Tõenduspõhise esmatasandi õenduse arendamine Eestis: uurimisrühma panus teaduse, õpetamise ja koostöö edendamise kaudu
Jaga
Alustuseks esitan teile, hea lugeja, kaks küsimust. Kas Eesti esmatasandi õendus vajab tõenduspõhist arendamist? Kuidas saaks loodud esmatasandi tervishoiu uurimisrühm ETTH-UR, mille fookuses on õendus ja selle siduserialad, aidata kaasa esmatasandi õenduse arengule Eestis?
Esmatasandi tervishoidu defineeritakse kui ambulatoorsete teenuste kogumit, mida osutavad perearst ja pereõde koostöös teiste spetsialistidega nagu eriarst, ämmaemand, vaimse tervise õde, koduõde, füsioterapeut ja sotsiaaltöötaja. Esmatasandi tervishoiu alguseks maailmas peetakse 1978. aastal toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) korraldatud konverentsi Alma-Atas, kus defineeriti esmatasandi tervishoiu mõiste ning võimestati organisatsioone ja valitsusi looma elanikele universaalset ja tasuta kättesaadavat tervishoiuteenust. Järgmiseks oluliseks teetähiseks oli 2018. aastal MTO eestvedamisel toimunud konverents Astanas, mille memorandumis lepiti kokku, et esmatasandi tervishoiuteenus peab olema kõrge kvaliteediga ja kõrgel professionaalsel tasemel spetsialistide osutatud teenus. Sama põhimõtet rõhutab veel jõulisemalt Eestis valminud esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035, mille visiooniks on, et „2035. aastal on Eesti esmatasandi tervishoid Euroopa parim“.
Eelmisel aastal ilmunud Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (International Nurses Council, ICN) raport teemal „Õendusabi ja esmatasandi tervishoid“ tõi jõuliselt esile, et tervishoiuteenused ei peaks pakkuma mitte ainult ravi, vaid keskenduma eelkõige tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tagades samal ajal ohutu ja kvaliteetse ravi just siis, kui inimesed seda vajavad. Tervishoiuteenuse kvaliteet ja tõhusus sõltub sellest, kas on olemas õige tööjõud, õiges kohas, õiges hulgas, õigete oskustega ja varustatud õigete töövahenditega. Seda on võimalik saavutada, kui õendustöötajaid väärtustada ja nendesse investeerida. ICN raportis esitatud tõhus argument muutuste vajalikkuse kohta maailmas puudutab ka Eesti esmatasandi õendust. Lisaks eeltoodule rõhutatakse ICN raportis esmatasandi õdede suurema kaasamise vajadust tervisepoliitika kujundamisse, õenduse hariduse ja väljaõppe (sh täiendõppe) edasist arendamist, ning tööjõu jätkusuutlikkuse ja heaolu tagamist, et ennetada läbipõlemist ja tagada õiglane tasustamine tehtud töö eest.
Eesti esmatasandi tervishoiu kujunemise mõistmiseks tuleb minna ajas tagasi. Esmatasandi tervishoiu areng Eestis algas 1990. aastate algul. Väidan, et Eestis on sihikindlalt arendatud peremeditsiini olemust ja ravikvaliteeti, sest tegevuse eestvedajaks on tugeva erialaorganisatsioonina tuntud Eesti Perearstide Selts. Pereõeks spetsialiseerumise kursused algasid Eestis 1990. aastate keskel ja kestsid mõne aasta. Seejärel loodi Eestis 2010. aastal terviseõenduse erialakoolitus, millest kasvas 2018. aastal välja terviseteaduste magistriõpe Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide juures, mis võimaldab pereõel omandada magistrikraadi. Kahjuks on terviseteaduste magistriõppesse, mille eesmärk on koolitada iseseisva otsustusvõime ja praktilise suunitlusega eriõdesid Eesti tervishoiusüsteemi jaoks, kandideerinud oodatust vähem esmatasandi tervishoius töötavaid õdesid.
ETTH-UR tegevusena on tööprotsessis eesti keelde kohandatav rahvusvaheliselt valideeritud enesetõhususe mõõdik kroonilise haigusega patsiendi hindamisel ning õppematerjal kõrgvererõhutõve ja 2. tüüpi diabeediga patsiendi terviklikuks käsitlemiseks pereõe iseseisval vastuvõtul.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud rakendusuuringu esialgsed tulemused peegeldavad mõnda põhjust, miks magistriõppesse kandideerijate hulk on oodatust madalam. Kuigi pereõed soovivad edasi õppida tagamaks professionaalne eneseareng, on üheks takistavaks teguriks tööandjalt loa saamine 1,5 aastat kestvateks magistriõpinguteks põhitöö kõrvalt. Sarnaselt vähendab edasiõppimise huvi teadmine, et peale õpingute lõpetamist jätkatakse suure tõenäosusega samal ametikohal ja sama palgaga, mis vähendab magistriõpingute läbimiseks tehtud jõupingutuste tähtsust. Samas on esmatasandi tervishoius pereõe tegevusvaldkond kõige ulatuslikum ja võrreldes teiste õenduse valdkondadega palju rohkem iseseisvat otsustusvalmidust vajav. Seega on rakendusuuringu tulemusena ilmnenud laiem probleem kogu esmatasandi tervishoiu õenduse kontekstis, mis vajaks lahendamist õdede erialaorganisatsiooni abil. Eestis on vajalik jõuda põhimõtteni, et pereõde on perearstile võrdväärne partner õe ja eriõe pädevuste piires.
Kuuludes viimased viis aastat Rahvusvahelisse Pereõdede Assotsiatsiooni hariduskomitee liikmena kogen, kui sihipäraselt toimub pereõenduse areng teistes riikides. Seda ennekõike õdesid ja eriõdesid koolitavate ülikoolide või rakenduskõrgkoolide (sõltuvalt riigist) eestvedamisel nii esmatasandi õe eriala väärtustamisel kui ka koostöö osas siduserialade esindajatega, mille eesmärgiks on pereõenduse teenuse kvaliteedi tagamine. Minu tunnetusel sellist arengut Eestis eesmärgipäraselt toimunud ei ole. Seda arvamust toetavad ka praegu esmatasandi tervishoius töötavad pereõed, kellega olen vestelnud.
Käesoleva artikli autori arvates on kahetsusväärne, et 01.04.2025 seisuga veidi enam kui 1,3-miljonilise elanikkonnaga Eestis on viimase 20 aasta jooksul tegutsenud esmatasandi õenduses kaks erialaorganisatsiooni, millest üks on välistanud koostöö teisega. Lähtuvalt pereõdede arvamusest, ei piisa neile liikmemaksu tasumisel mõnest koolitusest aastas, vaid oleks vaja ühte tugevat erialaorganisatsiooni, mis seisaks pereõdede õiguste eest riiklikul tasandil. USA tööstur ja leiutaja Henry Ford on juba 100 aastat tagasi rõhutanud koostöö tähtsust öeldes: „Coming together is a beginning, staying together is progress, and working together is success“, mis eesti keelde tõlgituna kõlaks: „Kokku tulemine on algus, koos püsimine on edasiminek, koos töötamine on edu“.
Eestis on esmatasandi tervishoiu kontekstis tehtud üksikuid uurimusi, mis on pigem keskendunud õendustegevuste hindamisele patsientide küsitlustena, kuid puuduvad sihipäraste uuringute tulemused, mis annaksid ülevaate, kuidas pereõed hindavad enda pädevust, millised on nende soovid enda professionaalsete arenguvajaduste osas, millised on perearstide ootused pereõdede arenguvajaduste osas või kuidas osutatakse ämmaemandusteenust esmatasandi tervishoius. Rääkimata sellest, mil määral rakendatakse seni koostatud õendusalaseid tegevusjuhendeid esmatasandi tervishoius. Need on vaid mõned teemad, mis vajavad kaardistamist läbi uurimistööde. Hea meel on tõdeda, et see protsess on nüüdseks juba käimas esmatasandi uurimisrühma tegevusena.
Lähtuvalt ICN raportist esmatasandi õenduse arengusuundade kohta ja käesoleva artikli autori rahvusvahelisest kogemusest, loodi 2024. aasta kevadel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juurde esmatasandi tervishoiu uurimisrühm ETTH-UR. Uurimisrühma visiooniks on esmatasandi õenduse ja siduserialade sihipärane, tõenduspõhine, inimkeskne, inter- ja intradistsiplinaarne ning kestlik arendamine. Uurimisrühma teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse saavutamisel väärtustan koostööd esmatasandi tervishoiu spetsialistidega: pereõdede, perearstide, ämmaemandatega. Samaväärselt on väga oluline koostöö Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Perearstide Seltsi, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esmatasandi tervishoiu valdkonna spetsialistidega.
ETTH-UR üheks fookustegevuseks on terviseteaduste magistriõppe üliõpilaste teadlik kaasamine teadustegevusse esmatasandi tervishoiu valdkonnaga seotud uurimistöödes, millest valmivad üliõpilaste magistritööd. Eraldi soovin rõhutada vajadust koondada uurimisrühma raames tehtavate esmatasandit käsitlevate uurimistööde tulemused. Lõpule viidud teadusuuringute tulemused hakkavad olema kättesaadavad esmatasandi tervishoiuspetsialistidele, sidusrühmadele, otsustajatele ja avalikkusele ETTH-UR veebilehel.
ETTH-UR uurimisrühma tegevustes oleme jõudnud esimeste uurimistulemusteni, mida jooksvalt avalikustatakse, kuna pereõed näevad vajadust pereõenduse eriala arendamiseks. Ühe magistriõppe üliõpilase uurimustööst selgus, mida pereõena tööd alustanud üldõed esimesel kahel aastal peale kõrgkooli lõpetamist konkreetselt vajavad ning kuidas pereõed hindavad enda krooniliste haigustega seotud toitumisalaseid teadmisi ja oskusi. Nimetatud teadmised jätkuvad rakendustegevustena, kuna esmatasandi õe pädevus peab olema väga lai. ETTH-UR uurimisrühma tegevusena on tööprotsessis eesti keelde kohandatav rahvusvaheliselt valideeritud enesetõhususe mõõdik kroonilise haigusega patsiendi hindamisel ning õppematerjal kõrgvererõhutõve ja 2. tüüpi diabeediga patsiendi terviklikuks käsitlemiseks pereõe iseseisval vastuvõtul. Nii enesetõhususe mõõdiku kui ka õppematerjali loomine tähendab kõrgkoolis terviseõenduse eriala magistritööna valminud arendusprojektide praktikasse rakendamist.
Minu suurim tänu kuulub uurimisrühma tuumikliikmetele, kelleks on kaaslektorid Haide Laurson ja Marika Rosin ning lektor Merit Taim. Lisaks olen väga tänulik kõigile magistriõppe üliõpilastele, kes teevad uurimistöid esmatasandi uurimisrühma raames. Uurimisrühm teeb koostööd, et panustada teadustegevusse, mis aitab parandada praktilise tegevuse kvaliteeti esmatasandi tervishoiu õenduses ja selle siduserialadel. Uurimisrühmal on plaanis kaasata välisrahastust projektile, mille tulemusena valmib koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud õdedest praktikutega tööriist pereõdedele õendussekkumiseks kroonilise diagnoosiga patsiendi puhul. Hindan kõrgelt kvaliteetsel tasemel tehtud teadusuuringuid, mida saab publitseerida ka rahvusvahelisel tasandil. Kvaliteetne teadustegevus saab teoks ainult läbi teadusmetodoloogilise ettevalmistuse saanud inimeste ühisest koostööst, kuid tugeva panuse selle õnnestumiseks annavad ka esmatasandi õenduse ja selle siduserialade sisu tundvad pühendunud erialaspetsialistid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti esmatasandi õendus vajab tõenduspõhist ja kestvat arendamist läbi kvaliteetsete teadusuuringute. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, kus õpetatakse õdesid nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel, on parim organisatsioon selle tegevuse eestvedajaks Eestis läbi uurimisrühma ETTH-UR teadus- ja arendustegevuste. Lisaks eeltoodule on sama oluline õppekavade järjepidev arendamine esmatasandi õendusega seotud ainetes nii bakalaureuse- kui magistritasemel, et kõrgkooli lõpetanud õed ja eriõed oleks valmis tööturu vajadustele vastavaks tegevuseks. Koostöö õe, ämmaemanda ja perearstide erialaorganisatsioonidega ning Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga loob Eestis võimalused esmatasandi õenduse ja sellega seotud siduserialade jätkusuutlikuks, tõenduspõhiseks ja sihipäraseks arendamiseks.
Link uurimisrühma veebilehele www.tartuh.ee/teadus-ja-arendustegevus/uurimisruhmad-tartu-tervishoiu-korgkoolis/13501-2/
