Keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse ja kognitiivse võimekuse vahelised longitudinaalsed seosed eelkooliealistel lastel*
Jaga
Kehakoostist peetakse tervise ja heaolu oluliseks näitajaks juba noores eas, paraku on lapseea ülekaalulisus ja rasvumine ühes kaasneda võivate kardiorespiratoorsete ja psühholoogiliste komplikatsioonidega ülemaailmselt kasvav tervise- ja majanduslik probleem.
Kirjeldatud on ka ülekaalulisuse ja rasvumise mittesoovitud mõjusid laste kognitiivsetele funktsioonidele ja akadeemilisele võimekusele. Rasvumise epideemia kõrval veedavad lapsed üleliia palju aega istuvate tegevustega ning sageli ei järgita soovituslikke liikumisnorme. Ülemäärast istumisaega seostatakse mitmete terviseprobleemidega, kuid seevastu kehalise aktiivsuse harrastamine ja hea kehaline võimekus varases eas toob kaasa aga positiivse mõju kehalisele, vaimsele ja kognitiivsele arengule. Samas ei ole üheselt selged pikaajalised seosed keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse võimekuse vahel eelkooliealistel lastel.
Eesmärk ja ülesanded
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida Eesti eelkooliealiste laste seas longitudinaalseid seoseid keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse võimekuse vahel.
Töös seati järgmised ülesanded:
- uurida, kas kehaline aktiivsus, istumisaeg, kardiorespiratoorne võimekus ja lihasjõud eelkoolis seostuvad keha rasvasisaldusega esimeses klassis poistel ja tüdrukutel (I artikkel);
- uurida, kas kehaline aktiivsus ja istumisaeg eelkoolis seostuvad kardiorespiratoorse võimekusega ja lihasjõuga esimeses klassis poistel ja tüdrukutel (II artikkel);
- uurida, kas keha rasvasisaldus, kardiorespiratoorne võimekus ja lihasjõud eelkoolis seostuvad kognitiivse võimekusega esimeses klassis poistel ja tüdrukutel (III artikkel).
Metoodika
Uuringus osalesid Tartu maakonna lapsed kahel korral – lasteaia viimasel aastal (6–7 a) ja olles asunud õppima 1. klassis (7–8 a) (kolmes artiklis n = 41–67 poissi ja 36–66 tüdrukut). Osalejate keha rasvasisaldus määrati nahavoltide paksuste määramise meetodiga. Laste kehalist võimekust hinnati standardiseeritud kehalise võimekuse testidega – kardiorespiratoorne võimekus määrati 20 m süstikjooksu testiga, ülajäsemete jõudu mõõdeti käe dünamomeetriga ja alajäsemete jõudu paigalt kaugushüppe testiga. Laste kehalist aktiivsust ja istumisaja pikkust mõõdeti aktseleromeetriga. Kognitiivne võimekus (kontseptuaalne, pertseptiivne ja verbaalne võimekus) mõõdeti modifitseeritud Boehm-3 testiga.
Järeldused
- Väiksem istumisaeg ja suurem lihasjõud eelkoolis olid seotud väiksema keha rasvasisaldusega esimeses klassis tüdrukutel, aga mitte poistel. Mõõdukas-tugev kehaline aktiivsus ja kardiorespiratoorne võimekus lasteaias ei olnud seotud keha rasvasisaldusega esimeses klassis ei poistel ega tüdrukutel (I artikkel).
- Tugev, mõõdukas-tugev ja kogu kehaline aktiivsus ning istumisaeg eelkoolis ei olnud seotud kardiorespiratoorse võimekusega ja lihasjõuga esimeses klassis ei poistel ega tüdrukutel (II artikkel).
- Suurem lihasjõud eelkoolis oli seotud parema verbaalse võimekusega esimeses klassis poistel, aga mitte tüdrukutel. Keha rasvasisaldus ja kardiorespiratoorne võimekus eelkoolis ei olnud seotud kontseptuaalse, verbaalse ega pertseptiivse võimekusega esimeses klassis ei poistel ega tüdrukutel (III artikkel).
* – 16. mail kaitses Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kirkke Reisberg (PhD) Tartu Ülikoolis doktoritöö „Longitudinal associations between body fatness, physical fitness, physical activity, and cognitive skills in preschoolers“ („Keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse ja kognitiivse võimekuse vahelised longitudinaalsed seosed eelkooliealistel lastel“), avaldatud on eestikeelne kokkuvõte doktoritööst (veebis saadaval aadressil https://dspace.ut.ee/items/b19adf15-220e-441e-86e8-9e296d5d2f79).
