Jaga
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli perega liitudes tuleb ilmselt paljudele üllatusena, et igal õpperühmal on kohustus valida rühmavanem. Kes see veel on? Mis tema ülesanded on? Kuidas leida aega olla rühmavanem, kui kohe alguses hirmutatakse suure hulga kodutöödega? Need on vaid mõned küsimused, mis võivad peas ringlema hakata.
Minu õpperühmas tekkis olukord, kus keegi ei avaldanud soovi hakata rühmavanemaks. Ei soovinud seda minagi, aga olles rühmas vanim ja sel hetkel ka ainus lapsevanem, hakkasin mõtlema, et keegi peab selle töö ju enda peale võtma ning pakkusin ennast välja. Mind hääletatigi ühehäälselt rühmavanemaks kohe esimesel kursusel. Olen selles ametis endiselt ning ei kahetse oma otsust. Rühmavanemaks olemine on muutnud mind julgemaks, aidanud mul väljuda oma vaiksest mullist ja tekitanud tunde, et saan kõigega hakkama. Nii eelmisel kui ka sellel aastal pakkusin rühmakaaslastele, et ehk soovib keegi teinegi neist kätt proovida. Soovijaid aga polnud ja jätkan selles ametis hea meelega.
Rühmavanema ülesanded
Rühmavanem on nagu iga teinegi rühmaliige, kellel on paar lisakohustust. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli siseveebist on võimalik õppealaste dokumentide alt leida ka juhend, milles on kirja pandud rühmavanemate tegutsemise põhimõtted. Rühmavanemaks valitud isik esindab nii oma rühma kui ka kõrgkooli, vahendab infot kõrgkooli töötajate – eelkõige õppejõudude ja õppetöö spetsialistide – ning rühmaliikmete vahel, osaleb õppetöö korraldamises, teeb ettepanekuid ja edastab seisukohti ning vajadusel jagab teavet kõrgkoolis kehtivate reeglite kohta. Samuti motiveerib ja toetab ta oma rühmaliikmeid vastavalt oma võimalustele.
Ülesandeid võib juhendist leida veel, kuid eelnevalt välja toodud on osutunud olulisimaks. Rühmavanemate juhendist leiab infot lisaks ka rühmavanema õiguste, valimise korra, umbusaldamise ja taandamise kohta. Dokumendiga on soovitatav tutvuda ka teistel rühmaliikmetel, et saada aimu rühmavanema rollist ja kaasõppurite toetamise võimalustest.
Rühmavanemate tänuüritus
Õppeaasta jooksul toimub tavaliselt iga kuu esimesel nädalal rühmavanemate koosolek, kus arutatakse jooksvaid küsimusi, tehakse ettepanekuid uuendusteks, tutvustatakse uusi programme ja muid aktuaalseid teemasid. Enne suvepuhkusele minekut toimub kõrgkoolis kohapeal viimane koosolek, mis on veidi erilisem kui veebikohtumised. See kohtumine on nimeks saanud rühmavanemate tänuüritus. Sündmus annab võimaluse tutvuda ka teiste rühmavanematega, mida õppetöö perioodil eriti ei ole. Tänuüritusel jagatakse ka kooliteemalisi meeneid: näiteks kooli logoga riidest kott, magnetkinnitusega pastakas, hambahari, meepurk jne. Kellele ei meeldiks saada kingitusi!
Rühmavanemaks olemisest rühmavanematelt endilt
Esitasin kõrgkooli rühmavanematele mõned küsimused ning järgnevalt ongi kirja saanud nelja rühmavanema – Genori, Mihkli, Taneli ja Iris Olivia – vastused. Nendest saab aimu, kuidas ja millal neid rühmavanemaks valiti, kuidas rühmavanemaks olemine on neid isiklikult muutnud ja suunanud, kuidas sujub rühmasisene koostöö ning kas on tekkinud ametist loobumise mõtteid.
Kuidas reageeris Sinu rühm uudisele, et on vaja valida rühmavanem?
Genor O21-3: Mina olin varasemalt teadlik rühmavanema rollist tänu tuttavatele, kes juba kõrgkoolis õppisid. Rühmakaaslaste eest ei oska ma selle küsimuse osas sõna võtta, kuid mingit vastumeelsust ei esinenud.
Mihkel O22-8: Rühm sellest suurt probleemi ei tõstatanud: enamus ootasid ja vaatasid, kes seda rolli täitma hakkab.
Tanel TK22: Nii esimesel kui ka teisel õppeaastal saadeti tudengitele e-postile teade, et iga kursus peab valima rühmavanema. Kuna esimesel aastal valitud rühmavanem soovis teisel õppeaastal ametist loobuda, pidime tegema uue valiku.
Iris Olivia O22-1: Usun, et enamus tudengitest olid ikka teadlikud, et rühmavanem on vaja valida. Liiga suures vaimustuses keegi sellest muidugi polnud, kuid rühmavanemad said siiski kiiresti valitud.
Kuidas ja mitmendal õppeaastal Sind rühmavanemaks valiti?
Genor: Rühmavanemaks valiti mind esimesel kursusel ning seda kohustust olen täitnud tänase päevani. Soovi rühmavanema roll enda kanda võtta avaldasin ise, kuna teisi huvilisi ei olnud. Kui ma ei eksi, siis olid rühmakaaslased üksmeelselt nõus. Enne, kui nõustusin rühmavanema rolliga, olin tutvunud õppetöö spetsialisti poolt pakutud informatsiooniga, mis andis ülevaatliku ettekujutuse eesootavast.
Mihkel: Meil käis rühmavanema valimine ühehäälselt: esimesel õppeaastal, kui pakkusin ühes seminaris, et võin õppejõult e-posti teel kodutöö asja küsida, siis pakkus üks tudeng mind rühmavanemana välja ja kõik nõustusid sellega. Otseselt ma ei pakkunud end välja rühmavanema kohustusi täitma, aga vastu sellele ka ei olnud. Kui olin juba rühmavanemaks määratud, ei teadnud ma sellega seonduvatest kohustustest veel midagi, kuid paari nädalaga sain aru, mida peaksin tegema.
Tanel: Mind valiti ühehäälselt rühmavanemaks teisel õppeaastal, mis tuli mulle suure üllatusena. Kuigi ma ise rühmavanemaks ei kandideerinud, tekkis siiski erinevaid mõtteid, kuidas selle ametiga hakkama saaksin. Kui tuli teade, siis vaatasin huvi pärast kohustusi, aga ennast ma välja ei pakkunud. Täpne ülevaade ametist küll puudus, aga suhtlesin enne ameti vastuvõtmist eelmise rühmavanemaga.
Iris Olivia: Esimesel koolipäeval, kui kursusekaaslastega esmakordselt kohtusime, öeldi, et võiksime valida rühmavanema. Tegelikult me siis ju veel üksteist ei tundnud ning pidime lihtsalt kedagi usaldama. Kuna olen olnud nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis see õpilane, kes esindab klassi ja kelle kaudu liigub kiirem info, oli see “amet” mulle iseenesest selge. Pakkusin lihtsalt ennast välja ja teised tudengid olid nõus. Olen neile selle võimaluse eest siiani tänulik!
Kuidas edeneb rühmasisene koostöö?
Genor: Meie rühmaliikmete vaheline õppetööga seonduv suhtlus toimub peamiselt Facebooki grupivestluses, mida kõik rühma liikmed üsnagi aktiivselt kasutavad. Kogu vajaliku info, mis on mulle rühmavanemana tulnud, olen läbi selle platvormi edastanud ka teistele. Üldine koostöö on meil olnud kõigi aastate jooksul minu hinnangul hea. Ühistegevusteks oleme tihti kasutanud Google Docs-i võimalusi. Samuti hindan heaks suhtluse seminari kaasrühmaga. Ma ei pea rühmavanema rolli kuidagi autoriteetseks – nimetuse taga on siiski tudeng nagu iga teinegi, kes lihtsalt esindab ka kaastudengite arvamust.
Mihkel: Rühmasisene koostöö toimib. Kuigi enamjaolt on tekkinud omad grupid, suudetakse ka suures rühmas tegutseda ning omavaheline suhtlus on sõbralik. Peamiseks suhtlusallikaks on Facebooki chat. Olles valinud rühmavanema töö, olen valmis tekkinud probleemide lahendamisel abiks olema. Abi vajadusel ka küsitakse, koormamata sel juhul esimese asjana rühmavanemat, vaid suheldakse siiski esmalt õppejõududega. Tunnen endiselt, et olen ikkagi rühma ja õppejõudude vahelüli nii informatsiooni kui ka ideede jagamisel. Seminari teise rühmaga toimub samuti väga tihe koostöö ja läbisaamine on aktsepteeritav.
Tanel: Suhtlemist on olnud. Iga kord pärast rühmavanemate koosolekut kirjutasin Facebookis kursuse chati kogu info, mida koosolekul kuulsin ja üles märkisin. Info hulk sõltus koosolekutel räägitust. Kui tegemist oli esimese kursuse tudengeid puudutava infoga, siis seda ma ei edastanud. Rühmavanemana oli mul ka kohustus vajadusel õppejõududega ühendust võtta seoses tunniplaaniga, arvestustega ja nii edasi. Samuti pidin kaastudengitele edastama info juhul, kui nad ei saanud tunnis osaleda. Ametiga seoses konflikte kursusekaaslastega ei tekkinud, kuna nad võtsid info vastu ja arvestasid ka minu ettepanekutega.
Iris Olivia: Leian, et minu rühmas sujub koostöö hästi. Meid on kokku 12, oleme üksteist tundma õppinud ja suuri probleeme polegi esinenud. Messengeris on meil ühine grupivestlus ning suheldakse ka väljaspool kooli. Oleme korraldanud ka koosviibimisi lihtsalt niisama ühise aja veetmiseks ja saanud sõpradeks ning ainsad vestluste teemad ei ole enam vaid kooliga seotud. Toetame alati üksteist ja ei luba mitte kellelgi alla anda! Mina rühmavanemana teen teistest rohkem ainult nii palju, et edastan kiiresti info, kui kõrgkooli või õppejõu poolt on palutud midagi jagada. Vajadusel küsin siis ka arvamusi ja nõusolekuid ning suhtlen kogu meie rühma eest. Esimesel kursusel jagasin ka rohkem kontakte ja infot õppetöö korraldusliku poole kohta. Mul on hea meel, et kõik ülesanded ei ole minu kui rühmavanema kaela lükatud: kui keegi soovib teha näiteks ühist dokumenti rühmatööde organiseerimiseks, siis see tehakse. Aastatega on välja kujunenud kindlad inimesed, kes midagi teevad ja haldavad ning selle jaoks ei pea tingimata olema rühmavanem – oleme kõik täiskasvanud inimesed ja ei pea ootama, et rühmavanem tuleks ja kõik ära teeks. Muidugi olen ma alati väga hea meelega valmis aitama ja juhendama, kuulama ja selgitama.
Kui tihti on Sul võimalik osaleda rühmavanemate koosolekutel?
Genor: Senini olen enamikel rühmavanemate koosolekutel osalenud reaalajas. Kuna koosolekud leiavad aset peamiselt õhtusel ajal, olen pidanud isiklike tegevuste tõttu eemale jääma kahest-kolmest koosolekust, mille olen Teamsi vahendusel järele vaadanud.
Mihkel: Rühmavanemate koosolekul osalen iga kord, kui see on võimalik, kuna niimoodi saan end kursis hoida muutuste ja vajaliku infoga, mida oma rühmale jagada. Samuti saab seal välja pakkuda ideid, mida võiks koolis muuta, et keskkond oleks rohkem tudengisõbralik.
Tanel: Minul õnnestus osaleda kõigil veebikoosolekutel. Kahjuks ei saanud ma osaleda viimasel rühmavanemate kohtumisel, mis toimus kõrgkoolis, kuna olin samal ajal praktikal. Mulle veebikoosolekutel osalemine sobis, kuna seal oli võimalus ka küsimusi esitada. Arvan, et sain seetõttu infot rohkem, kui oleksin salvestust vaadates saanud.
Iris Olivia: Rühmavanemate koosolekud on ainult ühe korra kuus ja proovin alati ikkagi kohal olla. Igakord see siiski tööl käimise tõttu ei õnnestu. Õnneks on mul hea võimalus neid koosolekuid alati järgi vaadata.
Kuidas on rühmavanemaks olemine Sinu isiksuslikku arengut mõjutanud?
Genor: Ma olen alati olnud julge, enesekindel ja vastutustundlik ning minu jaoks ei ole kunagi takistuseks olnud näiteks suhtlus õppejõudude või teiste õpilastega. Leian, et tegemist on olnud väärt kogemusega.
Mihkel: Ütleks, et muutust pole eriti tundnud, kuna käitumine ja toimetamine on olnud mul varajasemalt sama ja olen täitnud sarnaseid ülesandeid.
Tanel: Vastutustunnet on rühmavanema amet kindlasti suurendanud, kuna vajaliku info edastamine arusaadavalt ja piisavalt määral on keeruline: selles osas minu teadmised ja oskused paranesid. Ka õppejõududega suhtlemine on parandanud minu suhtlemis- ja esinemisoskust. Rühmavanemaks valituks osutumine suurendas kindlasti minu enesekindlust ja muutis enesehinnangut positiivselt. Lisakoormust andis see amet kindlasti, aga mitte häirivalt ja mõju oli kindlasti vaid positiivne.
Iris Olivia: Kindlasti olen muutunud kindlamaks, julgen rohkem enda või enda rühma eest seista ning vajadusel probleeme lahendada. Olen enesekindlam ka õppejõududega suheldes.
Kas oled kaalunud ametist tagasi astumist?
Genor: Tagasiastumist ei ole ma kordagi kaalunud. Olen alati olnud avatud selles suhtes, et anda võimalus ka kellelegi teisele, kuid seni pole huvilisi olnud. Kuigi rühmavanemaks olemine on lisakohustus, ei ole ma kordagi tundnud, et tegu oleks tüütu kohustusega või mul ei jagu selleks aega. Tegevused, mida olen pidanud tegema, ei ole olnud kuidagi kontimurdvad.
Mihkel: Iga õppeaasta alguses pakun rühmas välja võimaluse uue rühmavanema valimiseks. Mitte sellepärast, et ma ise ei tahaks olla, vaid et iga-aastane valik oleks õiglane ja rühmale jääks ka otsustusvõimalus. Mina isiklikult pole veel rühmavanem olemast väsinud ja võin jätkata selle positsiooni täitmist kooli lõpuni.
Tanel: Kui selle ameti vastu võtsin, oli mu kindel tingimus, et järgmisel õppeaastal on keegi teine rühmavanem. Mulle see amet meeldis ja oli pigem kerge, kuid just nimelt seetõttu soovin anda ka kellelegi teisele võimaluse seda ametit proovida.
Iris Oliva: Ma ei tunne, et rühmavanemaks olemine on tohutu lisakoormus, sest mul on oma toreda rühmaga väga vedanud. Kõik on väga mõistlikud, tegutsevad palju ise ja sellepärast ei ole ma veel kordagi tundnud, et tahaksin ametist tagasi astuda. Olen nüüdseks juba kahel sügisel andnud muidugi võimaluse ka teistele. Olen selgelt öelnud, et kui keegi soovib, siis muidugi saab keegi teine samuti olla rühmavanem, kuid samas andnud ka teada, et minul pole jätkamise vastu midagi. Mõlemal sügisel on kaaslastelt tulnud tagasiside minu jätkamise osas olnud positiivne ja see teeb mind väga rõõmsaks. Järelikult teen ma siis midagi ikkagi hästi.
Paar julgustussõna tulevastele rühmadele, kellel rühmavanemate valimised ees…
Genor: Ei ole tarvis midagi karta, kui oled julge, avatud ja enesekindel.
Mihkel: Rühmavanemaks olemine pole midagi hirmsat: ümberringi on toetav keskkond ja alati on võimalus abi küsida. Kui on soovi end arendada suhtlemises ja kommunikeerimises, on see hea valik.
Tanel: Osalege aktiivselt koosolekutel, märkige vajalik informatsioon üles, andke edasi ja kõik on korras. Alguses võib kõik tunduda keeruline ja pingeline, aga kui olete seda juba mõned korrad teinud, siis edasine on juba lihtne. Olge kaastudengite ja õppejõududega sõbralikud ja viisakad – kindlasti tuleks igasugustest konfliktidest hoiduda.
Iris Olivia: Mina kindlasti julgustan ametit proovima. See on tore tunne ega ole liiga suur kohustus. Avatud suhtlejatele on see amet kerge. Rühmavanemana on sul võimalus esindada oma rühma ja edastada selle liikmete arvamusi ja ettepanekuid ning võimalus kaasa rääkida üleüldises korralduslikus pooles. Rühmavanemate koosolekutel kuulatakse sind ära ja leitakse väga paljudele muredele kiiresti lahendused. Meil on suurepärased õppekorralduse osakonna töötajad, kes on alati toeks ja valmis kiiresti aitama.
