Jaga
Mina olen raamatuinimene. Mulle meeldib raamatu raskus käes ja trükise lõhn, lehekeeramise hääl ja isegi see, kui järjehoidjat õigesse kohta paigale sätin, teades, et see „magustoit“ pole veel ära söödud. Isegi kui raamat läbi saab, on riiulil või raamatukogus uus, raske, lõhnav ja krabisevate lehtedega dessert. Otsa ei paista!
Raamatut ei saa kätte võtta siis, kui pole aega nautida. See on otsekui preemia või väärtuslik kingitus ajaks, kui rabelemised on rabeletud ja hingamine taas rahulikuks muutunud. Isegi kui tegemist on rahuhetkega bussis, rongis või lennujaamas. Ikkagi rahuhetk.
Eesti Kultuuriministeerium on kuulutanud 2025. aasta Eesti Raamatu Aastaks. Seda seetõttu, et just tuleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Raamatuaasta algab 30. jaanuaril ja kestab kuni 14. märtsini 2026. aastal ning sellesse ajavahemikku on planeeritud palju ettevõtmisi. Parem mistahes raamatu aasta tähistamisest on siiski lugemine. Lugeda võiks eeskätt meie oma autorite teoseid, kuid raamatu väärtustamiseks sobib iga raamat. Võib ette võtta klassikateosed, ulmekirjanduse või krimilood, võib nautida ajaloolisi või eluloolisi raamatuid, võib süveneda teatmeteostesse või hoopis luulesse, unustamata ka lasteraamatuid ja muinasjutte.
Kui keegi nüüd väidab, et lasteraamatud pole täiskasvanute jaoks, siis – mõtelge ümber! Lasteraamatud – ma mõtlen head lasteraamatud – on mitmekihilised. Lapsed kuulavad ja kuulevad lugu olenevalt oma vanusest ja maailmamõistmisest nagu täiskasvanudki. Lõpuks naudivad mõlemad, ehkki pisut erinevaid asju, ja see on tore kogemus.
Väidan seda oma kogemuste põhjal, kuna lugesin sel suvel oma 3- ja 5-aastasele lapselapsele ette hulgaliselt raamatuid ja avastasin jälle, kui mõnus maailm see on. Mõnda neist raamatuist tuli lugeda 5…7…10 korda, sest lihtsalt meile kõigile nii väga meeldis. Nii sain suve lõpuks päris suure „lugemuse“. Öelda, et lugesin päevas mitu raamatut ja mõnda mitu korda, kõlab väga hästi. Aga sain nende hulgast ka endale lemmikud – Molli lood, Suur ja Väike Hunt ja aina uut voodit otsiv Unehiir õpetasid mulle ja lastele neid üldinimlikke väärtusi, mida lihtsalt peab aegajalt meelde tuletama. Hoolimine, tähelepanelikkus, sõbralikkus, lahkus ja loobumine teise kasuks ei ole ju kunagi üleliigsed. Lisaks lahedad Anni lood, mida jäin edasi lugema ka siis, kui põhikuulajad olid juba unemaale vajunud.
Kui siit edasi mõtlen – noh, et kui väikesed lapsed veidi suuremateks lasteks saavad – siis tulevad ühel hetkel sellised hõrgutised nagu Bullerby laste maailm, Vahtramäe Emili lood ja Supilinna detektiivide väljakutsed… Ja siis veel…. Aga olgu, ma ei loetle enam konkreetseid tegelasi või teoseid. Püüan pigem selgitada, mis kasu on – mitte ainult lasteraamatute – lugemisest.
Esiteks saab raamatutest targemaks. Kõigepealt muidugi teatmekirjandus ja õpikud, aga ka pealtnäha lihtsad, lastele mõeldud jutud, võivad meile teadmisi anda. Mõni väike fakt või mõttekäik, millele pole varem ise tulnudki, võib ajule kauaks tegevust anda.
Teiseks kasvab empaatiavõime, kui tegelastele kaasa elame ja nende tegevuse tagamaid ning reageerimise põhjuseid uurime. Meil on neist kahju, kui asi kehv ja rõõmustame, kui kõik laheneb. Ega’s muidu meeldiks meile õnneliku lõpuga lood.
Kolmandaks – ka kriitiline mõtlemine areneb. Lohakalt kirjutatud lasteraamatusse sisse sattunud loogikaviga torkab isegi pisikesele inimesele silma ja mina täiskasvanuna olen uhke – sa hammustasid selle pähkli katki, leidsid apsaka üles. Täiskasvanuna käid näiteks kriminalisti mõttekäiguga kaasas ja oled üliuhke kui ise mõne tõendusmaterjali tähtsust ette taipad.
Keel muutub rikkamaks. Nii ettelugemise kuulajal kui ka lugejal: ahah, seda saab ka niimoodi öelda. Sedasi rikastub sõnavara ning oskus endagi mõtteid täpsemalt ja huvitavamalt sõnastada. „Hoomama“ ja „hööritama“, „kiikama“ ja „liduma“ muutuvad mõistetavaks ja endagi keelekasutuses omasteks.
Eesti Kultuuriministeerium on kuulutanud 2025. aasta Eesti Raamatu Aastaks. Seda seetõttu, et just tuleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest.
Lugedes läheb fantaasia rõõmsalt lendu: tekivad pildid ja ettekujutused, tekib terve maailm, milles „jalutamine“ on omaette mõnu. See loovusepuhang omakorda aitab „kastist väljas“ mõtlemist rohkem kasutada ka igapäevases elus.
Muidugi viib lugu meid mujale rändama, nõuab keskendumist ja tähelepanu ning maandab argimured ja pinged. Hea kirjandusteos – olgu siis suurtele või väikestele mõeldud – annab hea võimaluse suhtlemiseks, ühiseks aruteluks, teiste inimese tundmaõppimiseks ja enda tutvustamiseks.
Kokkuvõttes on lugemise kasutegureid nii palju, et miski ei saa viltu minna. Lihtsalt ei saa!
Just nüüd, sel pimedal ja porisel ajal kui akna tagant kostab vihmakrabinat või tuuleiilide mühinat, tee omale suur-suur tass teed või kakaod, leia kõige mugavam paik istumiseks, võta soe pleed ümber, hea raamat kätte ja mine lugudesse rändama. Kas või lasteraamatuga. Selleks ei pea ootama raamatuaastat ega kirjandusaastat. See võiks alata kohe ja kesta kõrge eani – nii kaua, kuni silmad veel lugeda näevad.
Lõpetuseks ja isu tekitamiseks väike mõttekild raamatust „Suur Hunt ja Väike Hunt“: „Esimest korda mõtles ta, et väike, olgu või hästi pisike, võtab südames ikkagi ruumi. Palju-palju ruumi.“
Head lugemist!
Kasutatud kirjandus:
- N. Burn-Cosme, O. Tallec 2022. „Suur Hunt ja Väike Hunt“. Draakon ja Kuu. Tallinn
Millised on populaarseimad raamatud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogus ja Eestis?
Aire Härmask, raamatukoguhoidja
Läbi aastate on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu laenutuste topis olnud erinevad anatoomia ja füsioloogia raamatud. Eks esmakursuslased tahavad ja soovivad kohe hoolega õpingutega alustada!
Anatoomia ja füsioloogia on populaarne kõigi erialade õppurite hulgas. Näiteks A. Lepa „Inimese füsioloogia I“ on populaarne nii füsioterapeutide, radioloogiatehnikute, massööride kui ka podoloogide hulgas. Juba 2024. aasta 4. septembriks olid kõik eksemplarid välja laenutatud.
Vanemate kursuste õppurite hulgas on väga minevad järgmised teavikud: „Patoanatoomia“, „Lühiülevaade patoloogilistest protsessidest“, „Nakkushaigused ja epidemioloogia“ ja „Mikrobioloogia“. Teaviku kasutamise vajadus sõltub hetkel läbitavatest ainetest, kodutöödest jne.
Teavikute eksemplaride arv on küll väike ja raamatuid kõigile kohe ei jagu, aga saame hakkama. Pigem kasutame lühemaid laenutustähtaegu, et kõik saaksid soovitud teavikuid kasutada. Kõige olulisematest teavikutest on kindlasti ka kohal kasutamiseks eksemplarid, mida välja ei laenutata: sellised eksemplarid on tähistatud kollase täpiga.
Üle-eestiline raamatukogude laenutuste top 20 on kõige enam Eesti kirjaniku nägu. Mulluse, 2023. aasta, ligi 900 raamatukogu ühises laenutuste top 20-s hõivas esikoha „Kalevipoeg“, napilt teisele kohale jäi elulooraamat „Lembit Ulfsak“ (allikas: https://www.rara.ee/laenuta/laenutuste-edetabelid/). Raamatukogu programmist RiksWeb on võimalik jälgida reaalajas, kus mida just hetkel laenutatakse, kas laenutaja on mees või naine ja kui vana laenutaja on. Kellel huvi minge ja vaadake!
Kõige enam on laenutatud raamatud eriala- ja teadusraamatukogude hulgas perioodil 01.01.2024-05.06.2024 olid:
- Õendussekkumiste klassifikatsioon (NIC) – 1809 korda
- Õendustulemuste klassifikatsioon (NOC) – 1775
- Õenduse alused- 1635
- Ü. Parm „Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest“ – 573
- Oxfordi kliinilise meditsiini käsiraamat – 394
- A. Lepp „Inimese anatoomia I“ – 411
- Meditsiiniline mikrobioloogia – 393
- Psühholoogia – 376
- Biokeemia – 305
- Inimese füsioloogia – 300
- Orgaaniline keemia – 298
Ikka need teavikud, millega esmakursuslased oma õpinguid kõrgkoolis alustavad!
Leia igas päevas viis minutit ja loe midagigi: näiteks luulet, jutukat, koomiksit või mida iganes. Lugemine on hea ajaviide, viib mõtted mujale, turgutab vaimu ja annab elamusi – nii positiivseid kui ka negatiivseid.
