Jaga
Viimasel ajal on olnud kõrgkooli õppehoones toimetamas päris mitu Tartu Ülikooli magistranti, kes tegid oma pedagoogilist praktikat. Nende tööülesanded sisaldasid endas nii õppetöö ettevalmistust ja läbiviimist kui ka tutvumist õppejõu töö planeerimise, õppeprotsessi juhtimise, kooli arendustegevuse ja mitmete muude aspektidega. Koos koolipoolse juhendajaga püüti võimalikult erinevatesse valdkondadesse piiluda, erinevates arutlustes osaleda ja erinevaid kogemusi korjata.
Nüüdseks, kui praktika on lõppenud ja ülikoolist arvestuski kätte saadud, on just paras aeg tagasisidet küsida. Vastas neli praktikal viibinud magistranti – Katry, Anne, Alice ja Jaana. Järgnevalt vaatame sellele tagasisidele otsa – mida kogeti, mida õpiti, millisena tundus Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja kuidas üliõpilased järgmisi praktikante julgustavad.
Kuidas kulges pedagoogiline praktika Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis? Mida nägite ja mida proovida saite?
Katry: Pedagoogiline praktika Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kulges minu jaoks väga sujuvalt. Juba kevadel õppejõuga ühendust võttes oli tunda, et olen praktikale oodatud. Augustis, enne õppeaasta algust, täpsustasime esmakohtumise aja ning juba septembris alustasime praktikaga. Õppejõud, kellega kokku puutusin, olid väga vastutulelikud ning avatud minu ideedele. Tagantjärgi tunnen, et olin ise veel liiga „roheline“ ning oleksin saanud praktika käigus veel rohkem kogeda ja õppida. Praktika ajal oli mul võimalus tutvuda kõrgkooli ruumide, õppekorralduse ja arengusuundadega. Osalesin koos personaliga infokoosolekutel, sain planeerida ja läbi viia õppetööd ning suhelda üliõpilastega.
Alice: Pedagoogika praktika kulges põnevalt. Lisaks erinevate õppetöö vormide vaatlemisele, analüüsimisele ning katsetamisele sai näha ja kaasa lüüa erinevates töögruppides. See, et tudengeid kaasatakse õppetöö telgitagustesse, tekitab oodatud tunde ja annab suure praktilise väärtuse, sest õpetamine ei ole ainult tunni ette valmistamine ja inimeste ees seismine, vaid hõlmab endas arendustegevusi nii õppekava, kõrgkooli kui ka riiklikul tasemel. Veel õnnestus mul piiluda pisut ka ühiskonna teenimisega seonduvatesse tööülesannetesse ja osaleda terminoloogia töörühmas.
Jaana: Praktika kulges intensiivselt ja mitmekülgselt. Sain proovida nii seminaride kui ka praktikumide läbiviimist. Nägin lähedalt õppejõu igapäevatööd, sealhulgas õppetöö planeerimist, metoodilist ettevalmistust ja üliõpilaste tagasiside arvestamist. Samuti osalesin juhendaja aruteludes õppematerjalide ja kooli arengukava teemadel. See andis parema ülevaate haridussüsteemi tervikust.
Anne: Kogu pedagoogiline praktika sujus ladusalt ja loogilises võtmes ning oli väga asjalik, sisutihe ja informatiivne. Praktika oli suurepärane võimalus seostada oma teoreetilisi teadmisi reaalse keskkonnaga ning omandada praktilist kogemust. Samuti oli osalemine kõrgkooli arendustegevuses suurepärane võimalus lähemalt tutvuda ning paremini mõista kogu süsteemi ja selle toimimist. Töörühmades vaatlejana osalemine andis väga hea ülevaate sellest, kui oluline ja vastutusrikas on õppejõu tegevus kogu süsteemi arendamises ning jätkusuutliku toimimise tagamisel. Samuti aitas see paremini mõista õppejõu administratiivsete tööülesannete sisu, tähtsust ja vastutust. Lisaks oli väga huvitav ise reaalset õppetööd läbi viia.
Mida põnevat enda jaoks avastasite?
Jaana: Avastasin, et õppejõu töö ei piirdu ainult loengute ja seminaride andmisega, vaid hõlmab palju administratiivseid ja organisatoorseid ülesandeid. Näiteks on õppejõud vastutav õppetöö metoodilise ettevalmistamise, õppekavade arendamise ja täiustamise eest. Lisaks osalevad õppejõud koosolekutel, kus arutatakse õppekavade muudatusi, hindamismeetodeid ja üliõpilaste õpiväljundite saavutamist. Õppejõu roll hõlmab ka tagasiside kogumist üliõpilastelt, õppematerjalide uuendamist ja koostööd teiste õppejõududega. Üllatav oli näha, kui oluline on õppejõu koostöövõime ja suutlikkus koordineerida erinevaid ülesandeid. Samuti oli huvitav, kuidas õppejõud osalevad aktiivselt ka lõputööde juhendamises, hindamiskomisjonides ja e-õppe platvormide uuenduste kasutuselevõtus. Veel avastasin, et tudengid väärtustavad praktilisi ja erialaspetsiifilisi teadmisi – eriti kui need on seotud näidete ja käegakatsutavate vahenditega. Mõistsin, kui oluline on erinevate õpetamismeetodite kombineerimine, et hoida tudengite tähelepanu ja kaasatust. Enda jaoks oli ka huvitav jälgida, kuidas õppematerjalide kohandamine mõjutab tunni tõhusust.
Alice: Äärmiselt põnev avastus oli terminoloogia töö vaatlemine. Tänapäeval kasutatakse Eesti õenduses palju termineid, mis on iganenud või siis hoopis kiire arengu tõttu kasutusele võetud tõlkelaenud. Endalgi juhtub seda automaatselt. Mõne protsessi kohta võib olla aga kasutusel mitmeid termineid ja seetõttu võib juhtuda üksteisest möödarääkimist. Oluline on mõista, et õigete, sõnaveebist leitavate terminite kasutamine, loob ühtsed alused üksteise mõistmiseks töökeskkonnas, aga ka uurimistöid tehes. Põnev oli vaadelda ja analüüsida, millise pika arutelu tulemusena terminid sõnaveebi jõuavad. Põnevat avastamist oli veelgi – näiteks kvaliteedisüsteem Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, magistriõppe arengud, õppejõudude töökoormuse jaotus jpm.
Katry: Õppisin eelkõige iseennast paremini tundma. Leian, et õppejõu töö on miski, mis peab tulema südamest. Endas peab olema soov areneda, muutustega kohaneda ning muidugi peab olema valmis suhtlema. Suhtlemisoskus on väga vajalik, sest minu arvates peab õppetöös osalemise kogemus olema meeldiv nii õppijale kui ka õpetajale. Mõeldes inimtüüpide rohkuse peale, tuleb olla väga leidlik ja paindlik, et erinevate vajadustega arvestada ning nendega kohaneda. Meeldejäävaim kogemus oli üliõpilase arengu nägemine õppetunni jooksul ja minu rõõm sellest. Oli selleks siis käelise oskuse areng või hoopis endas julguse leidmine protseduuri läbiviimisel. Olin üllatunud, kuivõrd ma tegelikult ise õppijatele kaasa elasin.
Anne: Praktikale tagantjärele mõeldes arvan, et ajaplaneerimise oskus on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Säilenõtkust tuleb ilmselt õppida elu lõpuni.
Mis üllatas?
Alice: Üllatavaks avastuseks kujunes arusaam, kui paindlik ja kohanemisvõimeline peab õppejõud olema. Kuskilt lapsepõlvest tiksub kuklas ikka mõte, et õpilased kohanduvad õppejõu järgi, kuid õpingute käigus on see arusaam muutunud ja võtmesõnaks on saanud koostöö. See on professionaalsuse küsimus, kuidas õppejõud grupi kaasa töötama saab, kuna grupidünaamikad on hästi erinevad. Õppejõududel on justkui seitsmes meel, mis juhatab valima õige metoodika, et kogu grupp ühiselt kaasa mõtleks.
Jaana: Üllatas see, kui aktiivselt tudengid seminarides osalesid, kui avatud olid nad küsimuste esitamisel ning kui olulisel kohal on tänapäevases õppetöös aktiivõppe meetodid – simulatsioonid, veebiõpe ja interaktiivsed tööriistad. Nägin, kuidas õppetöö muutub aina enam õppijakeskseks, võimaldatakse paindlikkust ja individuaalset lähenemist. Nägin, kuidas simulatsioonikeskused aitavad tudengitel harjutada protseduure ja kriisiolukordades toimetulekut, pakkudes ühtlasi realistlikku, kuid siiski turvalist õppekeskkonda. Üllatav oli seegi, kui palju võimalusi on kaasaegses veebiõppes: interaktiivsed tööriistad, nagu Kahoot ja erinevad testimismoodulid, muudavad õppimise kaasahaaravaks ja motiveerivaks. Samuti rõhutati õppetöö personaliseerimist, mis võimaldab tudengitel õppida endale sobivas tempos ja viisil. Näiteks kasutatakse hübriidõppe meetodeid, milles traditsiooniline kontaktõpe kombineeritakse e-õppe ja iseseisva tööga, et vastata paremini erinevate õppijate vajadustele.
Katry: Väga meeldiv oli näha, kui avatud ollakse kõrgkoolis digilahenduste kasutamisele nii juhtkonna, õppejõudude kui ka üliõpilaste poolt. Samuti peab kõrgkool oluliseks, et lisaks õpilastest oma eriala professionaalide ettevalmistamisele, tuleb panustada ka õppejõududesse ning nende töö lihtsustamisse ja arengusse – näiteks AI abil –, et nemad samuti oleksid oma ala tipud. Mulle meeldib, et kõrgkoolis kehtib karjäärimudel, mis võimaldab juba alustaval õppejõul näha, kuhu on võimalik pürgida ning mida selleks tuleb teha.
Mis valmistas raskusi?
Anne: Kõige keerulisem oli ilmselt ajaplaneerimise osa. Kuna õpingud toimuvad töö kõrvalt, nõudis kõigile osapooltele sobival viisil praktika koordineerimine head planeerimise oskust. Siinkohal on meeldiv tõdeda, et kõrgkoolis oldi väga vastutulelikud ja mõistvad ning vastastikuses koostöös said kõik kohtumised ja õppetöötunnid kenasti paika.
Alice: Üllatav, kuid minu jaoks valmistas raskusi esimene tund Zoomis. Ma ei ole küll tehnoloogia osas võhik, aga ilmselt esimese seminari läbiviimise ärevus lõi välja ning unustasin jälgida arutelu alguse aega. Olin veendunud, et näen grupis olemise aega. Igatahes õppisin oma vigadest ja sain edaspidi paremini hakkama.
Katry: Minu jaoks oli ikkagi kõige raskem õppetöö ettevalmistamine. Pean oluliseks, et tundides veedetud aeg oleks optimaalselt kasutatud. Õpilasena võib mõnikord olla meeldiv tunnis, kus saab „passida“, kuid tegelikult on see nii aja kui ka ressursi raiskamine ja pole kellelegi kasulik. Õppetöö peaks olema kaasahaarav, arvestama üliõpilaste oskuste, teadmiste ja arenemisvõimalusega ning toetama õpiväljundite saavutamist. Seda kõike ühte ainetundi planeerida on paras väljakutse. Lisaks olid mul juhendajad, kellele vaatasin ise veel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppides alt üles ning kes olid mulle eeskujuks õeks kujunemisel. Ma ei soovinud neid alt vedada, sest ajakava on päris tihe ning minu tegemata jäänud või kehvasti tehtud töö oleks neil tulnud üle teha millegi muu arvelt.
Jaana: Kõige raskem oli hoida tagasihoidlikumaid tudengeid aktiivsena ja julgustada neid tunnis osalema. Samuti oli keeruline alguses enda kõne tempot ja tugevust õigesti sättida. Lisaks vajas harjumist seminaride kordamine erinevatele rühmadele, kuna iga rühm oli oma dünaamikas erinev. Oluline on õppejõu valmisolek pidevalt õppida ja uuendusi rakendada, et hoida õppetöö nii sisu kui ka vormi poolest tänapäevane ja huvitav. Aktiivõppe meetodite edukas rakendamine eeldab õppejõult suurt loovust ja tehnoloogilist kirjaoskust, mida ma praktika käigus ka enda arendamiseks vajaliku oskusena tunnetasin.
Millisena tundusid teile Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja meie õpikeskkond?
Anne: Kool ja õpikeskkond jätsid väga sooja ja positiivse mulje. Kogu praktika vältel tundsin, et olen oodatud ja kaasatud erinevatesse tegevustesse.
Katry: Koolihoonega olin juba enda õpingute ajast tuttav. Mulle meeldis, et kõik on pidevas muutumises ning võrreldes minu lõpetamise ajaga on tekkinud juurde palju võimalusi praktiliseks ja simulatsioonõppeks. Väga meeldis ka see, et õppejõuna on kõrgkoolis võimalik tööd teha endale sobival moel: selleks on erinevaid ruume, kus meeskonnas või ka üksi töötada ja partnerite või üliõpilastega kohtuda. Üliõpilastel on samuti erinevaid puhke- ja õppimisnurki üle kogu õppehoone. Kooli enda atmosfäär on vaikne ja soe. Digilahendusi kasutatakse rohkelt ning ollakse avatud kasutusel olevate lahenduste arendamiseks ning uuenduste vastuvõtmiseks.
Jaana: Tartu Tervishoiu Kõrgkool jättis professionaalse ja toetava mulje. Õpikeskkond oli hästi varustatud, eriti praktiliste tundide läbiviimiseks. Kool paistis väärtustavat kaasaegseid õppemeetodeid ja õpilaskesksust, mida oli meeldiv näha.
Alice: Olen olnud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppijana mitmel korral ning õpikeskkond on tundunud alati toetav. Muidugi mõjutab seda aspekt, et siinses keskkonnas on kõigil sarnased huvid – inimene, Eesti tervishoid, õendus. Tundub, et ka õppejõududele on keskkond muudetud paindlikumaks või siis on see paindlikum tulenevalt ruumide puudusest. Samas võib see teha ka õppejõudude eluolu keerulisemaks, kuna tunniplaanide koostamine on keeruline ja ootamatuste korral ruumide leidmine keerukas. Samas näivad sellised takistused väikesed, kui üksteist toetatakse.
Kuidas sujus koostöö üliõpilastega?
Jaana: Koostöö üliõpilastega oli sujuv ja positiivne. Nad olid avatud aruteludele ja aktiivsed praktiliste ülesannete lahendamisel. Tagasiside põhjal tundus, et nad hindasid minu pingutusi ning said seminaridest ja praktikumidest palju kasulikku infot.
Katry: Üliõpilased suhtusid minusse kui õppejõusse. Tajusin nende poolset austust ja usaldust. Mulle meeldis, et üliõpilased olid olenemata õppetöö vormist tundides aktiivsed. Kui esialgu pelgasin veebi teel õppetöö läbiviimist just sel põhjusel, et siis on üliõpilastega raskem kontakti saavutada, tegid nad tegelikult mulle selles suhtes silmad ette – nad kuulasid aktiivselt, vastasid küsimustele ja esitasid omapoolseid küsimusi. Tajusin, et nad on kogenud veebis õppijad. Praktikumides oli näha, et üliõpilased toetavad üksteist. Teadsin, et õppetööd planeerides tuleb olla valmis ootamatusteks: nii rääkisimegi elustamise praktikumis lisaks ka meeskonnatöö- ja suhtlemisoskusest, kuna õppetöö käigus oli näha, et see oli situatsioonülesannete edukal lahendamisel kitsaskohaks. Üliõpilased võtsid kohe selle info omaks ning rakendasid ka õppetöös. Seda oli väga meeldiv näha, kuna õenduses on meeskonnatööl väga oluline roll. Teises praktikumis oli aga sama õppegrupi puhul takistuseks mõningane passiivsus ning üliõpilaste väsimus. Nendega vesteldes selgus, et selle põhjuseks oli samal päeval olnud hindeline töö teises aines. Seega muutsin natuke tunni dünaamikat, et neid paremini õppetöösse haarata.
Alice: Üliõpilased on väga toredad ja ei pannud sugugi pahaks, et neid õpetas algaja õppejõud või siis ei näidanud nad seda välja. Selline värske maailmavaade ja ideed on toetavad ka õppejõule.
Anne: Minu hinnangul sujus koostöö üliõpilastega hästi. Praktika raames õppetööd läbi viies tundsin, et üliõpilased olid väga avatud, mõistvad ning toetavad.
Kuidas tajusite kõrgkooli toetust oma praktika ajal? Mida saaks kõrgkool veel teha, et praktika paremini sujuks?
Katry: Minu praktikajuhendajad olid igati toetavad, abivalmis ning – mis kõige tähtsam – nad usaldasid mind. Mul oli võimalus õppetööd läbi viia vastavalt enda nägemusele. Muidugi rääkisime enne õppetöö toimumist minu plaanid õppejõududega läbi, et üliõpilastel oleks võimalik oma õpiväljundid saavutada. Õppepraktika maht oli aine mahuga siiski võrreldes väike ning pidin oma tegevustes sellega arvestama.
Jaana: Kõrgkooli tugi oli piisav – juhendaja oli alati kättesaadav ja vastas küsimustele kiiresti. Samas võiks kool pakkuda täiendavat tuge – näiteks rohkem juhendeid või koolitusi interaktiivsete meetodite ja hindamistehnikate paremaks kasutamiseks algajatele praktikantidele.
Aitäh teile meeldiva praktika eest!
Alice: Praktikaaegne toetus oli väga hea – meid kaasati aruteludesse ja rõhutati, et meie arvamus on oluline. Mida veel tudengina tahta? Aja planeerimine juhendajaga suhtlemisel oli paindlik. Kui kõrgkoolil ja selle kollektiivil on ressursse, võiks jätkata ühise tutvustusega kvaliteediindikaatoritest ja tulevikusuundadest.
Anne: Mina isiklikult tajusin, et kõrgkool toetas mind kogu praktika vältel. Mõlemad juhendajad olid äärmiselt kompetentsed ja toetasid mind süstemaatiliselt, andsid asjakohast infot ning suunasid mind oma nõuannetega mõjusalt, kuid samas märkamatult eesmärkide täitmise poole. Koostöö juhendajatega oli sujuv, tõhus ning väga toetav. Kui üliõpilane on motiveeritud ja juhendaja soovib juhendada, sujub kõik hästi.
Milliseid soovitusi annate neile, kes järgmisel aastal meie kõrgkooli pedagoogilist praktikat tegema tulevad?
Anne: Kindlasti on mõistlik oma praktikat juba varakult planeerida – tutvuda kõrgkooli tunniplaaniga, arutada juhendajaga läbi sobilikud kohtumiste ajad ning arvestada ka isikliku töögraafikuga. Mida varem oma tegevusi ja aega planeerima hakata, seda lihtsamalt praktika sujub.
Katry: Soovin neile julget pealehakkamist ning julgustan mõtlema n-ö „kastist välja“. Oli näha, et nii kõrgkooli töötajad, õppejõud kui ka üliõpilased on uuendustele avatud.
Jaana: Planeerige oma tunnid põhjalikult, kuid jätke ruumi ka paindlikkusele, et kohanduda rühma vajadustega. Kasutage praktilisi näiteid ja reaalseid vahendeid, et tudengite huvi hoida. Julgustage vaiksemaid üliõpilasi osalema ja leidke viise, kuidas nende kaasatust tõsta. Küsige pidevalt tagasisidet nii juhendajalt kui ka tudengitelt – see aitab kiiresti areneda. Ärge kartke teha vigu – need on osa õppimisprotsessist ja annavad väärtuslikke õppetunde edaspidiseks.
Alice: Tulevastele praktikantidele soovitan olla avatud ja haarata kinni võimalustest, mida pakutakse. Lisaks ärge kartke eksida, sest niimoodi toimub areng.
Soovime Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt praktikantidele edukat magistriõpingute lõpetamist ja loodame, et nii mõnigi neist mõtleb edaspidi ka õppejõu karjäärile – hea algus on ju juba tehtud!
