkeid osalejate videokaameratega, eriti kui kuulajate hulk on suur.

Näited andmebaasist:

,,Mulle meeldib Zoom ja Teams. See Big Blue Button vms on päris kehv. Üks õppejõud kunagi asutas seda ja kui lisaks temale veel üks õpilane kaamera tööle pani, hakkas kõik hakkima, nii et tundub, et see väga koormust ei kannatanud.»

,,/…/ halva heli või video kvaliteediga võib loengu jälgimine keeruline olla /…/»

Kolmanda alakategooria «Õpimotivatsioon» moodustasid lihtsustatud väljendid: kaasahaaravad ja interaktiivsed õppematerjalid, kaasatus ja küsimuste esitamine, õpikeskkonnast tulenevad segavad tegurid.

Intervjueeritavad leidsid, et huvitavaid ja hästi koostatud veebiloenguid on huvitav jälgida ning sellega seoses suureneb üliõpilaste motivatsioon õppida ning teema endale selgeks teha. Õpimotivatsiooni suurendavad ka interaktiivsed loengud, mille käigus tekib võimalus aruteluks õppejõu ja üliõpilaste vahel. Üliõpilased osalevad veebiloengutes tihti kodust ning sealne keskkond (õpikeskkond) võib samuti mõjutada õpimotivatsiooni, näiteks veebiloengus on parem osaleda, kui ruum on vaikne ja seal on võimalikult vähe segavaid faktoreid.

Näited andmebaasist:

“Kergem on mõttega kõrvale minna, sest seda õppimist soodustavat keskkonda ei ole seal ümber. Eks see oleneb suhteliselt sellest ka, et kuidas sa oma kodus asjad teinud oled. Kas on eraldi koht õppimiseks.”

,,/…/ kui õppejõud pakub interaktiivseid ülesandeid või arutelusid, siis tunnen, et ma ei ole õppimisega üksi.”

Neljanda alakategooria «Loengute kvaliteet» moodustasid lihtsustatud väljendid:, selge ning kaasahaarav esitlus; hästi struktureeritud, visuaalselt toetatud ja lihtsasti jälgitavad loengud ning hea heli ja video kvaliteet.

Intervjueeritavad üliõpilased kirjeldasid, et hea veebiloeng on paraja pikkusega, selge ning õppejõu esitlus on sobiva tempoga – ei liiga kiire ega liiga aeglane – ning kaasahaarav. Üliõpilased tõid esile, et õppejõud peaks suutma infot huvitavalt esitada, tuues praktikast näiteid. Samuti rõhutati veebiloengutes kasutatavate slaidide olulisust, need peaksid olema visuaalselt kergesti jälgitavad ja loogiliselt üles ehitatud. Visuaalselt toetatud ja näidetega illustreeritud loengud on üliõpilaste arvates kriitilise tähtsusega, et soodustada seoste tekkimist uue materjali omandamisel. Olulise aspektina toodi välja loengute tehniline kvaliteet, sealhulgas heli ja video kvaliteet, mis on hädavajalik hea veebiloengu läbiviimiseks.

Näited andmebaasist:

“Kui loengud on hea kvaliteediga ja õppejõud kaasahaarav, siis minu arvates see ei erine tavalisest loengust. Kui aga õppejõu tehnika või internet pole kõige paremad, siis võib tõesti raske vaadata ja kuulata olla.”

“Keskendumist soodustab kindlasti, kui loengud on hästi struktureeritud ja mitte liiga pikad. Samuti, kui õppejõud kasutab visuaalseid abivahendeid ja interaktiivseid elemente, siis on mul kergem püsida keskendunud.”

“Tehniline kvaliteet on minu jaoks väga oluline. Kui video ja heli on kvaliteetsed, saan ma täielikult keskenduda õppimisele. Kui slaidid on hästi nähtavad ja loetavad, siis saan kergemini mõista, mida õppejõud räägib.”

Kokkuvõte

Veebiloengud pakuvad õppijatele märkimisväärseid eeliseid, eelkõige paindlikkuse ja ajaefektiivsuse näol. Asünkroonne õppevorm võimaldab individuaalset õppimistempot, korduvat läbimist ja peatusi keerukamate teemade juures, suurendades seega õppimise efektiivsust ja säästes aega, mis muidu kuluks füüsilisele kohalviibimisele ja fikseeritud ajakavale kohanemisele. Korduva kuulamise ja materjalide uuesti läbitöötamise võimalus süvendab arusaama ja kinnistab teadmisi.

Ent veebiloengute edukus sõltub mitmest tegurist. Stabiilne internetiühendus ja töökorras tehnika on hädavajalikud katkematu õppeprotsessi tagamiseks. Õpikeskkonna optimeerimine – rahulik ja segavatest teguritest vaba õpikeskkond – on samuti oluline õppimise efektiivsuse seisukohalt. Lisaks on eduka veebiloengu eelduseks selge, hästi struktureeritud ja kaasahaarav õppematerjal ning õpetamisstrateegia, mis tagab õppijate kaasatuse ja motivatsiooni (vt joonis 2).

Kokkuvõttes pakub uuring veebiloengute kohta kahepoolse pildi. Paindlikkus ja ajasääst on olulised eelised, kuid efektiivsus sõltub suuresti tehnoloogilisest toest, õpetamismeetoditest ja õppija enda keskkonnast ja distsipliinist. Veebiloengute kvaliteedi parandamiseks on vaja keskenduda interaktiivsuse suurendamisele, tehniliste takistuste minimeerimisele ja hästi struktureeritud, kaashaarava õppematerjali loomisele.

Kasutatud kirjandus

Janmaimool, P., & Nunsunanon, S. (2021). Online vs. Face-to-Face Lecture Courses: Factors Impacting the Effectiveness of Online Learning. Preprints. https://doi.org/10.20944/preprints202107.0306.v1
Kim, H.-J. (2020). The Efficacy of Online Lectures in University and English Reading Comprehension for EFL Learners. The Journal of the Convergence on Culture Technology, 6(3), 225–231. https://doi.org/10.17703/JCCT.2020.6.3.225