Jaga
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone asub küll linnas, kuid sellest hoolimata on hoone ümber palju loodust. Veidi ringi jalutades võib märgata taimi, mis on läbi aegade olnud kasutusel raviva eesmärgiga. Märkimisväärseid ja huvitavaid taimi on küll palju rohkem, kuid siia on välja toodud neist 15, mida oli lihtsam pildile saada.
Harilik naat
Aegopodium podagraria
Sugukond: sarikalased
Juba aastakümneid on mõned eestlased pidanud parimaks viisiks oma aiast naati tõrjuda seda süües. Vähem teatakse naadi ravivast toimest podagra puhul, millele viitab ka taime ladinakeelne nimi. Lisaks põletikuvastasele toimele, soodustab ta uriinieritust ja ka rahustab. Välispidiselt on naat hea põletuste, kõrvetuste ja putukapistete puhul. Hariliku naadi kasutamine on vastunäidustatud sapipõie ja kõhunäärmepõletiku puhul.
Toidus kasutamisel sobib naat hästi spinati asemel salatisse ja supi sisse.
Aed-mädarõigas
Armoracia rusticana
Sugukond: ristõielised
Kui naati tunti algul pigem söögitaimena, siis mädarõigast tunti keskajal rohkem ravimtaimena ja tema kasutamine toiduvalmistamisel levis alles hiljem. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt taime värsket või kuivatatud juurt, vahel ka lehti või juurtest pressitud mahla. Mädarõikas on rohkelt C-vitamiini (lehtedes kuni neli korda rohkem kui juures), naatriumi ja kaltsiumi. Siiski varieerub C-vitamiini sisaldus taime erinevates osades sõltuvalt päritolust ning taime arengustaadiumist. Huvitaval kombel langeb juurtes suurem C-vitamiini sisaldus kokku traditsioonilise koristusperioodi algusega, kuid lehtedes püsib see üldiselt kõrgel tasemel kogu vegetatiivse kasvutsükli vältel.
Mädarõigas ärritab limaskestade retseptoreid, suurendab seedemahlade nõristust ja suurendab seeläbi söögiisu. Ta on ka mikroobi- ja põletikuvastane, soodustab uriinieritust ja võib langetada veresuhkru sisaldust. Mädarõikamahla veega lahjendades saab teha suuloputusvee, mida on hea tarvitada erinevate suu-, kurgu- ja neeluhädade korral. Kindlasti ei või seda kasutada inimesed, kes põevad mõnda neeruhaigust, haavandtõbe või kel on mao ülihappesus.
Mädarõigast ei soovitata ka alla 4-aastastele lastele ning taime pikaaegne kasutamine võib esile kutsuda kõhulahtisust, oksendamist, põletikku või isegi kudede kärbumist ja neeruverejooksu. Mädarõigast võib kasutada kosmeetiliselt, kuna ta aitab parandada naha verevarustust, kuid siingi võib pikaaegne kasutamine tekitada punetust ja valu.
Küll aga võib taime kuivatatud juurt hoida väga pikka aega rahakotis, et raha otsa ei saaks – nii uskus vanarahvas.
Kõrvenõges
Urtica dioica
Sugukond: nõgeselased
Nõgest on peetud nõiduse taimeks, mille tõttu võis keskajal nõgese kasutamine tuua kaela nõidumissüüdistuse. Tihti vihatud taim – ennekõike tema kõrvetava omaduste poolest – on tegelikult väärtuslik nii tekstiilitootmises, aias, köögis kui ka ravimikapis. Nõgesekiududest saab valmistada pehmet ja siidjat riiet ning nööri, mida saab siis jälle nõgese abiga roheliseks värvida. Kuigi nõges peenras pole kõigi aednike suurim sõber, on temast valmistatud leotis hea kahjuritõrjeks.
Toidutaimena on nõgest pikka aega kasutatud hoolimata tema kõrvetavast toimest, mis on tingitud kahest komponendist: mehaanilisest ja keemilisest. Mehaaniline komponent koosneb pisikestest nõelakestest lehtede ja varte pinnal. Lehtede muljumisel see üldiselt kaob. Keemiline komponent on nõgeses leiduv sipelghape, histamiin, serotoniin ja teised ained, mis kuumutamisel ja kuivatamisel enam kõrvetavat toimet ei avalda. Nõgeses leidub ka palju C- ja K-vitamiini, mille tõttu soovitatakse varakevadist taime tarbida toiduks vitamiinipuuduse ja aneemia korral.
Nõgese ravivaks toimeks peetakse eesnäärmepõletikku ja liigespõletikke leevendavat toimet, lisaks soodustab ta uriinieritust ja vere hüübimist. Seespidisel tarvitamisel tuleb silmas pidada, et nõges võib seedetraktis tekitada allergilisi kaebusi valu, krampide, iivelduse ja kõhulahtisuse näol ning teda ei tohiks kasutada suurenenud verehüübivuse korral. Eesnäärme suurenemise vastu on eriti heaks peetud nõgese juurtest valmistatud preparaate.
Kosmeetikatööstuses on nõges kasutusel juuksepesuvahendites, kuna soodustab juuste kasvu, takistab nende väljalangemist ning vähendab kõõma. Paar allikat jutustavad nõgese ebatavalisel otstarbel kasutamisest vanade roomlaste poolt: värskete taimedega viheldi enne vahekorda astumist sugutit, et tagada pikaaegne erektsioon.
Valge iminõges
Lamium album
Sugukond: huulõielised
Inglise keeles nimetatakse seda taime „surnud nõgeseks“, kuna ta ei kõrveta. Tegelikult pole tegemist üldsegi nõgesega, kuigi ka taime eestikeelne nimetus seda väidab. Katsumisel pehmel taimel on valged õied, mida imedes saab magusat õienektarit, samuti saab neist valmistada maitsvat teed ning tema noori lehti võib lisada salatitele.
Ravitoimelt on iminõges röga lahtistav ja kootav, mistõttu võib teda seespidiselt tarvitada köha, bronhiidi, gastriidi ja kõhupuhituse korral, vahel ka menstruatsiooni soodustamiseks. Välispidiselt võib taime kasutada suu limaskesta ja nahapõletiku korral. Valget iminõgest lisatakse ka rahustava toimega teele.
Ristik
Trifolium spp
Sugukond: liblikõielised
Iirimaal populaarne ja püha kolmainust sümboliseeriv taim, mille nelja lehega mutatsiooni leidmine toob õnne. Eestis on ristikut piirkonniti tarvitatud köha ja külmetuse puhul ning punase ristiku õisi on kasutatud lihavõttemunade ja lõnga värvimiseks. Aasristikul ehk punasel ristikul on tõestatud östrogeenne toime, mistõttu võib ta vähendada menopausiga seotud vaevusi. Punane ristik on vastunäidustatud hormoonpreparaatide ja suukaudsete rasedusvastaste preparaatide tarvitamise ajal ning raseduse ja imetamise ajal. Suurtes kogustes tugevdab ristik antikoagulantide toimet.
Lisaks ravimisele saab ristikut kasutada sööda-, mee- ja söögitaimena. Punase ristiku õitest saab imeda magusat nektarit või valmistada maitsvaid moose, siirupeid ja isegi veini.
Harilik raudrohi
Achillea millefolium
Sugukond: korvõielised
Nimi Achillea tuleb muidugi Achilleuselt, kuna taime olevat kasutatud tema sõdurite haavade ravis. Eestis on raudrohi hästi tuntud ravimtaim, mille teed on joodud erinevate suu- ja kurguhädade puhul ning juuakse köha raviks tänapäevalgi. Mõru maitsega õitest tehtud veetõmmis on aga pigem söögiisu ja seedimist soodustav. Raudrohi suurendab sapieritust, vähendab gaasidest tekitatud seedevaevusi ja spastilisi valusid. Temas olevad mõruained võivad suurendada söögiisu. Raudrohust on veidi abi menstruatsiooni ajal, olles nõrgalt põletikuvastane ja spasme lõõgastav.
Välispidiselt võib taimeosi ja sellest pressitud mahla panna haavadele verejooksu peatamiseks. Seevastu on rahva seas olnud liikvel ka hoopis erinevaid mänge ja ennustamisi, mille käigus aetakse end raudrohuga just verele. Näiteks arvati, et kui taimega nina pealt või seest hõõruda ja nina verele läheb, on armastatu truudus tõestatud. Lapsed, kes polnud koolitükke pähe õppinud, võisid raudrohu abil tunnist vabastust saada, tekitades sellega ninaverejooksu. Samuti arvati, et kui kurjad vaimud ei lase eksamitel häid tulemusi saada, võib neid peletada, lisades põrandapesuvette raudrohutõmmist.
Raudrohus leiduvad eeterlikud õlid ei meeldi ka suvistele “kurjadele vaimudele” ehk sääskedele. Siiski ei maksa raudrohuga liialdada, kuna liiga suur kogus või pikaaegne tarvitamine võib tekitada trombe ja taimes leiduv tujoon võib põhjustada nurisünnitust. Seega peaks raseduse ajal sellest taimest hoiduma. Raudrohtu ei soovitata kasutada ka imetamise ajal ega anda alla 12-aastastele lastele. Samuti võib raudrohi mõjutada vere hüübimist reguleerivate ravimite toimet.
Paiseleht
Tussilago farfara
Sugukond: korvõielised
Ladinakeelne nimi tuleb sõnast „tussus“ ehk köha, seega on tegemist ühe tõhusaima taimse köharavimiga. Kasutada võib kogu taime, kuid enamasti korjatakse maapealset osa ning droogina on enamasti kasutusel lehed. Paiselehel on rögalahtistav ja põletikuvastane toime, mis sobib hästi bronhiidi, kuiva köha ja kurgupõletiku puhul. Siiski ei tohi taime liiga palju või pikaajaliselt (üle kahe nädala) kasutada, kuna temas leiduvatel pürrolisidiinalkaloididel on hepatotoksiline, genotoksiline ja kantserogeenne toime. Samuti ei soovitata paiselehte rasedatele ning taim pärsib hüpertooniatõve ja teiste südame-veresoonkonna haiguste ravitulemust.
Harilik soolikarohi
Tanacetum vulgare
Sugukond: korvõielised
Soolikarohtu on tarvitatud ennekõike kahjuritõrjes kirpudest hiirteni välja, sealhulgas ka seespidiselt sooleparasiitide väljaajamiseks, kas siis suukaudselt või klistiirina. Soolikarohus leiduvas eeterlikus õlis sisalduv tujoon on toksiline parasiitidele, kuid paraku ka peremeesorganismile.
Kuigi ravimtaime seespidine tarvitamine võib suhkrutõvevastaste ravimite toimet tõhustada, pole tänapäeval see enam soovitatav, kuna taim on mürgine ja võib õnnetul juhul põhjustada isegi surma. Mürgine toime avaldub ka taime söönud kariloomadel. Taimes leiduvad eeterlikud õlid (sh kamper) on aga endiselt hinnatud parfümeeriatööstuses.
Välispidiselt võib taime kasutada halvasti paranevate haavade, sügeliste, podagra ja liigespõletiku korral.
Soolikarohu ürdiga saab värvida ka villast lõnga.
Harilik võilill
Taraxacum officinale
Sugukond: korvõielised
„Jumal on kõikjal nagu võilill“ – see kõnekäänd toob välja võilille võimekuse kasvada pea igas pinnases. Võilillel on rohkesti kasutusvõimalusi: juurest saab teha kohvijooki, lehti saab kasutada salatis, õisi siirupi ja veini valmistamisel.
Ravitoimena on võilill hea seedeelundkonnale, soodustades sapieritust, uriinieritust, tõstes söögiisu ja vähendades kõhugaase. Võilillel on minimaalne maksarakke kaitsev toime, kuid raseduse ja imetamise ajal tuleks teda tarvitada ettevaatlikult.
Mõnes riigis on populaarne võilille seemnepea abil midagi soovida või ennustada. Kui seemnepead puhudes õnnestub lahti puhuda kõik seemned, läheb soov täide. Jääb aga mõni seeme veel külge, ennustab see mitu last tulemas on või mitu aastat on pulmadeni jäänud. Kui seemnete puhumise ajal pomiseda armusõnumeid ja puhuda neid armsama poole, viivad seemned sõnumi temani.
Kortsleht
Alchemilla spp
Sugukond: roosõielised
Kortslehe põhjal saaks ilmselt koostada maailma kõige raskema eksami. Nimelt on Eestis tuvastatud 23 pisiliiki, mille eristamisega saavad hakkama vaid osad botaanikud.
Ladinakeelne nimi „alchemilla“ tähendab tõlgituna „väike keemik“. Keskajal kasutasid alkeemikud kortslehe peale kogunenud kastet oma katsetes. Inglisekeelne nimi „ladys mantle“ ja saksakeelne nimi „frauenmantel“ viitavad aga taime olulisusele naiste jaoks. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud mitmesuguste günekoloogiliste hädade leevenduseks, kuid head kasutust leiab kortsleht ka haavade parandamises ja seedehädade korral. Rahvatarkus soovitab haavale panemiseks lisaks teelehele ka kortslehte.
Lisaks sellele on kortslehel lai kasutus kulinaarias.
Metsmaasikas
Fragaria veska
Sugukond: roosõielised
Maasika vili on koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Rahvakeeli nimetatakse sedagi marjaks. Maasika ingliskeelne nimi strawberry tuleb kombest marju kõrre otsa ritta seada.
Rahvameditsiinis on kasutatud nii marju kui ka taime õitsvaid latvu. Tänapäeval on droogina kasutusel peamiselt lehed. Õietee olevat igavese tervise ja nooruse tagamiseks ning marjadest tehtud maasikapuder hea näomask vistrike ja tedretähnide vastu.
Metsmaasikate küpsemise järgi saab ka heinategemist plaanida. Kui aga mõni mari jääb küpsemisega hilja peale, saab temast unimaasikas ning teda saab kasutada parema une saamiseks. Korjamisel maha kukkunud maasikaid ei tohi aga uuesti üles noppida, vaid need peavad jääma vaestele hingedele.
Metsmaasikates leidub C-vitamiini ja rauda, kuid viimane pole inimese organismile omastatavas vormis. Maasikad soodustavad lipiidide ja mineraalainete ainevahetust ja neil on ka nõrk antibakteriaalne toime. Maasika lehtedest tehtud teed võib kasutada uriinihulga suurendamiseks kergemate urineerimisvaevuste korral, kuid see on vastunäidustatud haiguste puhul, mil rohke vedeliku tarbimine on keelatud.
Üsna hästi on teada maasikate võimest tekitada vanasti „maasikapalavikuks“ nimetatud haigust, mida esines eriti väikelastel. Seepärast ei soovitata maasikaid süüa ülitundlikkuse korral ega raseduse või imetamise ajal. Alla 12-aastaste laste vanemad peaks olema teadlikud, et suure hulga maasikate söömisel võib tekkida allergiline reaktsioon.
Harilik pihlakas
Sorbus aucuparia
Sugukond: roosõielised
Pihlakas on Eestis tuntuim nõiapuu, hiiepuu ja tervise parandamise puu. Õunvilja, mida rahvakeeli nimetatakse marjaks, otsas olev viisnurk on rahvameditsiinis tuntud ravimärk. Sügisel on pihlakas üks esimesi puid, mis värviliseks muutub ja teda on kasutatud ka värvimiseks: koorest saadi rohelist, viljadest punast ja pruuni värvi.
Samuti saab pihlakaga ilma ennustada: kui õisi on palju, tuleb vihmane sügis ja kui vilju on palju, tuleb külm talv. Pihlakavitsa kasutati veesoonte otsimiseks, kuid loomi ei tohtivat nendega lüüa, kuna siis jäävat nad haigeks. Nagu tamme, on ka pihlakat istutatud majade lähedusse kaitseks.
Pihlakakoort on kasutatud vähivastase ravimina, kuid koorel võib olla ka normaalrakkude arengut pärssiv toime, mistõttu võiks pihlaka koort pidada inimestele pigem toksiliseks. Pihlaka viljad on nõrgalt üldtugevdavad, põletikuvastased, uriini- ja sapieritust soodustavad ning ainevahetust ergutavad. Marjade mõru maitse tuleneb parasorbiinhappest, mille külmas või kuumas lagunemisel muutub mari magusamaks. Mõru maitsega marju ja nendest tehtud veini tuleks juua tagasihoidlikult, kuna ainete lagundamine on maksale koormav. Samas on mõrud marjad just need, mis seedimist soodustavad ja võivad vähendada vere kolesteroolisisaldust.
Lisaks veinile on pihlakamarju kasutatud keedistes, vitamiini valmistamiseks ja kuivatatuna kohvi sees siguri asemel.
Viirpuu
Crataegus spp
Sugukond: roosõielised
Kui pihlakad lähevad peale öökülmi magusaks, siis viirpuu „mari“ kaotab oma jahususe. Õunviljad on koos õite ja lehtedega kasutusel rahvameditsiinis ning neil on mitmeid toimeid südameveresoonkonnale. Viirpuud sisaldavad preparaadid on enamasti alkoholtõmmised ja neid kasutatakse südame kergete talitlushäirete, ebakorrapärase südamepekslemise, südamenõrkuse ja kõrgvererõhktõve algjärgus. Samuti lisandub uuringuid, mis tõestavad viirpuu rahustavat, ärevust, stressi ja depressiooni leevendavat toimet. Seega võib viirpuust kujuneda naistepuna (hypericum perforatum) kõrvale teine looduslik antidepressant. Kuigi viirpuu võib tugevdada südame tööd mõjutavate ravimite toimet, siis erilisi vastunäidustusi tema kasutamise osas pole.
Viirpuul on palju seoseid haldjate maailmaga, kuid ristiusk muutis puu pigem ebaõnne ja surma sümboliks. Mõne uskumuse järgi oli Kristuse kroon tehtud viirpuust, seega kasutatakse viirpuud mõnel pool kaitseks.
Eestis kasvab lisaks pärismaistele liikidele ka palju kultuurviirpuu liike, mille määramine on ehk sama keeruline kui kortslehe liikide eristamine.
Harilik tamm
Quercus robur
Sugukond: pöögilised
Tamm on mitme rahva jaoks olnud püha puu, omades tihti ilmapuu tähendust. Tamme istutatakse eluhoonete kõrvale kaitsmaks neid äikese eest. See on seotud uskumusega, et puu olevat pühitsetud piksejumal Thori poolt ja äike ei löövat kunagi temasse. Tegelikkuses lööb välk tammedesse üsna sageli, aga kuna tammed kasvavad üldiselt elumajast kõrgemaks, siis lööb välk pigem puusse kui majja. Kaitseks äikese eest on pandud ka tammetõrusid aknale.
Veidi toitvam kasutusviis on tammetõrudest kohvi või jahu valmistamine, kuid siinjuures tuleb meeles pidada, et tõrusid tuleb eelnevalt leotada või kupatada, et vabaneda neis leiduvatest tanniinidest.
Droogina kasutatakse peamiselt tammekoort, mida tohib võtta vaid maha kukkunud puudelt või okstelt, kuna puu tervisele ei ole koore eemaldamine hea. Tammekoor on kootava ja põletikuvastase toimega, temast saab teha kuristusvett suu-, igeme- või neelupõletiku tarvis ning ka hingeõhu parandamiseks. Tammekoore tee on küllaltki efektiivne vahend kõhulahtisuse korral. Seespidiselt aitab tammekoor parandada söögiisu, kuid suurtes kogustes võib põhjustada oksendamist ja iiveldust. Seega ei soovitata tammekoort tarvitada tühja kõhuga ning ägedate mao- ja soolepõletike, haavandtõve ja teiste ärritusseisundite korral. Samuti ei soovitata seda seespidiselt kasutada raseduse ja imetamise ajal ning välispidiselt ulatuslike nahakahjustuste puhul.
Arukask
Betula pendula
Sugukond: kaselised
Kaske peetakse tamme naiseks ja seetõttu on ka tema piksejumal Thori kaitse all. Kevadeti saab kaselt magusat mahla, mis on ka hapendatuna maitsev. Mahlast võib muidugi valmistada erinevaid kääritatud jooke, kuid siirupi jaoks läheb vaja eriti palju mahla.
Droogina kasutatakse kase puhul lehti ja pungi, mis on uriini-, sapi- ja higieritust soodustava ning mikroobidevastase toimega. Taime lehtedel on kuseteedele bakteritsiidne mõju, kuid neid ei tohiks tarvitada südame- ja neerutalitluse häirete korral.
Vahel võib kase küljest leida ka üht teist droogi – musta pässikut ehk kasekäsna ehk chagat (inonotus oblquus). Kasekäsna on rahvameditsiinis kasutatud vähivastase abivahendina, kuna loomkatsetes on tuvastatud mõningast kasvajarakkude arengut takistavat toimet. Populaarne on ka musta pässiku kasutamine kohviasendajana. Rahvas usub, et pässiku raviv toime kaob, kui teda puu küljest metallist esemega eemaldada.
