{"id":953,"date":"2022-02-08T13:02:55","date_gmt":"2022-02-08T11:02:55","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=953"},"modified":"2022-03-03T09:32:10","modified_gmt":"2022-03-03T07:32:10","slug":"mida-on-tervishoiutudengitel-kunstist-oppida-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/mida-on-tervishoiutudengitel-kunstist-oppida-2\/","title":{"rendered":"Mida on tervishoiutudengitel kunstist \u00f5ppida?"},"content":{"rendered":"\n

Janika Pael, \u00f5ppej\u00f5ud<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/a> Vaadates Ilja Repini maalitud portreed Modest Mussorgskist ei j\u00e4\u00e4 kahtlust, millist haigust helilooja p\u00f5des. Aga milline s\u00fcndroom v\u00f5is esineda Carlos Teisel? Kas Caravaggio maalil \u201eMagav Cupido\u201c kujutatud armas laps on ikka p\u00e4ris terve? Kas 16. sajandi flaami meistri Quentin Matsyse maalil \u201eInetu v\u00fcrstinna\u201c kujutatu on groteskne satiir v\u00f5i hoopis raske haigus? M\u00f5nikord on kunstnik oma maali nimes meile vihje terviseseisundile juba andnud, aga kui ei ole? Kas me oskaks arvata, et Hispaania baroki meistri Murillo maalil P\u00fcha Isabelist on kujutatud tollast t\u00e4it\u00f5rjet?<\/p>\n\n\n\n

Kunstivaatlus oskuste arendamiseks<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Juba palju aastaid tagasi arvati, et maalide vaatamine ja skulptuuride uurimine aitab tervishoiutudengitel oma vaatlusoskust parandada. USA \u00fches esimeses \u00f5enduse magistriprogrammis Emory \u00dclikoolis kasutati kunstivaatlust sisehaiguste \u00f5petamisel juba 1970. aastatel. Kunstivaatluse kasutamine arsti\u00f5ppes on veelgi vanem, esimesed h\u00e4sti dokumenteeritud andmed p\u00e4rinevad 17. sajandi Inglismaalt.<\/p>\n\n\n\n

Mitmete tervishoiu didaktika alaste uurimuste tulemused kinnitavad, et kunstihariduse lisamine \u00f5ppekavadesse v\u00f5ib aidata edendada tudengite empaatiat, meelekindlust, suhtlemisoskust ja meeskonnat\u00f6\u00f6 oskusi ning kultuurilist kompetentsust. Olukorras, kus kliinilise j\u00e4lgimise oskustele p\u00f6\u00f6ratakse \u00f5ppes varasemast v\u00e4hem t\u00e4helepanu ja r\u00f5hutatakse laboratoorsete jm testide t\u00f5lgendamise oskusi ja muid tehnilisi oskusi, on kunstilise m\u00f5tlemise ja teiste kunstiharidusest p\u00e4rit m\u00f5tlemisviiside tutvustamine mitte ainult vahelduseks, vaid ka v\u00f5imaluseks arendada vaatluse, refleksiooni ja sisekaemuse oskusi ning loovat ja paindlikku m\u00f5tlemist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Caravaggio – Sleeping Cupid.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Visuaalse m\u00f5tlemise strateegia (Visual Thinking Strategy<\/em>, VTS) eesm\u00e4rgiks on aidata \u00f5ppida visuaalset kunsti kasutama vaatlusoskuse ja kriitilise m\u00f5tlemise arendamiseks. VTS p\u00f5hineb kolmel k\u00fcsimusel: (1) Mis sellel pildil toimub? (2) Mis paneb sind niiviisi arvama ja (3) Mis sellel pildil veel leidub? Need k\u00fcsimused julgustavad \u00f5ppijaid kunstiteost t\u00e4helepanelikult vaatlema, tegema p\u00f5hjendatud t\u00e4helepanekuid ja seda \u00fcheskoos m\u00f5testama.<\/p>\n\n\n\n

Kunstiline m\u00f5tlemine (Artful Thinking<\/em>, AT) on loodud eesm\u00e4rgiga aidata luua seoseid \u00f5petatavate teemade ja kunsti vahel ning integreerida kunsti ja muusikat k\u00e4sitletavatesse teemadesse. AT rakendab s\u00fcstemaatilise vaatluse arendamisel kindlaid m\u00f5ttek\u00e4ike ja interaktiivseid tegevusi. Olulised on kuus m\u00f5testatud tegevust \u2013 arutlemine, k\u00fcsitlemine, vaatlemine koos kirjeldamisega, v\u00f5rdlemine koos \u00fchendamisega, n\u00e4htu komplekssuse kirjeldamine ja eri vaatenurkade uurimine.<\/p>\n\n\n\n

\"\"

https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Santa_Isabel_de_Hungr%C3%ADa_curando_ti%C3%B1osos..jpg<\/a><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Yale \u00dclikoolis juba aastaid arstitudengite \u00f5petamisel kunstivaatlust kasutanud professor Irwin Braverman leiab, et t\u00fc\u00fcpiliste mustrite otsimise \u00f5petamisel arsti\u00f5ppes on omad puuduj\u00e4\u00e4gid. Teame, et kindlate omadustega varjustused r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel viitavad tihti kindlale probleemile. N\u00e4iteks infiltraat parema kopsu \u00fclasagara tagumises segmendis v\u00f5ib viidata aspiratsioonipneumooniale. Aga mis juhtub, kui arst satub olukorda, millega ta \u00f5ppides kokku ei puutunud? Sel juhul puudub \u00f5pitud ja tuttavlik muster, millele toetuda. T\u00e4nap\u00e4eval toetutakse \u00fcha enam anal\u00fc\u00fcsitulemustele, testidele ja numbritele. Mida rohkem aega tervishoiut\u00f6\u00f6taja patsiendiga veedab, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt hakkab ta m\u00e4rkama asjaolusid, millest testitulemused teada ei anna.<\/p>\n\n\n\n

Uurimuste tulemused kinnitavad, et kunstihariduse lisamine \u00f5ppekavadesse v\u00f5ib aidata edendada tudengite empaatiat, meelekindlust, suhtlemisoskust ja meeskonnat\u00f6\u00f6 oskusi ning kultuurilist kompetentsust.<\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

Chicago DePauli \u00dclikooli on alates 2012. aastast l\u00e4bi viidud interdistsiplinaarset valikainet, kus tulevased \u00f5ed ja arstid \u00fcheskoos arendavad kunstiteoste uurimise abil oma kutseoskusi. Kursuse algataja, DePauli \u00dclikooli bioeetika professor ja meditsiiniantropoloog Craig Klugman on veendunud, et programm aitab \u00f5dedel ja arstidel vaatlusoskuse arendamise abil \u00f5igeid kliinilisi otsuseid vastu v\u00f5tta ning tunda \u00e4ra eelarvamustest ja n-\u00f6 vaatlusvigadest tuleneda v\u00f5ivad valeotsused. Kursusel osalejaid juhendatakse kasutama visuaalse m\u00f5tlemise strateegiaid. Lisaks kunstiteoste vaatlemisele kirjeldavad kursusel osalejad teostel n\u00e4htut \u00fcksteisele, harjutades kuulamisoskust. Sel kursusel ei \u00f5petata kunstitermineid ning seet\u00f5ttu v\u00f5tavad osalejad kasutusele juba \u00f5pitud meditsiiniterminoloogia. Kursuse l\u00e4bimise j\u00e4rgselt oskavad tudengid n\u00e4htut senisest detailsemalt ja faktikesksemalt kirjeldada, suutes j\u00e4tta senised eelarvamused ja hoiakud. Klugmani s\u00f5nul v\u00f5ib kunst \u00f5petada paremini n\u00e4gema nii tervikpilti kui v\u00e4ikseid detaile, millest v\u00f5idi seni lihtsalt m\u00f6\u00f6da vaadata. Lisav\u00e4\u00e4rtusena toob kursuse looja v\u00e4lja nn ankrufenomeni: kunstimuuseumid annavad tudengitele kogukonnas ankru \u2013 koha, kuhu tagasi tulla. Lisaks vaatlusoskuste arendamisele pakuvad sellised kunstiprogrammid meedikutele v\u00f5imaluse s\u00f5lmida elukestev suhe humanitaariaga, mis omakorda v\u00f5ib aidata v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6stressi ja ennetada l\u00e4bip\u00f5lemist.<\/p>\n\n\n\n

Laiem perspektiiv koroonaviiruse kontekstis<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Virginia \u00dclikooli professorid Marcia ja James Childress panid p\u00e4rast eriolukorra algust m\u00e4rtsis 2020 kokku kursuse \u201eEpideemiatega silmitsi: perspektiive ajaloost, eetikast ja kunstist\u201c. Kursus on suunatud koroonaviiruse kontekstis \u00f5ppivatele meedikutele laiema perspektiivi pakkumiseks epideemiate kohta alates 1918. aasta Hispaania gripist kuni aidsiepideemiani. Kursuse l\u00e4bimine aitab m\u00f5ista, kuidas \u00fchiskonnad on varasematest pandeemiatest aru saanud. Tervishoiutudengid \u00f5pivad diagnoosimisel ja tegevuste kavandamisel kasutama erinevaid algoritme.<\/p>\n\n\n\n

\"\"

https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:RepinMussorgsky.jpg<\/a>
<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kuid praktikas on alati juhtumeid, mis j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ljapoole nende algoritmide piire ning mille puhul peab olema loov ja kujutlusv\u00f5imeline selle suhtes, mida visuaalsel vaatlusel t\u00e4hele pannakse. Kursuse raames demonstreeritakse \u00fcli\u00f5pilastele pilte renessansiaegsetest katkuarstidest, kes kandsid linnupea sarnaseid maske. Osalejatel palutakse joonistada v\u00f5i kujundada endale selline isikukaitsevahend, mis paneks neid turvaliselt tundma. James Childress r\u00f5hutab, et sellisel kursusel on t\u00e4htis aspekt empaatia arendamine. V\u00f5ttes arvesse, et isegi eri riikidest p\u00e4rinevad uurimistulemused n\u00e4itavad, et tervishoiutudengite empaatia hakkab kolmandal \u00f5ppeaastal langema, on k\u00f5ikv\u00f5imalikud osav\u00f5tlikkust k\u00e4sitlevad kursused tervitatavad. V\u00f5imalus keset \u00f5pinguid peatuda ja m\u00f5tiskleda, miks see kutseala valitud sai, v\u00f5ib aidata kaduma hakkavat empaatiat taas leida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"

https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5rgu_(Wiiralt)<\/a><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eeltoodud teadmisi arvesse v\u00f5ttes v\u00f5iks tervishoiutudengid vaadata m\u00f5nd tuttavat kunstiteost uue pilguga. Wiiralti \u201eP\u00f5rgu\u201c pakub korduval uurimisel aina uusi m\u00f5tteid ja seoseid. Kuidas ometi mahub \u00fchte teosesse nii palju? Millest need kummalised ja t\u00e4hendusrikkad n\u00e4oilmed? Kuigi erinevad pead, v\u00f5ib neis m\u00e4rgata ka teatud sarnasusi. Huvitav, miks? Milline on “P\u00f5rgu” seos Wiiralti Pariisi tuleku, absindi ja selles sisalduvate alkaloididega?<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks l\u00f5pmatu aines on \u201eKunstniku ema\/isa portree\u201c. Milliseid vananemisega kaasnevaid muutusi me maalidel n\u00e4eme? Milliseid haiguslikke muutusi? Kuidas kajastub maalil kunstniku suhe oma vanemaga? Kas valitud poosil on mingi kindel p\u00f5hjus? Miks see kunstnik on oma ema ja isa niiv\u00f5rd erinevalt kujutanud?<\/p>\n\n\n\n

Kui sul palutaks ilma foto ja tekstita mingit terviseseisundit kujutada, siis kuidas sa seda teeksid?<\/p>\n\n\n\n

Wiiralt Tartu Kunstimuuseumis<\/h2>\n\n\n\n
\n
\n