Jaga
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on alustatud õpetamist täiesti uuel erialal, mida Eestis pole kunagi varem olemaski olnud – podoloogia. Selle sisu võiks kokku võtta lühidalt: probleemsete jalgadega või riskipatsientide jalgadele teostatav jalahooldus ehk ravipediküür.
Juba mõnda aega on Eesti tervishoiumaastikul olnud märgata uue tegevusvaldkonna arenemist. Haiglate, tervisekeskuste ja perearstikeskuste juurde on tekkinud kabinetid, kus osutatakse probleemsete jalgadega klientidele mõeldud ravipediküüri. Kes on need inimesed, kes seda protseduuri teevad? Kas nad on jalaspetsialistid või podoloogid? Selle kohta liigub ringi mitmeid müüte, aga ka päriselu fakte.
Järgnevalt üks tõestisündinud lugu. Õde teatas oma perearstikeskusele, et ta soovib aidata oma probleemsete jalgadega patsiente ja hakata tegelema ravipediküüriga. Ta läbis selleks täiendõppe ja leidis ametliku õenduskliiniku, kus seda teha. Tema kolleegidele perearstikeskusest tundus see kvalifikatsioonis tagasiminekuna. Huvitav, kas see tegelikult ongi nii? Kui paljud õed oskavad midagi ette võtta sissekasvanud küüne, konnasilma või soolatüükaga? Õdedele ei õpetata neid teadmisi koolis ning samuti ei kuulu see hooldajate pädevusse. Kes siis peaks patsientide probleemsete jalgadega tegelema?
Selleks on olemas podoloogid.
Hetkel takistab podoloogi tööle võtmist info puudumine ja seadusandlus. Kuni viimase ajani ei olnud Eestis veel välja töötatud podoloogi kutsestandardit ega leitud kutseandjat. Eesti Jalaspetsialistide Seltsi eestvedamisel töötati välja ja kinnitati 01.01.2021 Eestis kutsestandard: „Podoloog, tase 5, / Podologist, EstQF Level5“. Kutse andja on praegu Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Samal ajal ei ole muu seadusandlus kutse arengule järele jõudnud. Sellega seonduvad läbirääkimised ja tegevused ning toimumas on ümarlauad koostöös Eesti Õdede Liidu, Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassaga.
Kuni viimase ajani ei olnud Eestis ka podoloogi õppekava. Samas vajaksid haiglad spetsialiste, kes oskaksid patsienti abistada ja juhendada jalaprobleemide lahendamisel. Alates 2022. aasta septembrist saab podoloogiks õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 5. taseme kutseõppe esmaõppes. 20.06.2024 lõpetasid selle õppe ning said 5. taseme kutsetunnistuse 11 tublit spetsialisti.
Probleemsed jalad
Kus me näeme probleemseid jalgu? Õed puutuvad tavaliselt “raskete” jalgadega kokku haiglate osakondades, kus patsiendil sokke jalast ära võttes avaneb õõvastav vaatepilt – mitmed aastad lõikamata ja varvaste ümber keerdunud küüned, sissekasvanud küüned, jalahaavandid, konnasilmad jpm. Tihti on märgata suhtumist, kus patsiendi sokke ei kipugi keegi jalast ära võtma, sest keegi – sõna otseses mõttes mitte keegi – ei taha tegeleda patsientide abi vajavate jalgadega.
Ka perearstikeskustes ja EMOdes on erinevate jalalaba probleemidega, näiteks sissekasvanud küüne või valuliku konnasilmaga patsiendid üsna tavaline nähtus. Viimasel ajal on levimas trend, et EMOd saadavad sellised patsiendid ilma pikema jututa minema. Kes siis neid inimesi peaks aitama?
Probleemsete jalgade hooldus ja ravi on sageli alahinnatud, kuid see on oluline patsientide elukvaliteedi tagamiseks. Nii haiglate, perearstikeskuste kui ka EMOde personal peaks olema teadlik ja valmis abistama patsiente, kellel on jalalabaga seotud probleemid. Vajalik on multidistsiplinaarne lähenemine, kus kaasatakse arstid, õed ja vajadusel ka podoloogid, et tagada parim võimalik ravi ja hooldus.
Podoloogi töö
Kes on podoloog? Podoloog on spetsialist, kelle töö on seotud jala (jalalaba) tervise, selle säilitamise, jalgadega soetud probleemide lahendamise ja ennetamisega ning sellest tulenevalt inimese elukvaliteedi säilitamise ja tõstmisega. Podoloogi ehk jalaspetsialisti tööd ei tohi segi ajada pediküüri ehk kosmeetilise jalahooldusega. Pediküür kui protseduur on Eestis ka varasemalt tuntud, aga sellealast tegevust on reguleerinud ainult kosmeetikute kutsestandard. Pediküür on iluteenus, mille käigus tegeletakse jala esteetilise välimuse parandamisega. Podoloog aga teeb patsiendile podoloogilise uuringu – jala liigessüsteemi, vereringe, neuropaatia, pehmete kudede, samuti vigastuste riski hindamise –, jalgade hoolduse ja nõustab klienti nii jalgade hooldamise, sobivate hooldusvahendite kui ka jalanõude valiku osas.
Kahe eriala vahe on suur ja põhimõtteline. Podoloogi töö on terviklik hooldusteenus, mis mõjutab otseselt elukvaliteeti. Podoloog tegeleb protseduuri jooksul inimesega kui biopsühho-sotsiaalse tervikuga. Tal on teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast ning jalgade probleemide seostest erinevate elundkondade haigustega. Podoloog oskab lahendada erinevaid jalalaba probleeme oma spetsiifilisi käelisi oskusi kasutades ja sobivate abivahenditega, kergendades seeläbi jalalaba vaevustest tingitud probleeme nagu näiteks konnasilmad, soolatüükad ja sissekasvanud varbaküüs. Podoloog teab, mida tuleb diabeeti, reumat või veresoonkonna haigust põdeva kliendi jalalaba hoolduse puhul silmas pidada ja kuidas tema vaevusi vähendada. Podoloog oskab nõustada paljude jalgu puudutavate probleemide korral ja anda soovitusi teiste erialade spetsialistide poole pöördumiseks.
Podoloogi töö üks eesmärke on jalahoolduse arendamine elanikkonna tervise nimel. Jalahooldusteenust pakkudes puutuvad podoloogid igapäevaselt kokku kahe sihtgrupiga, kes regulaarselt vajavad või peaksid vajama jalahooldusteenust. Esimesed neist on inimesed, kes pööravad oma tervisekäitumisele vähe tähelepanu. Heaoluühiskond toob kaasa esmapilgul tühisena näivad probleemid, mis hiljem võivad inimesele põhjustada tõsiseid vaevusi. Näiteks istuvast eluviisist tingitud vähene liikumine, halvasti istuvad jalanõud või ebatervislik toitumine. Varem või hiljem avaldub see inimese jalgade tervises: sisse kasvanud küünena, konnasilmana, suure varba liigese deformatsioonina, nahalõhena või siis lihtsalt jalavaluna.
Podoloogia ja kroonilised haigused – diabeet ja reuma
Podoloogide töö teine oluline osa on kroonilisi haigusi põdevate inimeste regulaarne jalahooldus. Diabeetikute jalad on kogu maailmas erilise tähelepanu all, kuna diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui ka isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Suuremahulised haiguste levimuse uuringud on näidanud, et diabeet on 40-70% juhtudel kõikide alajäseme amputatsioonide põhjuseks. Tõhusa ennetuse (sh jalahoolduse) ja raviga on enamikel juhtudel võimalik amputatsioone vältida.
Põletikuline reumaatiline haigus põhjustab luudes ja liigestes ning pehmetes kudedes muutusi ja kõrvalekaldeid. Selle tagajärjel muutuvad jalalaba koormuspunktid. Kõige rohkem raskendab jalalaba õiget toimimist jala mediaalse pikivõlvi lamendumine. Valu ja paistetus vähendavad liigeste liikuvust ja jalalihaste tegevust.
Paljud sellised patsiendid saavad oma elukvaliteeti parandada õigeaegse sekkumise ja abivahenditega, mida väljaõppinud podoloogid oskavad soovitada või kohandada.
Mujal maailmas on podoloogi elukutse koos sellega seonduva seadusandluse ja haridussüsteemiga tuntud juba aastakümneid. Tavaliselt töötab podoloog koostöös arstiga ja tema tegevus on ka kohalike tervisekindlustuste ehk tervisekassade poolt rahastatud. Meie lähinaabritest on nii Lätis, Leedus, Soomes kui ka Rootsis seda eriala õpetatud juba mitukümmend aastat. Saksamaal on esimesed sellealast haridust ja väljaõpet andvad ametlikud koolid juba 100-aastased.
Patsiente on palju
Vajadusest tingituna ja muu maailma eeskujul saab käesoleval hetkel Eestis spetsiifilist jalahooldusteenust nii eraettevõtetes ja -kliinikutes kui ka haiglate juures asuvates ravikabinettides.
See aga ei ole vähendanud abivajajate hulka. Vastuvõtule võivad pöörduda inimesed iseseisvalt, aga protseduuridele suunavad jalamuredega inimesi nii perearstid kui ka muude meditsiinierialade spetsialistid. Kuna podoloogide ja jalaspetsialistide töö ja jalahoolduse kohta on järjest rohkem võimalik leida informatsiooni, kasvab elanikkonna teadlikkus sellest iga päevaga.
Podoloogi teenuse nõudluse suurenemise ja korduvprotseduuride kasvuga on olemasolevate teenusepakkujate võimekus piiratud, eelkõige tööjõuressursi arvelt. Täna tegutsevatest jalaspetsialistidest omavad meditsiinilisi teadmisi peamiselt haiglate jalakabinettides ja mõnes erakliinikus töötavad inimesed. Nad on omandanud õe eriala ning täiendanud oma podoloogia alaseid teadmisi välismaal: Soomes, Rootsis, Norras, Šveitsis, Saksamaal ja lähinaabritest Lätis. Nende inimeste väljaspool Eestit omandatud oskusteavet on jagatud ka kodumaal täiskasvanute täiendõppe raames. Kuid see ei ole piisav, et teenindada ära kõik jalahooldust vajavaid inimesed, mistõttu on pidev vajadus väljaõppinud spetsialistide järele. Eesti vajab lisaks õe erialale ka spetsiaalselt välja õppinud spetsialiste ehk podolooge, kes saaksid üha kasvavat abivajajate hulka aidata.
Kus õpivad podoloogid?
Juba kolmandat aastat on võimalik Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppida podoloogiks kutseõppe baasil. Kõrgkoolil on ka kutseandja õigus, millega koos avaneb lõpetajatel võimalus saada tähtajatu podoloogi kutse ning 2024. aasta kevadel lõpetaski esimene lend podolooge. Info juba lõpetanud podoloogide kohta on leitav Jalaspetsialistide Seltsi lehelt: jalaspetsialistid.ee.
Kasutatud kirjandus
Ambos, A., Raie, E., Kiudma, R., Reppo
z, I., Rätsep, A., Tammiksaar, K., Toomsoo, T. & Volke, V. (2016). 2. tüüpi diabeedi Eesti ravijuhend. (Viimati külastatud 05.06.2024), https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/13016/8097
https://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet (Viimati külastatud 05.06.2024)
https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/154/2-tuupi-diabeedi-diagnostika-ja-ravi (Viimati külastatud 05.06.2024)
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859662 (Viimati külastaud 05.06.2024)
