Võimalusest minna Kanadasse, Ehatare puhke- ja hooldekodusse, tegema geriaatrilise õendusabi praktikat, saime teada 2024. aasta veebruari alguses. Mõtlesime, et see oleks päris tore kogemus ja võimalus praktika läbimiseks täiesti erinevas riigis ja kultuuriruumis. Nii otsustasimegi kandideerimiseks taotlused saata.
Välispraktikale kandideerimise protsess kulges suhteliselt kiiresti, kuna geriaatriline praktika algas juba mai alguses ning taotluste esitamiseks ja dokumentide allkirjastamiseks oli aega ainult kolm kuud. See oli uudne võimalus, sest Ehatare ning Kanada olid meie kõrgkooli jaoks uued koostööpartnerid. Kuigi paberite vormistamine tekitas alguses mõningaid raskusi, õnnestus meil viimased praktikadokumendid korda saada kaks nädalat enne väljasõitu.
Toronto lennujaamas oodati meid juba lillekimpudega! Esimesel päeval läksime majutuskohta, Seneca College Newnham Campusesse, ning ostsime elamiseks vajalikud asjad: taldrikud, tassid, kahvlid, noad ja muu vajaliku, sealhulgas kohvimasina ja veekeetja. Päev möödus kiiresti, mis oli tegelikult hea, sest ajavahe tõttu olime pidanud olema üleval rohkem kui 24 tundi, et unerežiim paika saada. Teisel päeval tutvustati meile Torontot ning näidati, kuidas jõuda elamiskohast praktikabaasi – selleks kulus umbes poolteist tundi.
Ehatares tutvustati meile esimesel päeval töötajaid ja elanikke ning korraldati väike lõuna, mille ajal uuriti palju meie oskuste kohta: mida oleme varasemalt teinud, kus oleme praktikal käinud, millised on meie ametialased oskused ja miks me just Kanadasse tahtsime tulla. Oli selgelt tunda, et meid oli sinna väga oodatud. Ehatare töötajad olid toredad ja meist siiralt huvitatud. Neile meeldis, et oleme Eestist ning nad kutsusid meid appi tõlkima, mis oli patsientidele rahustav, sest saime nendega emakeeles rääkida. Samuti aitasime teistel töötajatel õppida uusi eestikeelseid sõnu, mida nad saavad patsientidega suhtlemisel kasutada. Elanikega suhtlemine oli meie jaoks südantsoojendav kogemus – nad olid siiralt õnnelikud, et meie, õendustudengid Eestist, olime just sinna tulnud ja et neil on võimalus kellegagi oma emakeeles suhelda.
Erinevalt Eesti haiglatest ja hooldekodudest saavad Kanadas pereliikmed otsustada, milline lähedase raviplaan välja näeb, arutades seda loomulikult arstiga. Kokkuvõttes on Kanada tervishoiusüsteem väga rangelt reguleeritud. Oluline on märkida, et seal toimub tihe suhtlus ka patsientide pereliikmetega. Süsteem erineb märgatavalt, kuna seal on väga palju paberitööd – iga detail tuleb dokumenteerida ka paberkandjatel. Näiteks selgitati meile, et Kanadas käsitletakse kukkumisena ka seda, kui klient korraks komistab või libiseb ning isegi sellised juhtumid tuleb dokumenteerida.
Hooldekodu elanikele korraldatakse mitmeid üritusi: näiteks väikemaid kontserte, piknikke, viiakse nad kaubanduskeskusesse ostlema ja palju muud. Osakondades kõlab eestikeelne muusika ja vaadatakse Eesti Televisiooni. Suhtlus elanike ja personali vahel on väga tihe – pidevalt küsitakse elanike enesetunde kohta ja proovitakse neid erinevatesse tegevustesse kaasata: näiteks ühislaulmisesse, lauamängude mängimisse ning eestikeelse kirjanduse ühislugemisse.
Viimase praktikapäeva kirjeldamiseks sai valitud Mirgiti praktikapäeviku sissekandest järgnev lõik: “Viimane praktikapäev läks kiiresti, kirjeldaksin seda päeva ingliskeelse sõnaga bittersweet: kojumineku ootusärevus on suur, kuid samas on kahju minna, sest oleme lähedaseks saanud sealsete elanikega ja töötajatega, paljud õed ja eakad ootavad meid juba tagasi.” Viimasel, hüvastijätmise päeval, aitasime sealseid töötajaid jaanipäeva korraldamisel. Kohal oli ka ERRi segakoor Hirvo Surva juhendamisel, kes esitasid meile oma repertuaari ning kellega koos tegime ka ühislaulmise.
Üleüldiselt oli meie aeg Kanadas väga huvitav ja tegus. Vabal ajal proovisime külastada tuntumaid kohti Torontos. Käisime näiteks loomaaias, mis on ülimalt suur ning jaotatud erinevateks maailmajagudeks: Euraasia, Ameerika, Austraalia, Aafrika ja nii edasi. Sellel päeval oli palav ja päikseline ilm, mistõttu oli meile endilegi imekspandav, et jõudsime sellise kuumaga mitmeid kilomeetreid kõndida. Lisaks käisime veel Ripley akvaariumis, kus nägime erinevaid kalu ja veeloomi. Kõige huvitavam oli vee alla ehitatud toru sees kõndida ning vaadata, kuidas haid samal ajal pea kohal ujuvad.
Käisime ka Rodgers Centre`is pesapalli vaatamas. Mängisid Toronto Blue Jays ja Baltimore Orioles. Kanada tiim küll kaotas, kuid põnev oli meil siiski. Külastamata ei jäänud meil ka Toronto teletorn CN Tower. Lisaks käisime veel Toronto saartel, Woodbine’i rannas, Four Seasons Centre’is balletti vaatamas, Maroon 5’i kontsertil ning Cirque du Soleil etendusel – need kõik olid meeliülendavad kogemused. Loomulikult ei jäänud meil nägemata ka kurikuulus Niagara juga, kus saime isegi väikese turistilaevaga joale lähedale minna.
See oli väga vahva seiklus: olime üleni märjad, kuid õnneks oli ilm palav ja saime seeläbi veidi jahutust. Samuti käisime vabatahtlikena väliseestlaste jaoks olulises kohas, Seedrioru Suvekodus, kus peeti jaanipäeva ning toimus väike laulupidu. Seedrioru on koht, kus korraldatakse Eesti päritolu lastele suvelaagreid ja muid üritusi, mis annavad võimaluse eesti keele ja kultuuriga tutvumiseks.
Seejärel saabus tagasilennu päev, mis tekitas veidra tunde – tahtsime juba koju jõuda, kuid samas olid Toronto elu ja olu meie jaoks nii tavapäraseks muutunud. Eestis võtsid pereliikmed meid kenasti vastu ja algas järjekordne unerežiimi paika seadmine.
Kokkuvõttes oli kogu meie geriaatria õendusabi praktika seiklusterohke ja huvitav. Saime mitmeid uusi oskusi – arendasime enda inglise keele oskust ja üldist suhtlemisoskust, tutvusime uue kultuurikeskkonna ning selle omapäradega. Õendusalastest oskustest saime praktiseerida intramuskulaarse süsti tegemist ning suhtlemist erinevate kognitiivsete häiretega inimestega. Naljakal viisil saime lähedasemaks ka enda kodumaaga, sest väliseestlastega rääkides saime aru, kui armas ja kokkuhoidev Eesti siiski on.
Soovitame kindlasti teistel tudengitelgi võimalusel välispraktikale minna, sest sealt saab palju uusi tutvusi, julgust ja häid kogemusi terveks eluks. Lisaks annab see võimaluse tutvuda teistsuguse kultuuriga ning enda silmaringi avardada. Uue võimaluse tekkimisel läheksime kindlasti veel välispraktikale.