Jaga
Sel aastal esitleti “Health in Our Hands” konverentsil kolme ettekannet, mis olid otseselt seotud radioloogiatehnikute töövaldkonnaga.
Päeva esimene radioloogia-alane ettekanne pärines autoritelt Patricija Šostak ja Vaidilė Spėčienė, teemal “Health Effects of Ionizing Radiation During Medical Screening”. Esitlejad keskendusid peamiselt probleemile, et patsiendid ei tunne end piisavalt informeerituna ioniseeriva kiirguse mõjudest – eeskätt sellest, kui ohutu või ohtlik on korduvate uuringute tegemine. Uurimuse põhjal soovivad patsiendid kõige enam saada usaldusväärset teavet just meditsiinitöötajatelt, sealhulgas arstidelt, õdedelt ja radioloogiatehnikutelt. Kahjuks levib internetis palju aegunud või eksitavat infot ja hirmutavaid kogemuslugusid, mis võivad põhjustada patsientides liigset ärevust. See omakorda võib viia olukorrani, kus patsient keeldub vajalikust uuringust, mis võiks parandada tema tervist või elukvaliteeti. Ettekandes rõhutati vajadust tõsta tervishoiutöötajate suhtlusoskust ja teadlikkust, et pakkuda patsientidele selget, ajakohast ja rahustavat infot.
Teine radioloogia-teemaline ettekanne, autorilt Domantas Skikas, kandis pealkirja “X-ray Illusions: The Hidden Danger of Radiology Artifacts”. Uurimus keskendus röntgeni artefaktide tekkepõhjustele ja äratundmisele. Artefaktid võivad tekkida väga kergesti – näiteks naha voldi, pinges lihase, patsiendile selga jäänud riiete, metalliehete, pikkade juuste ja paljude teiste tegurite tõttu. Kuigi need on enamasti täiesti süütud, võivad nad radioloogi vaateväljas imiteerida tõsiseid terviserikkeid, nagu kasvajad, võõrkehad, pneumotooraks või kopsude piirjoone muutused. Artefaktide korrektne äratundmine on äärmiselt oluline, kuna see aitab vältida tarbetut paanikat ning ülearuseid või potentsiaalselt ohtlikke meditsiiniprotseduure, nagu pleuradreeni paigaldamine, biopsia ning täiendavate kompuuter- või MRT-uuringute määramine. Ettekanne tõi hästi esile radioloogiatehniku rolli kvaliteetse ja artefaktideta uuringu tagamisel.
Päeva viimase radioloogia-alase ettekande esitasid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid Sonja Kaur ja Kelly Metsamärt. Nende uurimistöö “Breast Cancer Patients’ Assessment of Their Quality of Life During Radiotherapy at Tartu University Hospital” keskendus rinnavähiga patsientidele, kes saavad igapäevast kiiritusravi. Tavapärane ravikuur sisaldab 15–33 raviseanssi, mida tehakse viis korda nädalas. Uuringus osales 30 naist, kes täitsid elukvaliteeti hindava küsimustiku. Tulemustest selgus, et patsiendid hindasid oma üldist elukvaliteeti üllatavalt heaks. Nende sotsiaalne võrgustik ning suhted pere ja tuttavatega jäid ravi jooksul üldiselt muutumatuks. Samas kurtsid paljud osalejad väsimust, unehäireid, ärevust ja stressi ning väljendasid vajadust psühholoogilise toe järele. Patsiendid säilitasid suuresti oma füüsilise iseseisvuse, kuid vaimse tervise toetamine osutus oluliseks vajaduseks.
Konverents tervikuna rõhutas, kui suurel määral sõltub patsiendi kogemus ja ohutus radioloogiatehniku tööst. Alates korrektsest juhendamisest ja rahustavast suhtlusest kuni artefaktideta pildistamise ja kiirgusohutuse tagamiseni on radioloogiatehniku panus otsene osa patsiendi tervenemisest. Ettekanded näitasid selgelt, et eriala tulevik eeldab empaatiat, tehnilist meisterlikkust ja võimet pakkuda patsiendile turvatunnet igal sammul. Radioloogia ei ole ainult tehnika – see on ka inimestega töötamine, ja selles rollis on radioloogiatehnikul tugev ja kasvav vastutus.
