Sissejuhatus
Meeldib meile see või mitte, tehisintellekt (TI) on viimastel aastatel muutunud igapäevaelu osaks – töös, õpingutes ja vabal ajal. Kõrgkoolid ei ole sellest mööda pääsenud: uued tööriistad jõuavad auditooriumidesse ja kontorilaudadele sageli kiiremini, kui jõutakse nende kasutamist läbi mõelda. Kes kasutab, kes mitte – ja milleks? Mida tegelikult vajataks, et tunda end uute võimalustega kindlamalt?
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli mõista, millistes tööprotsessides Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) töötajad ja õppurid TI-d kasutavad ning millised on nende ootused ja vajadused täiendava toe osas. Küsitlus oli suunatud kõigile töötajatele ja õppuritele, sõltumata sellest, kas TI-d on seni kasutatud või mitte.
Metoodika
Küsitlus viidi läbi TTHKK töötajate ning õppurite hulgas perioodil 10.02.–28.02.2026 LimeSurvey keskkonnas. Küsimustiku koostasid vastavalt meie kõrgkooli vajadustele ja uuringu eesmärgile TTHKK õppejõud, selle kooskõlastas TTHKK TI-töörühm ning kvaliteedijuht. Uuringus osalemine oli vabatahtlik, kõikidele küsimustele vastamine ei olnud kohustuslik ning vastajatele tagati konfidentsiaalsus.
Uuringukutse saadeti kõigile TTHKK õppurite ja töötajate kõrgkooliga seotud meiliaadressidele. Küsimustiku täitmist alustas 95 töötajat ja 233 õppurit, lõplik valim kujunes 239 ankeedi põhjal (töötajad n = 72, õppurid n = 167). Töötajate vastamismäär oli 38% (akadeemiline personal 34%, mitteakadeemiline 46%), õppuritel 11%.
Töös võrreldakse peamiselt töötajaid ja õppureid, kuid võrdlused tehti ka muude rühmade vahel. Töötajatel rolli (juht, akadeemiline personal, muu) ja struktuuriüksuse järgi ning õppuritel õppeastme (kutse-, bakalaureuse-, magistriõpe) ja osakonna järgi. Andmete analüüsiks kasutati statistikaprogrammi JASP (versioon 0.18.3). Rühmade võrdlemiseks kasutati χ²-testi ning statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p ≤ 0,05. Sagedustabelite puhastamisel statistikaprogrammi väljundist ning teksti sõnastuse korrigeerimisel kasutati TI-tööriista Claude (Anthropic, 2025, mudel: Claude Sonnet 4.6).
Tulemused
Vastanud töötajatest olid veidi enam kui pooled õppejõud (61%), üksuse juhte oli kümnendik (11%). Struktuuriüksuste lõikes oli enim vastajaid õenduse ja ämmaemanduse (Õ/ÄE) (22%) ning füsioteraapia ja tervisekaitse (FT/TK) (19%) osakonnast (tabel 1a). TI mittekasutajaid oli töötajate seas vaid kolm, mis tähendab, et praktiliselt kogu vastanud personal puutub TI-ga mingil määral kokku.
Õppuritest moodustasid enamuse rakenduskõrghariduse tudengid (81%), magistri- ja kutseõppureid oli sarnaselt kümnendik. Õppekavade lõikes oli enim vastajaid Õ/ÄE (65%) osakonna õppekavadelt (tabel 1b). TI mittekasutajate osakaal oli õppuritel sarnane üldise jaotusega, erandina FT/TK osakonna õppekavad, kust ei leidunud ühtegi TI mittekasutajat.
Vastajate taust ja TI kasutamine
Peaaegu kõik (97%) töötajad olid kasutanud TI-d oma tööga seotud ülesannete tegemisel (joonis 1), vaid kolm töötajat TI-d ei kasutanud. Õppurite hulgas oli TI mittekasutajate osakaal oluliselt suurem – TI-d ei kasutanud iga viies õppur. Erinevusi muude rühmade võrdluses kasutamise sageduses ei leitud.
TI tajutud mõju (õppe)töö tõhususele ja stressi vähenemisele
Töötajatest 82% ja õppuritest 72% nõustusid, et TI kasutamine on muutnud töö tegemise tõhusamaks, väitega ei nõustunud 4% mõlemast rühmast ning ülejäänutel ei olnud kindlat seisukohta (vastusevariant „muu“ või vastamata). Toodi välja, et TI tõstab efektiivsust kitsastes, loovates või ettevalmistava iseloomuga ülesannetes, kuid vähendab seda seal, kus tulemust peab põhjalikult kontrollima. Nenditi, et TI aitas ideede leidmisel ja sõnastuse lihvimisel, kuid mitte töö lõpetamisel. Samuti oli mitmeid, kes nentisid, et TI väljund nõuab nii palju järelkontrolli, et aja kokkuhoid kaob. „Kulutan vigade parandamisele sama palju aega, kui kuluks töö täielikuks iseseisvaks tegemiseks.” „Õige vastuse saamiseks tuleb endal see vastus TI-le ette anda.”
Vastajatel oli keerulisem hinnata võimalikke seoseid stressiga. Küsimusele ”Kas TI kasutamine on muutnud Sinu õppimise/töötamise stressivabamaks?” vastas jaatavalt töötajatest 50% ja õppuritest 63% (p < 0,001), väitega ei nõustunud töötajatest 36% ja õppuritest 14%. Vabade vastuste põhjal selgus, et oli palju neid, kes ei osanud küsimusele vastata, eelkõige seetõttu, et TI-ga seotud ebakindlus väljundi usaldusväärsuse suhtes tekitab lisapingeid. „Natuke suurendab stressi, sest ei tea, millist osa uskuda, millist mitte. Kardan eksida.”
TI kasutamise ja stressi seoseid tajuti töötajate hulgas erinevalt (p = 0,042). FT/TK ja Õ/ÄE töötajatest nõustus väitega, et TI vähendab tööga seotud stressi kolm neljandikku ning mitteakadeemilisest personalist iga teine. Radiograafia ja bioanalüütika osakonna (RT/BA) töötajad eristusid ülejäänutest selgelt – stressivähenemist tunnistas vaid üks vastaja, mistõttu võib RT/BA töötajaid pidada kõigi üksuste võrdluses TI-skeptilisemaks.
TI mittekasutamise põhjused
Õppurite hulgas oli TI mittekasutajate osakaal oluliselt suurem kui töötajate hulgas, õppuritest ei ole kasutanud oma õppetöös TI-d viiendik (mitte kunagi 12 ning tänaseks loobunud 22 õppurit). Peamised põhjused olid seotud sellega, et ei osata alustada ning kaheldakse vastuste tõesuses (tabel 2).
Vabateksti vastuste põhjal saab TI mittekasutajad jagada kahte selgelt erinevasse rühma: põhimõttelised vastased, kes lükkasid TI kasutamise ideoloogilistel põhjustel tagasi, ja pragmaatikud, kes lihtsalt ei olnud vajadust näinud. Põhimõtteliste vastaste sõnum oli tugev ja emotsionaalne ning peamine argument oli, et TI nüristab inimmõistust ja õõnestab hariduse mõtet.
„Olen täielik TI põhimõtteline vastane, ma ei kavatse enda aju nüristada.”
„Leian, et õppe eesmärk on isiklik areng. Isiklik areng ei ole võimalik, kui delegeerin mõtlemise protsessid masinale.”
Üks TI suhtes väga kriitiline töötaja kirjeldas värvikalt olukorda, kus TI on haridusprotsessi täielikult läbi imbunud: õppejõud genereerib loengu TI abil, üliõpilane lahendab ülesande TI-ga, õppejõud kontrollib tulemust TI-ga: „Kus siin toimub õppimine, asjade sisu mõistmine, kõrghariduse-tasemel ajutegevus?”
Teine rühm, pragmaatikud, ei välista TI kasutamist põhimõtteliselt, vaid neil pole polnud lihtsalt asjakohast vajadust olnud. Mõlemat rühma ühendas aga üks ühine nimetaja: usalduse puudumine ning vajadus kontrollida, mis muudab kasutuse mõttetuks.
TI kasutamise üldised valdkonnad ja toe vajadus
Töötajate seas oli TI kasutus kõige laialdasem ideekorjes (94%), tõlkimises (88%) ja tekstiloomes (84%). Info summeerimiseks ja kirjandusallikate leidmiseks kasutas TI-d samuti enam kui pool töötajatest. Visuaalse loome puhul oli kasutus 70%, kuid toetusvajadus suur – 59% töötajatest sooviks algtaseme tuge ja keegi ei pidanud end vilunuks. Andmetöötluses (49%), audio/video loomes (42%) ja igapäevatöö korralduses (38%) oli kasutus madalam, kuid toetusvajadus samuti suur: andmetöötluses vajaks tuge 72% ja audio/video loomes 64% töötajatest.
Õppurite seas oli kasutus suurim ideekorjes (80%), tõlkimises (75%) ja info summeerimises (71%). Toetusvajaduse muster oli nii töötajatel kui õppuritel sarnane: mida madalam kasutus, seda suurem toetusvajadus (joonised 2a ja 2b).
Töötajad kasutasid õppuritest oluliselt sagedamini TI-d ieekorjes, tekstiloomes, tõlkimises, visuaalide loomises, audio/videoloomes ja igapäevatöö planeerimisel.
Konkreetsete TI-rakenduste kasutamine ja toe vajadus
Tekstirobotid (ChatGPT jt) olid mõlemas rühmas ülekaalukalt levinumad TI-tööriistad: kõigist töötajatest kasutas neid 95% ja kõigist õppuritest 91%. Kuigi kooli ametlik tekstirobot on MS Copilot, kasutas seda töötajatest vaid 51% ja õppuritest 21%. Vabavastustes domineeris ChatGPT, põhjendusega „olen harjunud” või „kõige tuttavam”, lisaks mainiti ClaudeAI-d, Deepseeki, Perplexityt, Groki ja Geminit. See viitab, et ametlik tööriist ei kattu kasutajate tegeliku eelistusega ning Copiloti potentsiaal on kõrgkoolis alakasutatud.
Grammarly rakendust kasutas töötajatest 47% ja õppuritest 27%, mis on arvestades tasuta litsentside olemasolu tagasihoidlik. Koolipoolse ligipääsuga TI toega teadusandmebaasi Scopus AI kasutus oli üllatavalt madal – töötajatest kasutas seda vaid 37% ja õppuritest 18%. Samas oli toetusvajadus oli suur, mis viitab, et tööriist on leitav, kuid selle kasutusviisid pole selged või juurdunud.
Kõigi teadustööriistade (Scopus AI, DeepL-i ja Eliciti/Consensuse) kasutus oli oluliselt suurem akadeemilise personali hulgas. Üksuste võrdluses kasutasid neid oluliselt sagedamini FT/TK ning Õ/ÄE osakondade töötajad (kõiki nimetatud rakendusi kasutas vähemalt iga teine). Magistrandid kasutasid võrreldes teiste tasemete õppuritega oluliselt sagedamini Eliciti/Consensust (p < 0,001), kuid mitte Scopus AI-d.
NotebookLMi kasutas töötajatest 37%, kuid toetusvajadus oli suurim kõigist rakendustest – 62% töötajatest soovib abi. Sarnane muster – vähene kasutus, kuid suur vajadus toe järele – ilmnes ka Perplexity puhul. Õppurite seas eristusid FT/TK õppekavade tudengid Scopus AI, NotebookLMi ja tekstirobotite sagedasema kasutuse poolest (p < 0,05).
Kõikide joonisel 3a ja 3b nimetatud rakenduste (v.a tekstirobotid) kasutus oli töötajate hulgas oluliselt suurem (p < 0,001).
Lisaks küsimustikus loetletud rakendustele mainiti mitmeid täiendavaid tööriistu. Lisaks jube eelpool nimetatud erinevatele tekstirobotitele kasutati näiteks visuaalide loomiseks kasutati Napkinit (joonised), Gammat (esitlused) ja Stitchi (tekst Figma disainiks). Üks vastaja kasutas Google Colaboratory kaudu OpenAI Whisperit õppevideote tekstiks ümberkirjutamiseks. Tõlkimisel mainiti AskGPT-d, Google Translate’i ja Euroopa Komisjoni TI-tõlkelahendust, kusjuures viimast eelistati usaldusväärsuse kaalutlusel. Üksikutel juhtudel mainiti ka Suno muusikageneraatorit, pildigeneraatoreid, OpenEvidence’i ja Sorat.
Küsimusele „Kui saaksid valida ühe TI-rakenduse tasulise versiooni, mille soetamist kõrgkool võiks toetada, siis milline see oleks?“ vastuste hulgas oli ChatGPT selgelt eelistatuim valik, enamik vastajatest nimetas seda esimesena ja mitmed märkisid, et kasutavad juba tasulist versiooni isikliku taskuga ning leiavad, et kool võiks seda toetada. Järgnesid Claude (eriti tekstiloome tugevuse tõttu) ja Perplexity (erinevate mudelite koondamise tõttu). Gemini ja DeepL said samuti mitu mainimist. Meditsiinitaustaga vastajad tõid esile erialaspetsiifilisi vajadusi: AMBOSS, OpenEvidence ja Turnitin akadeemilise terviklikkuse tagamiseks. Märkimisväärne osa vastajaid ei osanud eelistust avaldada võrdluskogemuse puudumise tõttu, üksikud leidsid, et tasuliste rakenduste toetamine pole vajalik.
Traditsiooniliste digivahendite kasutamine ja toe vajadus
Wordi, Outlooki ja Teamsi kasutas töötajatest ja õppuritest ligikaudu 90%, kuid ka igapäevastes tööriistades oli toetusvajadus mõlemas rühmas üllatavalt suur – Zoomi/Teamsi puhul vajas töötajatest umbes kolmandik algtaseme tuge (joonised 4a ja 4b).
Excelit kasutas töötajatest 90% ja õppuritest 79%. Töötajatest vajas 41% algtaseme tuge ja iga kuues edasijõudnu juhendamist; õppurite toetusvajadus ulatus oli veelgi suurem. Statistikaprogrammide kasutus oli madal (töötajad 33%, õppurid 25%), kuid toetusvajadus oli mõlemas rühmas suur. Mitmed töötajad tõid esile just vajadust luua (interaktiivseid) graafikuid või postreid.
Canva-laadseid disainivahendeid kasutas töötajatest 70% ja õppuritest 83% – need olid ainsad tööriistad, mida õppurid kasutasid oluliselt sagedamini kui töötajad (p = 0,025). Ehkki muid video- ja audiotööriistu kasutas vähem kui pool, oli seal toetusvajadus suurim: töötajatest vajas tuge 61% ja õppuritest 35%.
Traditsiooniliste digivahendite kasutuses ei ilmnenud rühmade siseselt statistiliselt olulisi erinevusi, mis viitab, et toetusvajadus oli ühtlaselt jaotunud üle kõigi rühmade.
Akadeemilise personali TI kasutamine õppetöös ja haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine ja toe vajadus
Õppejõud kasutasid TI-d kõige sagedamini õppematerjalide koostamisel (76%); vähemalt iga teine oli TI-d kasutanud ka juhtumite, tööjuhiste ja testide loomisel (joonis 5a). Toe vajadus oli kõikides kategooriates suur ja vilunuid oli vähe. Suurim oli toetusvajadus testide loomises ja Moodlesse eksportimises. Üle poole töötajatest kasutas Moodle erinevaid võimalusi (joonis 5b), kuid end vilunuks pidas vaid väike osa, eriti hindamistabelite ja H5P materjalide osas.
Õppuritele tagasiside andmine TI abil erines üksuste vahel (p = 0,019): FT/TK õppejõududest on kasutanud selleks TI-d iga teine, õenduses enamus ei kasutanud üldse.
Eelistatud digitoe allikad
Eelistatuim toetusvorm nii töötajate kui õppurite olid infomaterjalid siseveebis (vastavalt 51% vs. 68%, p = 0,020). Vabavastused selgitasid seda eelistust: vastajad hindasid võimalust omal ajal ja omas tempos järele uurida.
Praktilisi töötubasid eelistasid rohkem töötajad (54% vs. 34%, p = 0,005), nagu ka kogemusgruppe (41% vs. 25%, p = 0,013). Vabavastused kinnitasid: „Pigem võiks kuulata teiste kogemusi ja häid praktikaid, mis töötavad.” Haridustehnoloogi personaalset tuge soovis töötajatest 37%, õppuritest 16% (p < 0,001). Paradoksaalselt jäi see toetusvorm töötajate eelistuste seas viimasele kohale, mis viitas, et vajadus on olemas, kuid senine kogemus ei ole alati ootustele vastanud.
Töötajatest eelistas praktilisi töötubasid rohkem mitteakadeemiline personal (71% vs. 43%, p = 0,035). Haridustehnoloogi personaalset tuge nimetasid oluliselt sagedamini magistrandid ning FT/TK õppurid.
Takistused ja murekohad
Tabelis 3 on esitatud erinevad väited ning vastajate ligikaudne arv (mitu kümnest) nimetatud väitega nõustusid. Kirjeldatutest kõige vähemoluliseks takistuseks võib pidada ligipääsuga digirakendustele, ligipääsuga oli rahul 61% töötajatest ja 69% õppuritest.
Kõrgkooli pidas toetavaks TI mõistliku kasutamise suhtes 59% töötajatest ja 48% õppuritest. Kvalitatiivne materjal lisas aga varjundi: mitmed vastajad tundsid hoopis vastupidist – „kõrgkool ei soosi TI kasutamist” ning üks õppur kirjeldas, kuidas õppejõud hindas iseseisvalt tehtud töö läbikukkunuks, kahtlustades TI kasutamist.
Töötajate ja õppurite murekohad erinesid oluliselt. Selge arusaam lubatud TI kasutusest oli töötajatest vaid 27%-l ja õppuritest 48%-l (p = 0,004). See oli üsna paradoksaalne leid, arvestades et just töötajad kujundavad neid reegleid. Piisavat asjatundlikku tuge sai enda hinnangul töötajatest vaid 21% ja õppuritest 37% (p = 0,019). Töötajate suurim raskus on aja leidmine, et uusi digi- ja TI- rakendusi tundma õppida: selleks oli enda sõnul aega vaid 16%-l töötajatest.
Nii õppurite kui töötajate hulgas oli murettekitavalt madal eetiline ja viitamisalane enesekindlus: TI kasutamist andmekaitse ja eetika nõudeid järgides oskas enda hinnangul vaid 36% töötajatest ja 35% õppuritest ning korrektselt viidata vastavalt 21% ja 24%. Need tulemused viitasid süsteemsele vajadusele TI eetika ja viitamispraktikate koolituse järele, sõltumata rollist kõrgkoolis.
Murekohade osas ei ilmnenud rühmade siseselt statistiliselt olulisi erinevusi, mis kinnitas, et eetika, viitamise ja institutsiooniliste reeglite ebakindlus oli ühtlaselt jaotunud üle kõigi rühmade – tegemist on süsteemse, mitte üksikuid gruppe puudutava probleemiga.
Kokkuvõte ja järeldused
Uuring näitas, et TI kasutamine on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis laialt levinud – peaaegu kõik töötajad ja neli viiest õppurist kasutavad TI-d vähemalt aeg-ajalt. Kasutus on laialdasim ideekorjes, tõlkimises ja tekstiloomes, kuid toetusvajadus suur, eriti visuaalses loomes, andmetöötluses ning audio/video vahendite kasutamises. Institutsioonilised tööriistad: Copilot, Scopus AI ja Grammarly, on alakasutatud vaatamata olemasolevale ligipääsule, mis viitab vajadusele mitte üksnes koolituse, vaid ka teavitustöö järele.
Murettekitav on, et sõltumata rollist, osakonnast, õppekavast või õppeastmest oskab TI kasutamisele korrektselt viidata vaid iga neljas vastaja ning eetikanõudeid järgides TI-d kasutada vaid kolmandik. Tähelepanuväärne on institutsionaalse toe puudulikkus: vaid iga viies töötaja leiab, et saab piisavalt asjatundlikku nõu ja koolitust, ning vaid iga kaheksas töötaja tunneb, et tal on aega uusi digivõimalusi tundma õppida. Need tulemused viitavad süsteemsele lüngale, mida ei saa täita üksikute koolitustega.
Andmete põhjal joonistus välja kolm koolitusprioriteeti: institutsionaalsete tööriistade kasutusjuhendamine (Copilot, Scopus AI), TI eetika ja viitamispraktikad, ning visuaalse loome ja andmetöötluse praktilised oskused. Arvestades töötajate ajapuudust ning õppurite eelistusi, peaksid juhendmaterjalid olema kergesti leitavad ja kasutatavad just siis, kui vajadus tekib.