Jaga
Radioloogiatehnik on tervishoiu tugispetsialist, kes teostab kõrgtehnoloogilise aparatuuriga radiodiagnostilisi protseduure: näiteks viib läbi röntgen- või kompuutertomograafia uuringuid või erinevaid radioterapeutilisi raviprotseduure, nagu näiteks kiiritusravi, et edendada ja säilitada inimeste tervist ja diagnoosida haigusi. (Ida-Tallinna Keskhaigla)
Eestis ei ole puudus ainult radioloogiatehnikutest. Kui vaadata haiglate kodulehekülgi, siis on näha, et vabu töökohti on palju – otsitakse nii õdesid kui ka hooldajaid ja muid tugitöötajaid. Kuid just radioloogiatehnikute puudus on jäänud üheks aktuaalsemaks ja suuremaks probleemiks. Radioloogiatehnikute teadmised ja oskused on väga erinevad õdede omadest, seega ei ole võimalik radioloogiatehnikuid kuidagi asendada. Neil on oluline töö diagnostikas, mis on raviloo algus. Üheksa inimest kümnest külastab haiglaskäigul radioloogiatehnikut, seega on need spetsialistid väga suur osa haiglast.
Eestis on võimalik õppida radioloogiatehnikuks ainult Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Üks põhjustest, miks noori radioloogiatehnikuid vähem juurde tuleb, on kindlasti see, et koole, kus seda eriala õppida saab, on ainult üks. Teistest Eesti linnadest Tartusse kolimine ei ole kõigi jaoks võimalik ning pikad rongi- või bussisõidud kooli ja koju võivad ajaga muutuda ebameeldivaks. Selle probleemi üheks lahenduseks oli see radioloogiatehnikute õppe avamine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt nii Virumaal kui ka Tallinnas. See on andnud võimaluse õpetada radioloogiatehnikuid just seal, kus neid enim vajatakse.
Avalikkuse teadlikkuse tõstmine radioloogiatehnikute olulisusest tervishoiusüsteemis võib aidata kaasa sellele, et senisest rohkem inimesi kaaluks seda eriala oma karjäärivõimalusena. Teavituskampaaniad, karjäärimessid ja muud teabe levitamise viisid võiksid tutvustada radioloogiatehniku tööd ja selle tähtsust tervishoius, aidates luua positiivse kuvandi ja suurendada huvi selle eriala vastu. Radioloogiatehnikute tööd võiksid kajastada mitmed tervisega seotud Instagrami või Facebooki kanalid ning näidata võiks just tehnikute igapäevategemisi, tudengite päevakava või õpet, näidata mis toimub praktikatel jne.
Kahjuks muutuvad tehnikute puuduse tõttu ka töötingimused. Paljud kõrgkooli lõpetanud radioloogiatehnikud ei jõuagi meie haiglatesse. Radioloogiatehnikutel on suur töökoormus, mis ei ole alati palgaga võrdne. Väikese kollektiivi tõttu ei pruugi graafik olla kuigi paindlik ning paljud tehnikud jäävad ilma ka lisatasudest ja preemiatest. Seetõttu tunnevad noored, et jätkusuutlikum minna tööle erasektorisse, teisse riiki või valida üldse uus eriala.
Lisaks ongi meid vähe nii rahvana kui ka tööjõulise elanikkonnana. Oleme vananev ühiskond ja vajadus tervishoiuteenuse järele on kasvav suurus (Sarap-Nöps 2022).
Selleks, et meie tööjõud ära ei voolaks, tuleks palga ja töökoormuse suhet tõsiselt võtta. Tööandja peaks kaaluma palgatõusu ja töökoormuse vähendamist, et töötajad läbi ei põleks ning oleksid motiveeritud. Ka mittepaindlik graafik on suur miinus tehnikute töös, sest paindlik graafik on just see, mis võimaldab luua tasakaalu vaba aja ja töö vahel, mis omakorda on oluline töötajate heaolu ja pikaajalise pühendumuse seisukohalt.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool koos haiglatega on teinud ära suure töö, et säilitada tööjõudu ning meelitada õppima uusi radioloogiatehnikuid. Õppekava avamine Tallinnas oli suur pluss ning arvan, et kui avada samasugune õpe näiteks Narvas ja ka Saaremaal, siis oleksime samm lähemale radioloogiatehnikute tõusujoonele. Peale kõrgharidusõppe on oluline pakkuda ka täienduskoolituste võimalusi juba töötavatele radioloogiatehnikutele, et nad saaksid oma oskusi ja teadmisi pidevalt täiendada. Radioloogiatehnikute erialane areng on oluline ka patsientidele, et võimaldada neile kõige kaasaegsemat ja täpsemat ravi ning hooldust. Ajaga muutuvad nii masinad kui ka teadmised, seega on oluline, et tehnikud oleksid kõigega kursis.
Radioloogia valdkond areneb kiiresti tänu uutele tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt ja masinõpe, mis võimaldavad täpsemat ja kiiremat diagnostikat. Kuigi need tehnoloogiad võivad teatud määral radioloogiatehnikute töökoormust vähendada, on inimfaktor endiselt asendamatu. Radioloogiatehnikute puudus mõjutab otseselt tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Pikad ooteajad diagnostilistele uuringutele võivad viivitada haiguste avastamist ja ravi alustamist, mis halvendab patsientide tervisetulemeid.
Suur pluss on haiglate poolt loodud võimalused radioloogiatudengitele ning tehnikutele. Näiteks pakkus Kuressaare haigla 2023. aasta suvel välja 8000 euro suuruse tööle asumise toetuse radioloogiatehnikule. Tartu Ülikooli Kliinikumis pakutakse omapoolset väljaõpet, et tudengid saaksid võimalikult vara asuda tööle abiradioloogiatehnikutena. Lisaks pakuvad Eesti haiglad tudengitele praktikakohti. Siiski ei ole alati haiglate ja koolide poolne toetus piisav ning riiklik ja kohalik tugi on hädavajalikud. Valitsus ja omavalitsused peaksid toetama tervishoiuharidust ja -tööjõudu, pakkudes stipendiume, toetusi ja muid motivatsioonipakette, et meelitada noori tervishoiuvaldkonda. Samuti võiks kaaluda riiklike programmide loomist, mis toetavad radioloogiatehnikute tööjõupuuduse leevendamist, näiteks riiklike praktikavõimaluste loomine ja regionaalsete tervishoiuteenuste arendamine.
