Roheturundusega alustamise ohud ja võimalused

Kuidas kommunikeerida keskkonnasõbralikke tegusid selliselt, et sõnum jõuaks sihtrühmadeni ning toetaks asutuse mainet ja kuvandit?

Rohepööre on üha aktuaalsemaks muutuv teema, mis tekitab tugevat diskussiooni kõikides ringkondades. Nõudlusest jätkusuutlikumate arengute järgi, elanikkonna meelestatusest ja tugevast poliitilisest survest tulenevalt ongi üha enam asutusi muutmas oma tegevust rohelisemaks ja tunnevad vajadust oma tegevusi kommunikeerida ning seeläbi ka roheturundusega algust teha. Rohepöörde kommunikeerimine võib aga esitada ettevõttele suuri väljakutseid. Roheturunduse roll on keskkonnasäästlikumas ärimaailmas kesksel kohal – seda valesti tehes kannatab ettevõtte maine ja kuvand, kliendid kaotavad usalduse toodete või teenuste vastu, mis võib otseselt avaldada mõju ettevõtte tulule (Szabo ja Webster, 2020 jt).

Samas tuleb tõdeda, et roheteemad ajavad juba iseenesest tarbijatel harja punaseks. Näiteks kui toidukaupluste kett lubab värbamiskuulutuses ainult parimaid kolleege või närimiskumm reklaamis hingeõhku, millega võib külmutada aknaklaasi, siis reaalsuses oleme rahul sellegagi, et uues töökohas on kasvõi üks talutav kolleeg ning närimiskummi maitse ei kao ära esimese minutiga. Pesupulber lubab televiisoris igapäevaselt pesta lumivalgeks muru-, vere- ja veiniplekkidega riided ning endiselt korjame pesumasinast välja plekilist pesu mõeldes, et ju siis on süüdi päevinäinud masin või eriti kehv vesi kodukraanis. Me oleme leplikud ja mõtleme, et järgmine kord oleme targemad ning teeme poes parema valiku. Kui aga näiteks energiaettevõte teatab, et teeb keskkonnasõbralikke samme, tunneb osa elanikkonnast kollektiivselt hinges ärritusealget ning asub otsima ettevõtte sõnumis auku, mis vett ei pea.

Roheturundus – mis see on?

Roheturundus on turunduse alaliik, millel võib olla erinevaid eesmärke. Üheks suurimaks võib olla ettevõtte keskkonnasõbraliku kuvandi kujundamine või hoidmine, mis võib toimuda läbi tarbijate ökoloogilise teadlikkuse tõstmise või ettevõtte rohepöörde kommunikeerimise. Oluline on, et roheturunduse eesmärgiks on tarbijate rahulolu ja ettevõtete kasumlikkuse kõrval ka keskkondlik jätkusuutlikkus ehk keskkonnasõbralikkus.

Roheliste toodete ja brändide turunduskommunikatsioonis on võrreldes tavapärase turundusega mitmeid eripärasid: olulisem on informeerimine, kui mulje avaldamine; olulisel kohal on tarbijate harimine rohetoodete teemal; sihtturgude heterogeensuse tõttu on vajalik mitmekülgsete turunduskommunikatsioonivahendite kasutamine ning peamine karakteristik on seejuures usaldusväärsus, mistõttu peaks kesksel kohal olema toote enda või tootmisprotsessi parandamine.

Roheturunduse puhul on oluline selge kommunikatsioon ja rohelist väidet sisaldav sõnum. Roheline väide on selline, kus toodete tootmise, pakendamise, turustamise, tarbimise ja jäätmekäitlemise protsessi seostatakse keskkonnaga. Olulisel kohal on meediumi valik – selleks võib olla pakend või silt, aga ka näiteks digikanalid, raadio või televisioon ning see võib sisaldada pilte, teatud värve (kohene oht rohepesusüüdistuseks!) ja logosid. Roheline väide võib käsitleda nii toote ühte omadust, terve toote või ettevõtte keskkonnasõbralikkust, tootmisprotsessi vms.

On olemas mitmed keskkonnaalaste väidete juhendid, mis aitavad ettevõtetel hinnata seniste roheväidete korrektsust ning suunata neid edaspidiste roheväidete sõnastamisel. Välja on toodud peamised kriteeriumid:

• Usaldusväärsus – väited peavad olema ausad, täpsed ja teaduspõhised. Need peavad tuginema tuvastatavatele andmetele, olema põhjendatud ja tõendatud.
• Olulisus – väited peavad keskenduma olulistele, asjakohastele ja sisukatele teemadele, tuues välja tegeliku kasu keskkonnale.
• Võrreldavus – võrreldavad väited peavad olema õiglased ja sisukad.
• Selgus – väited peavad olema selged, lihtsalt ja üheselt mõistetavad.
• Läbipaistvus – väidete ja tõendite esitaja ning andmete pärinemine on tuvastatav.
• Ligipääsetavus – väited ja vajalik info on kergesti leitav ja selgelt nähtavates kohtades (tootel või selle lähedal) ja ajal, kui tarbija seda vajab/otsib.
• Terviklikkus – väiteid tehes peab arvestama kogu toote elutsüklit.

Kuigi roheturundus pakub ettevõttele võimalusi oma rohetegevuste kommunikeerimiseks ja seeläbi rohelise kuvandi kujundamiseks, võib sealjuures olla mitmeid kohti, mis võivad roheturunduse edu mõjutada: näiteks ühiskondlikud ootused ja valmisolek, võimalikud probleemid tarnega, riiklikud strateegiad, olukord turul jms (joonis 1).

2022. aastal Tartu Ülikooli turunduse ja finantsjuhtimise õppekaval kaitstud magistritöö „Roheturundusega alustamise ohud ja võimalused Eesti ettevõtete kuvandi loomisel“ eesmärgiks oli välja töötada soovitused rohelisena alustavatele või rohepööret läbiviivatele Eesti ettevõtetele roheturundusega alustamiseks soovitud kuvandi loomisel.

Selleks intervjueeriti Eesti tekstiili-, toidu- ja energiatööstuse ettevõtteid, kes olid roheturundust oma igapäevategevuses juba rakendanud. Ettevõtetelt saadud infot ja hinnanguid võrreldi tarbijauuringuga, misläbi saadi teada, kas ettevõtete hinnang oma roheturundusele ja rohelisele kuvandile kattub tarbijate hinnanguga neile.

Muuhulgas kaardistati, milliseid ohte Eesti ettevõtted roheturunduse puhul näevad.

Selgus, et mitmed ettevõtted nägid rohepesu kui võimalikku ohtu: ettevõtetel on hirm, et nende sõnumeid mõistetakse valesti või teadmatusest teha roheturundust õigesti saadakse alusetu rohepesusüüdistus.

Rohepesu – peamine oht roheturunduses

Kui roheturunduses tuuakse välja kasu keskkonnale, siis rohepesu puhul (joonis 2) eksitatakse tarbijaid toote või teenuse keskkonnasõbralikkuse teemadel. Seda iseloomustab positiivne kommunikatsioon keskkonnamõjudest, aga ebapiisavad muutused tegelikes keskkonda toetavates tegevustes (Dangelico & Vocalelli, 2017:1274; de Freitas Netto et al., 2020; vt joonis 2).

Oma lõputöö jaoks töötasime välja Eesti ettevõtete roheturunduse hindamise maatriksi (joonis 3), mille abil on võimalik jagada ettevõtteid nelja kategooriasse: mitterohetegijad (ei ole keskkonnasõbralikud ja ei väida ka, et nad seda on), tõelised rohetegijad (keskkonnasõbralikud ettevõtted, kes enda jätkusuutlikke tegusid vastavalt ka kommunikeerivad), rohevaikijad (keskkonnasõbralikud ettevõtted, kes enda jätkusuutlikke tegusid ei kommunikeeri) ja rohepesijad (ettevõtte sõnumid keskkonda puudutavatest tegudest või väärtustest on suuremad kui keskkonnasõbalikud teod või tegelikud väärtused).

Roheturunduse hindamisel paigutub ettevõte kategooriatesse vastavalt sellele, kui efektiivseks saab hinnata tema roheturundust (x-telg) ning milline on tema tegelik positiivne mõju keskkonnale (y-telg). Turvaline rohekoridor joonisel tähistab asjaolu, et ettevõtte turundus ja reaalsed teod peavad käima kokku (vt ka joonis 2), kui eesmärgiks on liikuda tõeliste rohetegijate kategooriasse ning seeläbi kujundada ettevõtte roheline kuvand või säilitada positsioon seal.

Rohepesu on probleemiks, kuna tarbijatel on järjest keerulisem aru saada, kas ettevõte tõepoolest rakendab jätkusuutlikke põhimõtteid või on pelgalt loodud mulje keskkonnasõbralikust ettevõttest. Sealjuures võivad rohepesu puhul kasutusel olla erinevad strateegiad, näiteks ettevõte varjab oma tegevusega seotud keskkonnakahjusid ja räägib avalikult nendest aspektidest, mis on keskkonda hoidvad. Võimalik on ka, et ettevõte jätkusuutlik tegevus on sümboolne või rohepööre on kirjas ainult strateegia tasandil, ent kommunikatsioon sellest ebaproportsionaalselt suur. Samuti võib ettevõte esitada ebamäärast, mittekontrollitavat või valeinfot.

Seitse põhilist n-ö rohepesueksimust on (UL, 2022):

• Varjatud kompromiss – väidetakse toote mõne keskkonnasõbraliku omaduse põhjal, et see on roheline, jättes kõrvale keskkonda kahjustavad omadused. Näiteks tuuakse välja, et paber on toodetud jätkusuutlikult raiutud metsast, ent selle töötlusprotsess võib olla tegelikult keskkonda kahjustav.
• Puuduvad tõendid – esitatakse väiteid, mille tõestuseks ei ole kontrollitavat infot. Näiteks väidetakse lihtsalt, et tegemist on taaskasutatud paberist tualettpaberiga, aga puudub võimalus saada selle kohta täpsemat informatsiooni või tõendeid.
• Ebamäärasus – väide on nii ebamäärane või lai, et tarbija saab sellest tõenäoliselt valesti aru. Klassikaline näide toodetel on sõnapaar: “looduslikud koostisosad”. Kui suur osa tootest on looduslike koostisosadega ja millised need on? Tegelikkuses on ka nafta looduslik, aga on palju tooteid, kus me seda koostisosana näha ei sooviks… See sõnapaar aga võib oma ebamäärasusega jätta mulje nagu oleks tegemist läbinisti keskkonnasõbraliku ja loodusliku tootega.
• Valed märgised (labels) – jäetakse verbaalselt või visuaalselt mulje kolmanda osapoole heakskiidust tootele või teenusele. On rida märgiseid (100% sustainable, bio friendly jne), millel puudub tegelik sisu.
• Ebaolulisus – esitatakse tõeseid, kuid ebaolulisi väiteid. Näiteks tuuakse suurelt välja, et tootes ei ole kasutatud teatud keemilisi ühendeid, kuigi nende keemiliste ühendite kasutamine taolistes toodetes on tervikuna seadusega keelatud.
• Kahest halvimast parim – toode võib olla tootekategooria piires jätkusuutlikum, ent üldiselt keskkonda kahjustava jalajäljega. Näiteks keskkonnasäästlik sportauto ei ole suure tõenäosusega kuigi keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik lahendus.
• Luiskamine – keskkonnaalased valeväited.

Rohepesu, kui probleem, on aga palju mitmetahulisem, kuna ka intervjueeritud Eesti ettevõtted tõid välja, et rohepesu kartuses võivad ettevõtted vähem rääkida ka oma keskkonnasõbralikest tegudest.

N-ö rohevaikijate kategooriasse kuuluvadki ettevõtted, mis on keskkonnasõbralikud, kuid miskipärast kliendid ei taju neid sellisena. Simula et al. (2009) järgi võib selle põhjuseks olla asjaolu, et ettevõte ei turunda toodet rohelisena, kuna ei ole kursis toote kõikide roheliste külgedega: näiteks ei tea, et tootmisel on kasutatud rohelisi lahendusi või ei turundata teadlikult toote rohelisi omadusi, kartes klientide kaotamist roheliste väidete umbusaldamise tõttu. Szabo ja Webster (2020) kasutavad taolise nähtuse kohta terminit pruunpesu – ettevõtted näitavad enda keskkonnateadlike saavutusi tegelikust väiksemana, kuna varasem roheturundus ei ole õnnestunud või neil on hirm sattuda negatiivse tähelepanu alla, kuna neid on varasemalt süüdistatud rohepesus.

Rohevaikijate kategooriasse kuulub ka rohepunastamine – sellist tüüpi ettevõtted varjavad moraalsetel põhjustel oma panust keskkonnale, kuna ei soovi enda rohelise tegevuse tõttu teenida suuremat kasumit. Taolistel keskkonnasõbralikel ettevõtetel oleks aga potentsiaal muuta tervikuna keskkonnateadlikku mõtteviisi ettevõtluses (jagada enda infoväljas sõnumeid uute tehnoloogiate ja võimaluste kohta), ent nad ei kasuta seda võimalust, nende keskkonnateadlikul tegevusel ei ole laiemat kõlapinda ja veelgi enam: sarnaselt rohepesijatega ei ole nende tegevus läbipaistev, info on varjatud ja võib olla tarbijaid eksitav (Szabo & Webster, 2020).

Ka Horiuchi et al. (2006) järgi on siia kategooriasse kuuluvad ettevõtted eksiteel: nad on teinud keskkonnasõbralikke muudatusi, ent on hädas täpse rohesõnumi sõnastamisega. Efektiivse roheturunduskommunikatsiooniga oleks neil aga lootust liikuda efektiivse roheturunduse suunas, tõeliste rohetegijate kategooriasse.

Veel roheturundusega seotud ohte Eestis

Intervjueeritud Eesti ettevõtted tõid välja, et kui osad ettevõtted tegelevad rohepesuga ja teised teevad keskkonnasõbralikke samme, siis võib juhtuda, et tarbija järeldab, et kõik ettevõtted ongi sellised, et ainult räägivad ja reaalseid tegusid ei ole. Ka de Freitas Netto et al. (2020) toovad välja, et terves maailmas on suurenenud tarbijate usaldamatus ettevõtete suhtes seoses rohepesujuhtumite arvu kasvuga, sõltumata sellest, et ettevõtte tegevus võib iseenesest tegelikult olla keskkonnasõbralik.

Samuti tõid Eesti ettevõtted välja, et on esinenud olukordi, kus nemad on proovinud selgitada erinevaid keskkonnahoiu ja nende ettevõttega seotud teemasid, aga seeläbi külvanud sootuks tarbijate seas segadust juurde.
Probleemiks on olnud ka see, et kui ettevõtlusvaldkond tervikuna on keskkonnakahjulik (näiteks energiatööstuses), siis inimeste suhtumine ettevõttesse ja ettevõtte roheline kuvand ei parane, hoolimata ettevõtte suurtest investeeringutest ja püüdlustest midagigi valdkonnas keskkonnasõbralikumalt teha – eelhoiakute tõttu võidakse iga positiivne sõnum keerata negatiivseks.

Ka ei pruugi olla keskkonnasõbralikul ettevõttel olla mõju nende tarneahelas teise, kuigi jätkusuutliku ettevõtte üle: näiteks toorainet tootva ettevõtte toodang on väga kvaliteetne ja vastupidav ning seetõttu keskkonnasõbralik, ent nende energiakasutus võiks olla tõhusam. Ka Azadnia et al. (2021) on välja toonud ühe suure roheturunduse ja rohelise kuvandi kujundamisega kaasneva riskitegurina tarneprobleemid, sh probleemid tarne kvaliteedi ja kuludega (vt ka joonis 1).

Sõltuvalt tegevusvaldkonnast võib juhtuda, et keskkonnasõbralikke valikuid napibki. Näiteks ei pruugi leiduda keskkonnasõbralikke, aga piisavalt vastupidavaid ja tarbijatele vastuvõetava hinnaga pakendeid. Samuti on ette tulnud, et postiettevõte ei ole nõus kasutama keskkonnasõbralikke pakendeid, kuna teisi huvilisi taolise toote järele ei ole. Üks toidutööstuses tegutsev ettevõte tõi samas välja, et kui kõige sagedamini räägitakse roheturunduses pakenditest, siis ka kõige sagedamini eksitakse just seal: nende kohta kuvatav info on sageli parem, kui tegelikkus.

Suur segadus on ka roheturundusega seotud märgiste (labels) ja sertifikaatidega. Märgised on ühelt poolt lihtne võimalus rohepesuks, millega saab üsna lihtsalt jätta mulje kolmanda osapoole heakskiidust tootele või teenusele. Tõenduspõhiste märgiste hankimine on aga ettevõttele väga kallis ning Eesti ettevõtted tõid välja, et siinsed tarbijad sageli ei hooli neist või ei mõista neid korrektselt.

Nii ettevõtete seas läbiviidud intervjuude kui ka tarbijauuringu põhjal saab tõdeda, et Eesti inimene on hinnatundlik: pigem on levinud emotsiooni- ja värvipõhine ost, misjärel vaadatakse hinda. Toote rohelised omadused ja jätkusuutlikkus on veel tagaplaanil. Laias laastus ei pruugi inimesi roheteemad ka väga huvitada: igaühel on isiklikud mured ning koroona- ja energiakriisi ning sõja taustal ei ole tõenäoline, et ettevõtete rohesõnumid inimesi üldse kõnetavad. Samal ajal on oht, et kestlikkus võib muutuda moeasjaks või on ainult privilegeeritutele staatuse näitajaks, kuigi keskkonnasõbralik toode või teenus ja keskkonnast hoolimise võimalus peaks olema kättesaadav kõikidele sihtrühmadele.

Lisaks toodi välja, et ettevõtte jaoks ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik kommunikeerida, et toode kestab aastaid ja seetõttu klient ei pea nii palju tarbima. Ka on Google Adwordsi abil jätkusuutlikkuse teema peale keeruline teha Eestis reklaame, kuna otsingumaht on niivõrd väike.

Viidatud allikad:

• Azadnia, A. H., Geransayeh, M., Onofrei, G., Ghadimi, P. (2021). A weighted fuzzy approach for green marketing risk assessment: Empirical evidence from dairy industry. Journal of Cleaner Production, 327, doi: 10.1016/j.jclepro.2021.129434
• Dangelico, R. M., Vocalelli, D. (2017). “Green Marketing”: An analysis of definitions, strategy steps, and tools through a systematic review of the literature. Journal of Cleaner Production, 165, 1263-1279, doi: 10.1016/j.jclepro.2017.07.184
• De Freitas Netto, S.V., Sobral, M.F.F., Ribeiro, A.R.B., da Luz Soares, G.R. (2020). Concepts and forms of greenwashing: a systematic review. Environmental Sciences Europe, 32(19), doi: 10.1186/s12302-020-0300-3
• Horiuchi, R. Schuchard, R., Shea, L., Townsend, S. (2009). Understanding and Preventing Greenwash: A Business Guide. BSR, Futerra Sustainabilty Communications.
• Simula, H., Lehtimaki, T., Salo, J.(2009). Managing greenness in technology marketing. Journal of Systems and Information Technology, 11(4), 331–346. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1108/13287260911002486
• Szabo ,S., Webster, J. (2020). Perceived Greenwashing: The Effects of Green Marketing on Environmental and Product Perceptions. Journal of Business Ethics, 171, 719–739, doi: 10.1007/s10551-020-04461-0
• UL (2022). Sins of Greenwashing. Vaadatud 17.02.2022 https://www.ul.com/insights/sins-greenwashing.

---

15 sammu efektiivse roheturunduseni

Et panna kokku soovitused roheturundusega alustamiseks, intervjueerisime kokku üheksat Eestis tegutsevat energeetika-, toiduainetööstuse- ja tekstiilitööstuse ettevõtet, kes on alustanud rohelisena ettevõtlusteekonda või võtavad osa rohepöördest ja tegelevad tõhusalt selle kommunikeerimisega. Lisaks uurisime, kas ja kui palju läheb rohepöördesse panustamine inimestele üldse korda, kas nad seostavad kõnealuseid ettevõtteid roheliste sõnumitega ning milline on hinnang uuringus osalevate ettevõtete rohelisele kuvandile. Järgnevalt on uuringute põhjal kokku pandud soovitused edukaks roheturunduseks.

• Alusta õigest otsast – esmalt ettevõtte rohelised teod ja väärtused, siis kommunikatsioon. Kui on tekkinud lihtsalt idee teha roheturundust, siis on juba valest otsast alustatud.
• Ära proovi tervet maailma korraga parandada. Juba tegutsev ettevõte ei muutu keskkonda hoidvaks üleöö, küll aga on võimalik roheline tee valida samm-sammult. Mõtle läbi, kuhu ettevõte saaks panustada, määra fookuspiirkonnad, kus positiivne mõju keskkonnale võiks olla kõige suurem ja tegele nendega. Seejärel liigu võimalusel selleni, et ettevõtte positiivne mõju keskkonnale oleks kaetud igas etapis. Pea meeles, et kui suudad leida keskkonnasõbraliku lahenduse mingile etapile, siis ka kommunikeeri seda selliselt ehk hoidu üleliigse rohelise sära loomisest ja terve ettevõtte rohelisena näitamisest, kui ta seda tegelikult pole.
• Vii ennast asjadega kurssi, vajadusel kaasa spetsialiste. Edukalt roheturundusega tegelevates ettevõtetes on juba tööl eraldi jätkusuutlikkusega tegelev spetsialist või kaasatakse jätkusuutlike teemade juurde erinevaid eksperte. Ainult nii võid olla kindel, et rohesõnum on tõenduspõhiselt faktidele toetuv ning roheturundus edukas. Näiteks kui tahad rääkida ettevõtte keskkonnamõjudest, palka inimene, kes oskab keskkonnamõjusid hinnata, vii end kurssi varasemate uuringutega jne.
• Teistmoodi ei saagi! Kui sul on õnnestunud seni roheteemasid vältida, siis kauaks see nii ei pruugi jääda. Ettevõtetega läbi viidud intervjuude põhjal jäi mulje, et roheteemad on ettevõtluses vägagi aktuaalsed ning toodi välja, et keskkonnast hooliv tegutsemine ja roheline ettevõtlus on “nagu hügieenifaktor”, “see on elementaarne” ja “teistmoodi ei saa”. Ka veebiküsitlusele vastanutele on oluline (hinnang 7,87 kümnepallisel skaalal), et ettevõtted oleksid rohelised ja keskkonnasõbralikud. Tarbijate survest ja erinevatest regulatsioonidest tingituna (tulevikus on erinevates sektorites näha veelgi suuremaid piiranguid) võib öelda, et juba eile oli õige aeg hakata mõtlema sellele, kuidas rohelisemalt majandada ja ka turundust vastavalt kohandada.
• Aus ja jätkusuutlik toode on roheturunduse alus. Kui pakutav toode või teenus on läbinisti keskkonda hoidvalt toodetud, nt kasutatud monomaterjale taastuvatest allikatest vms, siis on ka selle kommunikatsioon lihtsam, kuna saab rääkida vaid reaalsetest tegevustest, mis ongi läbinisti rohelised – see ongi aus roheturundus. Veebiküsitlusele vastajad hindavad keskkonnasõbraliku ettevõtte omadustena eelkõige keskkonnahoidlikku tootmisprotsessi, keskkonnasõbralike pakendite kasutamist ja seda, et ettevõtte tegutsemisel tekiks võimalikult vähe jäätmeid ning tegevuseks kasutatavaid materjale saaks taaskasutada.
• Aus roheturundus toetab kuvandit. Asjadest tuleb rääkida nii nagu nad on. Mitmed ettevõtted jagasid lugusid sellest, kuidas tarbijate või ajakirjanikega on tekkinud arusaamatused rohesõnumite osas. Ent selgus, et kui suhelda, tuua enda väidete toetuseks juurde selgitavaid fakte, siis see on olukorrad lahendanud. Taoline läbipaistev kommunikatsioon on rohekuvandit toetav. Ka iga neljas (24,4%, n=135) veebiküsitlusele vastanu tõi välja, et tema jaoks on oluline keskkonnasõbraliku ettevõtte tunnus tegevuste aus ja läbipaistev kajastamine.
• Ole siiras ja ehe! Ettevõte, kes suudab luua tarbijatega siirama suhte, saavutab ka suurema usalduse. Läbiviidud uuringu põhjal võib öelda, et seda on Eestis suutnud pigem väiksemad tekstiiliettevõtted, kelle roheturunduse efektiivust hindasid tarbijad ka kõrgeimalt.
• Ole osa kogukonnast! Mitmed intervjueeritud ettevõtete esindajad tõid välja, et osalevad konverentsidel ning on valmis valdkonna ühise arengu nimel jagama konkurentidega oma kogemusi ja teisi nõustama.
• Loo oma kogukond! Intervjueeritud tekstiiliettevõtted tõid välja, et neil ei ole otseselt vajadust influencereid palgata, kuna sotsiaalmeedias on niigi olemas inimesed, kes ettevõtte sõnumite võimendamisele seal kaasa aitavad. Kui tarbijad usuvad sellesse, mida sa teed, siis nad on sinuga n-ö ühes paadis. Sõnumeid võimendavad brändisaadikud ja see ongi parim turundus. Kogukonnast saab ka häid mõtteid toodete arendamiseks.
• Esmalt kommunikeeri sisemistele huvigruppidele. Jaga infot, loo ettevõttes ühistel väärtustel põhinev kultuur. Pea meeles, et töötajate mitte keskkonnateadlik käitumine võib mõjuda silmakirjalikult ja kahjustada ettevõtte rohelist kuvandit.
• Kasuta toodete pakendeid oma sõnumite edastamiseks! Keskkonnasõbralikkusele viitav info pakenditel aitab tooteid teistest eristada, keskkonnast hoolivatel tarbijatel ostuvalikuid lihtsustada, rohelisi sõnumeid edastada ja aidata hinnata toodete keskkonnasõbralikkuse tõesust. Kanna hoolt selle eest, et pakendile kantud märgised oleks tarbijale arusaadavad. Ka veebiküsitluse tulemuste järgi märkavad inimesed kõige rohkem rohelise sisuga turundussõnumeid sotsiaalmeedia kõrval (80% vastanutest, n=135) poes kohapeal: toote pakendil või selle ümbruses (samuti 80% vastanutest). 94,1% vastanutest eelistab, et toote pakendil või teenuse juures oleks välja toodud selle keskkonnasõbralikkust kajastav info.
• Hari tarbijaid. Rohesõnumid võiksid olla tarbijaid kaasavad ja neile midagi väärtuslikku pakkuvad: näiteks õpetada prügi sorteerimist, selgitada moetööstuse kahjulikku mõju keskkonnale ja jagada soovitusi paremateks valikuteks. Erinevad kampaaniad võivad olla suunatud tegevustele, mis annaksid võimaluse tarbijatel keskkonnahoidu panustada. Veebiküsitlusest selgus, et vastajad soovivad muuhulgas pakenditel näha infot selle kohta, mida pärast toote tarbimist pakendiga edasi teha.
• Loo selgust! Roheteemade ümber on palju segadust, proovi luua oma valdkonnas selgete sõnumitega teema mõistmist.
• Ole valmis diskuteerima ja seisukohti selgitama. Ka tarbijauuringust selgus, et vastajad soovivad toote või teenuse juures näha keskkonnaalast infot, et tuvastada tegelikult keskkonnasõbralikke tooteid.
• Ole valdkonna edendaja ja eestvedaja. Ole teerajaja ja näita ette, et on võimalik teha muutusi. Innusta ka teisi ettevõtteid tulema kaasa muutuste teekonnale.
• Keskkonnasõbralikkus loob konkurentsieelise! Heade omadustega keskkonnasõbralikud tooted võivad luua konkurentsieelise mitte keskkonnasõbralike võrdväärsete omadustega toodete ees – eriti kui tarbija usub, et ettevõte on keskkonnasõbralik. 

Soovitused tuginevad 2022. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl „Roheturundusega alustamise ohud ja võimalused Eesti ettevõtete kuvandi loomisel“.