Teadlikkus automaatsest kehavälisest defibrillaatorist ja selle kasutamisvalmidus Lõuna-Eesti elanikkonna seas
Jaga
Haiglaväline südameseiskus on peamiseks surma põhjuseks maailmas. 2024. aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputöö eesmärk oli Lõuna-Eesti bussijaamades läbiviidava küsitluse põhjal välja selgitada inimeste teadlikkus automaatsest kehavälisest defibrillaatorist ehk AED-st ja kirjeldada valmisolekut selle kasutamiseks.
Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks kasutati struktureeritud küsimustikuga intervjuud. Intervjuu valikvastuseid analüüsiti kvantitatiivselt ja vabavastuseid kvalitatiivselt. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded: selgitada välja inimeste teadlikkus AED kohta Lõuna-Eestis ja kirjeldada Lõuna-Eesti inimeste valmisolekut selle kasutamiseks.
Andmeid koguti 97 vastajalt Lõuna-Eesti bussijaamades: Võru bussijaamas 18.07.2023 ja Viljandi bussijaamas 29.09.2023. Uuring oli osa Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Lõuna-Boheemia Ülikooli projektist “Aita päästa elu!” ning selles on kasutatud samu küsimusi, mida läbiviidavas suuremamahulises kvantitatiivses veebiküsimustikus.
Miks on AED-alane teadlikkus ja selle kasutamisvalmidus oluline?
Statistikaameti andmetel on Eestis umbes pooled surmadest seotud vereringeelundite haigustega (Eesti Statistikaamet 2022). On teada, et ligikaudu 700 inimest aastas tabab südame äkksurm, mille puhul enne kiirabi saabumist tehakse elustamisvõtteid vaid 35% juhtudest ja elulemus on 10% elustatutest. Riikides, kus südame äkksurma korral rakendatakse enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid 70% juhtudel, on elulemus kuni 20% elustatutest (Tartu Ülikooli Kliinikum 2018).
Surma vältimiseks on vajalik kiire sekkumine: südamemassaaž ja automaatse kehavälise defibrillaatoriga (Automated External Defibrillator, AED) antav elektrišokk (Porzer jt 2017). Automaatne kehaväline defibrillaator annab südamele elektrišoki, et taastada normaalne südamerütm ja peatada vatsakeste fibrillatsioon. Defibrillatsioonis kasutatav elektrivoolu annus on piisav fibrillatsiooni peatamiseks ja kahjustab südamelihast võimalikult vähe (Misztal-OkOńska jt 2017).
Südameseiskus nõuab kiiret ja tõhusat sekkumist ning südamemassaažiga saavutab keskmiselt 20–25% normaalsest südame väljutusvõimsusest. Parema tulemuse saavutamiseks on vajalik AED elustamisaparaadiga antav elektrišokk (Gaisendeers jt 2023). Defibrillatsiooni viibimisega langeb ellujäämise tõenäosus 7-10% minutis, mis on eriti probleemne abikaugetes maapiirkondades, kus kiirabi ooteaeg on pikem (Cheskes jt 2020, Ryan jt 2021). Kõrge prioriteediga kutsetest peab Eestis kiirabi suutma reageerida 90% kutsetele sama valla või linna piires vähemalt 15 minutiga (Eesti kiirabi rahastamise … 2021). Eestis jõuab kiirabi abivajajani alates väljakutse saamisest vähem kui 15 minutiga kokku ca 70% juhtudest. Aastatega on vähenenud nende väljakutsete hulk, millele reageeritakse kuni 7 minutiga (Inimkeskse haiglaeelse … 2023). Kuna kiirabi kohalejõudmine võtab aega, on südamemassaaž ja viivitamatu ning tõhus automaatse kehavälise defibrillaatori kasutamine kõrvalseisjate poolt parim viis elulemuse parandamiseks (Chow 2021, Merchant ja Asch 2012, Zelfani jt 2019, Wang Y. M. jt 2022). On leitud, et varajane defibrillatsioon ei tõsta ainult spontaanse vereringe taastumise võimalust, vaid vähendab neuroloogilise kahjustuse tekke võimalust (Baldi jt 2021, Delhomme jt 2019). Selleks, et ellujäämise võimalus oleks võimalikult suur, peab elustamine algama vähem kui nelja minuti jooksul. Defibrillatsioon peab toimuma vähemalt kaheksa minuti jooksul ja 12 minuti jooksul peab algama elustamine kiirabi poolt (Zelfani jt 2019).
AED olemasolust ei ole kasu, kui inimesed ei tunne AED funktsiooni, neile ei ole teada selle paiknemiskohad ning neil puudub valmisolek aparaadi kasutamiseks (Chow 2021, Merchant ja Asch 2012). Võttes arvesse, et AED õige kasutamine ei nõua erilisi oskusi ja abistaja jaoks riskid puuduvad, on selle juhiste kohaselt kasutamine jõukohane ka väljaõppeta inimestele (Baldi jt 2021). Kuigi AED-sid on aastate jooksul üha rohkem üle maailma paigaldatud erinevatesse kohtadesse, jääb paraku siiski nende potentsiaalsete kasutajate protsent väheseks, kuna inimeste teadlikkus AED-st on väike. Suurem osa uuritavatest tunneb end ilma väljaõppeta AED kasutamisel ebakindlalt, neil on hirm kasutada aparaati valesti ja kannatanut veelgi rohkem kahjustada. Samuti on neil kartus võimalike juriidiliste kaebuste ees (Lubin jt 2004, Huang jt 2021, Chow 2021, Delhomme jt 2019, Lee jt 2021 jt).
Eesti lähiriigis Leedus on viidud läbi uurimistöö inimeste teadlikkusest, AED kasutamisest ning elustamise oskustest. 76,9% vastanutest hindasid oma teadmisi elustamisest ebapiisavaks ning vaid 29% teadsid, mis on AED. Tööst ilmnes, et enamasti saavad inimesed teadmised töökohas korraldatavatel koolitustel, televiisorist ning autokoolist. 81,6% olid valmis koolitustel osalema juhul, kui need oleksid tasuta. Seega on AED ja elustamise koolituste läbiviimine olulise tähtsusega, eriti kui need teha kõigile inimestele kättesaadavaks (Šerpytis jt 2016).
Poolas läbiviidud uuringust selgus, et vaid 27% teadis, mis on AED. Veebipõhisele küsimustikule vastanutest 77% olid käinud esmaabi kursustel, kuid neist 21% ei mäletanud enam seal omandatud teadmisi. Teadmiste puudumise tõttu arvas vaid 47% uuritavatest, et AED kasutamine ei halvenda abivajaja tervist. Küsimusele, kellel on õigus defibrillatsiooniks AEDd kasutada, vastasid uuritavad järgmiselt: arst – 75%; parameedik – 76%; isik, kes on läbinud vastava kursuse – 59%; kõik – 35% ja kõik tervishoiutöötajad – 33%.
71% uuritavatest vastas, et AED kasutamine ei ole abistajale ohtlik, kui seda õigesti kasutada. 26% vastanutest arvas, et AED on abistajale täiesti ohutu ja 3% arvas, et AED on abistajale ohtlik (Misztal-OkOńska jt 2017). Samuti selgus, et vaid 25,44% oleks valmis ise AEDd kasutama (Kozłowski jt 2012).
Taanis uuriti viie aasta jooksul aset leidnud äkksurmasid ning järeldati, et elustamist enne kiirabi saabumist alustati suuremal määral maapiirkondades, kuid AED-d kasutati rohkem just linnades. Põhjuseks on toodud, et kuna kiirabi kohalejõudmise aeg on maapiirkonnas pikem, siis annab see kõrvalseisjatele rohkem aega elustamisega alustada. Samas ei ole AED paigaldamine maapiirkondades niivõrd levinud, mistõttu on selle kasutamisprotsent madalam kui linnades (Gregers jt 2023).
Prantsusmaal on järjest enam investeeritud AED-teemalisse teavitustööse. Aastal 2007 võeti seal vastu õigusakt, mis lubab ka väljaõppeta inimestel AED-d kasutada. Siiski on kasutamisvalmidus väga madal: Pariisis kõigest 2% ja Prantsusmaal üldiselt 4%. Suurimad takistavad tegurid on AED kättesaadavus ja äratundmine. Lisandub veel inimeste puudulik teadmine, kuidas käituda südameseiskumise korral (Delhomme jt 2019).
Krammel jt (2018) leidsid, et aparaadi kasutamisel võib takistuseks olla seegi, et vaid pooled osalejaist teadsid, milline näeb välja AED logo ning oskaksid seda igapäevaelus ära tunda, 21% inimestest aga arvasid, et AED kasutamise õigus on vaid väljaõppega inimestel.
On leitud, et kõrgema haridustaseme korral ollakse rohkem teadlikud ja valmisolek teisi inimesi abistada on seetõttu suurem. Lisaks haridustasemele on varasemates uuringutes leitud ka seos soo ja sotsiaalse staatuse osas – mehed ja kõrgema sotsiaalse staatusega inimesed on vajaduse tekkimisel suuremal määral valmis elustamisega alustama ja AED-d kasutama (Daud jt 2023, Hawkes jt 2019). Meeste suurem valmidus oli ära märgitud ka Lee jt (2021) uurimistöös. Daud jt (2023) on välja toonud, et vanemad inimesed on vähemal määral valmis alustama elustamisega ja AED-d kasutama. Erinevates piirkondades läbiviidud uuringutulemused näitavad, et inimeste valmisolek AED kasutamiseks sõltub väga paljuski nende väljaõppest ja teadlikkusest. Seega mängib kasutamisel küll rolli inimeste haridustase, kuid olulisel kohal on ka väljaõpe ja AED varasem praktiline läbiproovimine.
Cheskes jt (2020) leidsid, et äkksurma korral jääb kõrvalseisjate AED kasutamise protsent ka vaatamata teadlikkuse järjepidevale tõstmisele madalaks, kuna nende hinnangul on probleemkohaks pigem AED-de paiknemine.
AED teadlikkus ja kasutusvalmidus Lõuna-Eestis
Lõuna-Eesti inimeste teadlikkus automaatse kehavälise defibrillaatori kohta on madal. Uurimistöös 97 vastanust 34% teadis, mis on AED ehk automaatse kehavälise defibrillaatori eesmärk (Joonis 1). Naiste ja meeste osakaal jagunes vastavalt 37,3% ja 28,9%. Teadlikkus kõrgharitute seas oli oluliselt suurem. Teadlikkuse ja haridustaseme vahel ka statistiliselt oluline seos (p=0,048) (Joonis 2).
Vanusegruppide jaotuses oli teadlikkus suurim 56-65-aastaste seas, kellest 47,1% teadis automaatse kehavälise defibrillaatori eesmärki. Madalaim teadlikkus oli vanusgruppides 36-45 aastat ja 46-55 aastat (mõlemas grupis 26,7%) (Joonis 3).
Teine küsimus uuritavatele oli: „Milline järgmistest sümbolitest tähistab automaatset kehavälist defibrillaatorit?”. Vastanust 64,9% valis kuue variandi vahel õige sümboli.
Kolmas küsimus oli „Kas te oleksite vajadusel valmis kasutama AED (aparaati), mida kasutatakse südame defibrilleerimiseks?“. Vastanutest 57,7% vastas, et nad oleks valmis kasutama AED-d. 13,4% kõikidest vastanutest ei kasutaks AED-d, kuna puuduvad piisavad teadmised; 17,5% ei kasutaks, kuna puuduvad piisavad oskused; 11,4% ei kasutaks, kuna kardavad (Joonis 4). Naistest oli 35 (59,3%) ja meestest 21 (55,3%) valmis kasutama AED-d.
Suurim valmisolek kasutada AED-d oli kõrgharitud inimeste seas, kellest 65,4% olid valmis kasutama. Põhiharidusega inimeste seas oli valmisolek 33,3%. Haridustaseme kasvuga tõusis ka valmisolek kasutada AED masinat (Joonis 5) .
Suurim kasutamisvalmidus (70,6%) oli vanuses 56-65 aastat. Kõige vähem oldi valmis kasutama vanusegrupis üle 65 aasta, 36% (Joonis 6).
Leiti ka statistiliselt oluline seos AED eesmärgi teadmise (teab/ei tea) ja sümboli teadmise (valib õige/vale sümboli) vahel (p=0,04) ning AED eesmärgi teadmise (teab/ei tea) ja kasutamisvalmiduse (on valmis kasutama/ei ole valmis kasutama) vahel (p=0,032). Õige AED sümboli valis 69,6% neist, kes on valmis AED-d kasutama; 53,8% neist, kes ei kasutaks AED-d, kuna neil pole piisavalt teadmisi; 76,5% neist, kes ei kasutaks AED-d, kuna neil ei ole piisavalt oskuseid ning 36,4% neist, kes kardaksid AEDd kasutada. Samas nendest vastanutest 30,4% (n=56), kes on valmis AEDd vajadusel kasutama, ei tundnud ära õiget sümbolit.
Vastajatel oli võimalus ka vabas vormis kommentaare lisada kuid enamus seda vajalikuks ei pidanud. Nendest, kes lisasid kommentaare enim, olid värskelt näinud AED tutvustust „Õhtu“ saates. Üks vastanu kommenteeris, et oli kaitseväes läbinud vastava koolituse ja ka tema oli valmis seda kasutama.
