Jaga
Kõrgkooli kandideerimisel on tähtsal kohal dokumentide esitamine, testide tegemine ning paljudel erialadel ka vestlus. Mida aga tegelikult hindab vestluskomisjoni liige, kui ta esitab kandidaadile küsimusi ja tekib arutelu? Kas vastuvõtuvestlus on lihtsalt formaalsus või on sellel kandideerimisprotessis palju olulisem roll?
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis korraldati 2024. õppeaasta suvel üle viieteistkümne aasta taas õe õppekavale kandideerimisel sisseastumisvestlused. Vahepealsel perioodil on õeks õppida soovijate konkurentsis tehtud valik ainult eelmise õppetaseme lõpuhinnete ja sisseastumistesti alusel.
Olulised väärtusstandardid
Tervishoiu valdkonnas on kokku lepitud ja kehtivad väärtusstandardid, millega on oluline arvestada juba kutsealale õppima asumisel. Uuringud on näidanud, et akadeemiline võimekus on küll tähtis, kuid mitte piisav õena töötamiseks ning ainult akadeemiliste võimete kontrollimisel põhinev vastuvõtuprotsess ei taga, et õppekavale vastuvõetud üliõpilastel oleksid ka õe kutse eelduseks vajalikud tõekspidamised. Seetõttu on lisaks akadeemilistele võimetele hakatud mitmel pool maailmas järjest rohkem rõhku panema ka mittekognitiivsete oskuste ja väärtuste hindamisele vastuvõtuprotsessi käigus: nagu näiteks suhtlemisoskus, professionaalsus, eetilisus, ausus ja empaatilisus (Sheehan et al., 2022).
Kõige levinum meetod mittekognitiivsete võimete ja väärtuste hindamiseks on vastuvõtuvestlus. Traditsioonilised vastuvõtuvestlused aga ei pruugi välja selgitada valitud erialal tähtsaid mittekognitiivseid oskusi ega ennusta piisavalt üliõpilaskandidaatide sobivust valitud erialal töötamiseks (Sheehan et al., 2022). Traditsiooniliste vestluste puuduseks peetakse kandidaatide valikut isikliku meeldivuse või mittemeeldivuse alusel (Perkins et al., 2013). Grupivestluste nõrkusena on välja toodud, et kõigil grupiliikmetel ei ole võrdset võimalust vestelda (Joubert et al., 2022) ja grupiliikmed võivad mõjutada üksteise vastuseid. Seetõttu on mitmed kõrgkoolid hakanud kasutama mitmik miniintervjuu (inglise keeles Multiple Mini Interviews), meetodit, mis on näidanud suuremat täpsust ja usaldusväärsust võrreldes traditsiooniliste vastuvõtuvestlustega (Zamanzadeh et al., 2020).
Mitmik miniintervjuu
Mitmik miniintervjuu on väärtuste põhine meetod, mille eesmärk on kõrgkooli vastu võtta üliõpilasi, kellel on vastava kutsealaga sobivad väärtushinnangud ja hooliv suhtumine, kes on ausad, kaastundlikud, hea suhtlemis- ja argumenteerimisoskusega (Callwood et al., 2020). Mitmik miniintervjuu meetodit kasutatakse laialdaselt USA-s, Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias selleks, et valida kandidaate arsti, hambaarsti, farmaatsia, veterinaaria, õenduse ja ämmaemanduse erialadele. Erinevad uuringud on tõendanud, et mitmik miniintervjuude rakendamine ennustab edukust kliinilise praktika läbimisel (Callwood et al., 2020) ning vestlustega suudetakse ennetada väljalangemist isiklikel põhjustel (Ehrenfeld & Tabak, 2000) või eriala sobimatuse tõttu (Sheehan et al., 2022). Samas aga ei ole ilmnenud, et mitmik miniintervjuu meetodi abil oleks võimalik valida üliõpilaskandidaate, kes oleksid akadeemiliselt võimekamad. Sellepärast on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis vastuvõtumeetodina jätkuvalt paralleelselt vastuvõtuvestlustega kasutusel ka akadeemiline test.
Mitmik miniintervjuu meetod seisneb mitmes eriteemalises lühiintervjuus, mida viivad läbi erinevad intervjueerijad individuaalselt. Soovituslikult võiks erinevaid nn „intervjuujaamu“ olla viis kuni seitse. Iga lühiintervjuu annab kandidaadile võimaluse fokusseeritud aruteluks etteantud teemal erineva intervjueerijaga (Perkins et al., 2013). Erinevates “jaamades” annavad intervjueerijad kandidaadile hindeid üksteisest sõltumatult. See on oluline, sest nii väheneb juhusest või intervjueerijast tingitud kallutatus. Miniintervjuude teemad ja hindamiskriteeriumid sõltuvad kõrgkooli õppesuundadest ja nende alusväärtustest. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbi viidud kandideerimisvestlustel oli intervjuujaamu seitse. Igas jaamas sai kandidaat arutlemiseks erineva stsenaariumi. Stsenaariumid olid koostatud selliselt, et kandidaadil ei olnud võimalik anda õigeid või valesid vastuseid, samuti ei eeldanud intervjuud eelnevat kogemust tervishoiusüsteemis. Iga komisjoniliige intervjueeris kandidaati kuni viis minutit ja hindas vestlustulemust eelnevalt ette määratud kriteeriumite alusel. Lõplik tulemus kujunes kõigi seitsme jaama punktide kogusummana.
Igas jaamas sai kandidaat arutlemiseks erineva stsenaariumi. Stsenaariumid olid koostatud selliselt, et kandidaadil ei olnud võimalik anda õigeid või valesid vastuseid, samuti ei eeldanud intervjuud eelnevat kogemust tervishoiusüsteemis.
Uue vastuvõtumeetodi ettevalmistus ja läbiviimine tekitas palju põnevust ja elevust kõikides protsessis osalejates. Intervjuude stsenaariumid valmistati põhjalikult ette ning kõik intervjueerijad läbisid eelnevalt koolituse, kus õpetati intervjueerijatele stsenaariumite hindamiskriteeriumeid. See oli oluline selleks, et tagada kandidaatide hindamine ühtsete kriteeriumite alusel.
Õe õppekavale kandideerimiseks esitas avalduse 613 inimest, vastuvõtuvestlusele kutsuti 369 kandidaati ning vestlused viidi läbi 309 kandidaadiga, kellest 156 võeti kõrgkooli vastu – õe õppekavale õppima. Kõige suurem heameel on, et ka vestlustel osalenud kandidaatide tagasiside oli väga positiivne. Intervjuudel osalenutest andis tagasiside 202 kandidaati, kellest 87% vastas, et nad said vestluse käigus oma võimeid hästi esile tuua. Ligi 96% vastanutest leidis, et igas intervjuujaamas antud vestlusjuhised olid piisavalt selged ning üle 80% vastanutest leidis, et neil oli intervjuujaamades oma mõtete väljendamiseks piisavalt aega. Paljud miniintervjuudel osalenud kandidaadid andsid tagasiside, et formaat oli põnev, kogemus meeldiv ning õhkkond väga sõbralik. Näiteks kirjeldas üks vestlusel osaleja oma sisseastumisvestluse kogemust järgnevalt:
“Suurepärane formaat – mul oli väga põnev ja tundsin end stimuleeritud ja et sain olla autentne ja siiras omas valguses ilma suure närvita. Kindlasti parem kui vestlusel läbikuulamine.”
Tartu Tervishoiu Kõrgkool jätkab mitmik miniintervjuu meetodi kasutamist ka järgnevatel aastatel õe õppekavale vastuvõtul selleks, et põhjalikult analüüsida meetodi efektiivsust meie kõrgkooli kontekstis.
Kirjandus
- Callwood, A., Groothuizen, J. E., Lemanska, A., & Allan, H. (2020). The predictive validity of Multiple Mini Interviews (MMIs) in nursing and midwifery programmes: Year three findings from a cross-discipline cohort study. Nurse Education Today, 88, 104320. https://doi.org/10.1016/j.nedt.2019.104320
- Ehrenfeld, M., & Tabak, N. (2000). Value of admission interviews in selecting of undergraduate nursing students. Journal of Nursing Management, 8(2), 101–106. Scopus. https://doi.org/10.1046/j.1365-2834.2000.00155.x
- Joubert, C., Downing, C., & Kearns, I. J. (2022). Selection process for admission to an academic nursing programme – A meta-synthesis. Nurse Education Today, 116, 105475. https://doi.org/10.1016/j.nedt.2022.105475
- Perkins, A., Burton, L., Dray, B., & Elcock, K. (2013). Evaluation of a multiple-mini-interview protocol used as a selection tool for entry to an undergraduate nursing programme. Nurse Education Today, 33(5), 465–469. https://doi.org/10.1016/j.nedt.2012.04.023
- Sheehan, A., Thomson, R., Pierce, H., & Arundell, F. (2022). The impact of Multiple Mini Interviews on the attrition and academic outcomes of midwifery students. Women and Birth, 35(4), e318–e327. https://doi.org/10.1016/j.wombi.2021.08.001
- Zamanzadeh, V., Ghahramanian, A., Valizadeh, L., Bagheriyeh, F., & Lynagh, M. (2020). A scoping review of admission criteria and selection methods in nursing education. BMC Nursing, 19(1), 121. https://doi.org/10.1186/s12912-020-00510-1
