{"id":945,"date":"2022-02-08T12:48:55","date_gmt":"2022-02-08T10:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=945"},"modified":"2022-02-08T14:33:59","modified_gmt":"2022-02-08T12:33:59","slug":"looduse-positiivsest-mojust-vaimsele-ja-fuusilisele-heaolule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/looduse-positiivsest-mojust-vaimsele-ja-fuusilisele-heaolule\/","title":{"rendered":"Looduse positiivsest m\u00f5just vaimsele ja f\u00fc\u00fcsilisele heaolule"},"content":{"rendered":"\n

Kadi Kass, Veronika Madalvee, Kristel Veeber, Maarja V\u00f5rk, Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrandid<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Positiivne ps\u00fchholoogia on valdkond, mis uurib mitte seda, mida me elus v\u00e4hem tahame (s.t \u00f5nnetuks tegevaid asju), vaid seda, mida me rohkem tahame ning kuidas heaolu saavutada. \u00dcheks tugevalt positiivse ps\u00fchholoogiaga seotud faktoriks on loodus. Anal\u00fc\u00fcsitud on seda nii keskkonna vaatepunktist \u2013 puhas loodus kui v\u00e4\u00e4rtus, mida ei saa enam iseenesestm\u00f5istetavana v\u00f5tta, aga ka sellelt tasandilt, kuidas kokkupuude loodusega iga inimese isiklikku vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist heaolu m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n

Looduskontakt ja heaolu<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Saksa p\u00e4ritolu Ameerika ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik Erich Fromm kasutas esmakordselt 1973. aastal terminit \u201cbiofiilia\u201d ning kirjeldas seda kui \u201ckirglikku armastust elu ja k\u00f5ige elava vastu\u201d. Biofiilia h\u00fcpotees <\/strong>on inimeste kaasas\u00fcndinud kalduvus looduse ja teiste eluvormidega kontakti otsida. Sama terminit kasutas hiljem Ameerika bioloog Edward O. Wilson, kes v\u00e4itis oma 1984. aasta t\u00f6\u00f6s \u201cBiofiilia\u201d, et inimeste soovil loodusega koos toimida on geneetiline taust. Wilsoni m\u00f5iste \u201ckeskkonna haldamine\u201d (environment stewardship<\/em>) p\u00f5hines erinevatel kontseptsioonidel, sh inimeste praktilisel s\u00f5ltuvusel loodusest, mille keskmes on \u00f6koloogilised teenused (puhas vesi, \u00f5hk, pinnas), nauding, mille otsene looduses tegutsemine ja viibimine inimestes tekitab, looduse f\u00fc\u00fcsiline ligit\u00f5mbavus, millele viitab inspiratsioon ja rahu, mis loodusest saadakse, inimese emotsionaalne side loodusega (erinevate maastike, loomade, asukohtadega) (Rogers 2019).<\/p>\n\n\n\n

Ulrich jt (1991) t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ps\u00fchho-evolutsioonilise stressi v\u00e4hendamise teooria<\/strong> (psychoevolutionary stress reduction theory<\/em>), mis v\u00e4idab, et inimesed arenesid loodusele positiivselt reageerima ning kontakt keskkonnaga, mis sisaldab evolutsiooniliselt olulisi ressursse (taimestik, vesi, kaugeleulatuv vaade), v\u00e4hendab f\u00fcsioloogilist ja ps\u00fchholoogilist stressi (McMahan 2018). Lisaks tekitab looduslike elementide vaatamine positiivseid emotsioone ja tundeid, nagu huvi, nauding ja rahu, ning sellel on taastav toime, mis leevendab meie pingeseisundi j\u00e4rgset erksust nii ps\u00fchholoogiliselt kui f\u00fcsioloogiliselt (Ulrich 1991).<\/p>\n\n\n\n

Rachel ja Stephen Kaplan t\u00f6\u00f6tasid 1980ndatel v\u00e4lja t\u00e4helepanu taastamise teooria<\/strong> (attention restoration theory<\/em>), mis kinnitab, et inimeste keskendumine paraneb peale looduses viibimist v\u00f5i ka peale loodusstseenide vaatamist, kuna looduskeskkond sisaldab rohkelt \u201epehmeid vaimustusi\u201c – \u00fcle taeva liikuvate pilvede, tuules sahisevate lehtede v\u00f5i ojas vuliseva vee j\u00e4lgimine ei n\u00f5ua eesm\u00e4rkidele suunatud pingutatud t\u00e4helepanu. Kaplanid on tuntud oma uuringutega, mis k\u00e4sitlevad looduse taastavat m\u00f5ju inimsuhetele ja tervisele, n\u00e4iteks stressi ja \u00e4rrituvuse leevendamise kaudu. Ka leidsid nad oma uuringutes, et v\u00e4lised looduslikud keskkonnad soodustavad rahulikumat ja t\u00e4helepanelikumat k\u00e4itumist v\u00f5rreldes suletud ruumidega (Kaplan ja Kaplan 1989).<\/p>\n\n\n\n

\"Joonis
Joonis looduse positiivsest m\u00f5just vaimsele ja f\u00fc\u00fcsilisele tervisele. Kadi Kass.\n<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Looduskeskkonna seos positiivse ps\u00fchholoogiaga<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Eelmisel sajandil uuriti inimese ja looduse suhet ps\u00fchholoogias eesk\u00e4tt negatiivsete m\u00f5jude aspektist, n\u00e4iteks riskitaju ning elusloodusega seotud emotsioonide uurimise osas tegeldi valdavalt hirmuga suurte kiskjate suhtes. V\u00f5imalik seletus keskendumisele negatiivsetele s\u00fcndmustele ja suhetele on see, et suurel osal teadusuuringutest oli probleemikeskne l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n

Viimasel kahel k\u00fcmnendil on sellele hakatud uutmoodi l\u00e4henema ning liigutud inim- ja looduskoosluste konfliktist kooselu poole (Buijs ja Jacobs 2021). Kuna need k\u00fcmnendid kattuvad positiivse ps\u00fchholoogia esile kerkimisega, siis on seos ilmne \u2013 t\u00e4nu uudsele l\u00e4henemisele tekkis ka looduse suhtes nn positiivne vaade \u2013 mida head see inimesele pakub.<\/p>\n\n\n\n

Ka meedia, keskkonnateadused- ja liikumised on varasemalt suures osas keskendunud keskkonnamuutuste negatiivsele ning j\u00f5uetuks muutvale kajastamisele, unustades pakkuda j\u00e4tkusuutlikkusele positiivsemat anal\u00fc\u00fcsi (Pluta 2012). See omakorda t\u00f5i kaasa positiivse ps\u00fchholoogia suunitlusest tekkinud \u201epositiivse \u00f6koloogia\u201c m\u00f5iste ning l\u00e4henemisviisi, mis \u00fctleb, et teadus ei peaks keskenduma ainult probleemidele ja destruktiivsusele, vaid inimeste heaolu ja j\u00e4tkusuutlikkuse integreerimisele, suunates meid \u201ehea elu\u201c rakendamisviiside poole, mis on isiklikult t\u00e4hendusrikkad ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikud (Schmidt 2005).<\/p>\n\n\n\n

Mitmete teadlaste hinnangul on oluline hoida fookuses ennek\u00f5ike positiivseid strateegiaid, v\u00e4ites, et j\u00e4tkusuutliku maailma loomine on v\u00f5imalik ning seda on t\u00f5husam teha l\u00f5busatel ja sisukatel viisidel, mis kujundavad tugevamaid suhteid (Pluta 2012). See annab meile realistlikuma hinnangu meie \u00fchiskondlikust seisundist ja v\u00f5imaldab kasutada sisemisi ressursse, mis aitavad areneda. N\u00e4iteks vastandades levinud arvamust, et planeedi p\u00e4\u00e4stmine n\u00f5uab inimloomuse isekate, konkurentsiv\u00f5imeliste ja materialistlike omaduste \u00fcletamist, tuleks r\u00f5hutada inimloomuse v\u00f5imsaid ja positiivseid omadusi (nt koost\u00f6\u00f6, empaatia, \u00f5iglus, t\u00f5husus, t\u00e4hendus, kujutlusv\u00f5ime, loovus), mis v\u00f5imaldavad meil sotsiaalsetesse muutustesse t\u00f5husamalt panustada (Pluta 2012).<\/p>\n\n\n\n

Mitmek\u00fcmned empiirilised uurimused kinnitavad t\u00e4naseks j\u00e4rjepidevalt, et inimeste kontakti loodusega saab seostada paljude ps\u00fchholoogiliste ja f\u00fc\u00fcsiliste kasuteguritega (vt joonist). Erilises huviorbiidis on uuringud, mis viitavad, et looduslikus keskkonnas viibimine suurendab subjektiivset heaolu, v\u00e4ites, et loodusega seotus v\u00f5ib olla viisiks, kuidas inimesed v\u00f5ivad saavutada ning s\u00e4ilitada kestliku \u00f5nnetunde (McMahan, 2018).<\/p>\n\n\n\n

Uuringud looduse salutogeneetilise m\u00f5ju kohta toovad fookusesse neli valdkonda: looduskeskkonnas viibimine (exposure<\/em>), looduse ja heaolu omavaheline seos, looduse f\u00fc\u00fcsiline l\u00e4hedus (proximity<\/em>) ning rohelised harjutused (green exercise<\/em>) ehk harjutused looduses (McMahan 2018). Looduse uurimisel on seega positiivse ps\u00fchholoogia ning spetsiifilisemalt heaolu uurimisega tugev seos.<\/p>\n\n\n\n

\"Foto:
Foto: Mart Vares<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

N\u00e4iteid uuringutest looduse positiivse m\u00f5ju kohta<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Omaette p\u00f5nevaks teemaks on looduse m\u00f5ju kognitiivsetele v\u00f5imetele. N\u00e4iteks Gidlow jt uuring (2016) v\u00f5rdles k\u00f5ndivaid inimesi eri keskkondades: linnat\u00e4naval ja roheluses. Selgus, et kognitiivsete (t\u00f6\u00f6m\u00e4lu) \u00fclesannete lahendamise paranemine oli p\u00fcsivam p\u00e4rast looduskeskkonnas viibimist (v\u00f5rreldes linnakeskkonnaga). Niisiis v\u00f5ib looduse m\u00f5ju pakkuda huvi ka haridusteadlastele.<\/p>\n\n\n\n

On uuritud kontorit\u00f6\u00f6tajaid, kes alustasid oma p\u00e4eva t\u00f6\u00f6le suunatud intensiivse keskendumisega. Aja jooksul hakkas aga nende fookus hajuma, mis on loomulik tagaj\u00e4rg pingutusele, mida keskendumise s\u00e4ilitamine n\u00f5uab. Need t\u00f6\u00f6tajad, kes puhkasid v\u00e4ljas v\u00f5i suhtlesid loodusega, taastusid palju kiiremini kui need, kes pidasid pausi m\u00f5nes ebaloomuliku valgusega suletud ruumis. P\u00f5hjuseks pidasid Kaplanid seda, et loodus n\u00f5uab \u201cpingutusteta t\u00e4helepanu\u201d (effortless attention<\/em>), samas kui t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab eesm\u00e4rgile suunatud t\u00e4helepanu. See oli oluline uuring, kuna pakkus teaduslikumat t\u00f5estust keskkonna m\u00f5ju kohta k\u00e4itumisele ja p\u00f5hilistele kognitiivsetele protsessidele (Kaplan ja Kaplan 1989).<\/p>\n\n\n\n

Metsasupluse (forest bathing<\/em>) uuringus v\u00f5rreldi kahte gruppi, kellest \u00fcks saadeti kaheks \u00f6\u00f6p\u00e4evaks linna, teine metsa. Vereproovis v\u00f5rreldi enne ja p\u00e4rast teatud komponente, mida sai seostada p\u00f5letiku ning stressiga. Lisaks uuriti k\u00fcsimustikega osalejate meeleoluseisundeid. Selgus, et metsasuplejatel olid k\u00f5ik n\u00e4itajad paremad, v\u00f5rreldes nii nende endi esialgsete kui linnas viibinute tulemustega. Uuringud on n\u00e4idanud, et metsasuplust harrastavatel inimestel on optimaalsed n\u00e4rvis\u00fcsteemi funktsioonid, tasakaalustatud s\u00fcdamehaigused ja v\u00e4henenud soolehaigused (Mao jt 2012).<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata sellele, mil m\u00e4\u00e4ral inimesed tunnevad v\u00f5i kogevad biofiiliat, on uuringud n\u00e4idanud, et looduses kasv\u00f5i lihtsalt aja veetmine on tervisele kasulik. Inimesed, kes veetsid v\u00e4hemalt kaks tundi n\u00e4dalas looduses, teatasid suuremast rahulolust ning paremast tervisest kui inimesed, kes veetsid looduslikus keskkonnas v\u00e4hem aega. T\u00e4iskasvanute seas on leitud seos looduslikus keskkonnas viibimise ning vaimse tervise vahel, ning laste hulgas on leitud, et looduses viibimine suurendab f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust ning m\u00e4nguhimulisust (Rogers 2019).<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on uuritud, et loodusliku keskkonnaga seotus suurendab positiivset ja v\u00e4hendab negatiivset efekti, suurendab eluga rahulolu, parandab kognitiivset toimimist, annab elule suurema m\u00f5testatuse, parandab f\u00fcsioloogilist toimimist, f\u00fc\u00fcsilist tervist ja suurendab positiivset enesehinnangut (McMahan 2018).<\/p>\n\n\n\n

Terve rida uuringuid toetab biofiilia h\u00fcpoteesi, n\u00e4idates, et inimesed eelistavad looduslike keskkondade visuaalseid esitusi enam kui ehitatud keskkondi. Seda eelistust on uuritud kultuuri\u00fcleselt ning see avaldub varajases eas (McMahan 2018).<\/p>\n\n\n\n

Mitmetest empiirilistest uuringutest on selgunud, et l\u00fchiajaline looduslikus keskkonnas viibimine on seotud suurenenud positiivse efektiga ning negatiivse afekti v\u00e4henemisega, madalama s\u00fcdamer\u00fctmi sagedusega, v\u00e4henenud kortisooli tasemega, paranenud immuuns\u00fcsteemiga ning kiirema stressist taastumisega. Veelgi enam, vastavalt sellele, kuidas teostatakse uuringuid nende seas, kes on regulaarselt loodusega kontaktis ning nende seas, kelle jaoks loodus on kergemini ligip\u00e4\u00e4setav, on kogutud j\u00e4rjest enam t\u00f5endeid selle kohta, et looduse salutogeneetilised m\u00f5jud (vs patogeneetilised) toimivad pikema perioodi v\u00e4ltel (McMahan 2018).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks enim v\u00e4ljakujunenud uuringutulemusi on see, et inimeste ja looduse kokkupuutes suureneb \u00f5nnelikkus loodusest saadavate positiivsete emotsioonide kaudu (Buijs ja Jacobs 2021).<\/p>\n\n\n\n

Sarnaselt v\u00f5ib kasutada ka lemmikloomauuringute tulemusi \u2013 nimelt, kuidas eluslooduses viibimine v\u00f5ib k\u00f5rvaldada eraldatuse tunde (Buijs ja Jacobs 2021).<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Muutes end loodust kaasavamaks, taaselustame meis k\u00f5igis kaasas\u00fcndinud looduslikud sidemed. Mida rohkem aega veedame looduslikes oludes, seda suurem on meie heaolu. Me saame seda k\u00f5ike teha toetades omaenese ja kogukonna arengut, hoolides Maast ning olles teadlik sellest, kuidas meie tegevus m\u00f5jutab teiste liikide v\u00f5imet \u00f5itseda (Pluta 2012).<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks v\u00f5iks v\u00e4lja tuua esmapilgul peitu j\u00e4\u00e4va sotsiaalse poole. Arvestades seda, et positiivsed ps\u00fchholoogid r\u00f5hutavad, et oma tugevustele orienteerumine ja positiivsete emotsioonide \u00e4rakasutamine v\u00f5imaldab meil \u00fcles ehitada vastupidavust, avardada probleemide lahendamise v\u00f5imet, olla uuendusmeelsem, tugevdada suhteid teistega ja proovida uusi k\u00e4itumisi, siis saab j\u00e4reldada, et ka positiivne suhestumine \u00fcmbritseva keskkonnaga tuleb kasuks nii \u00fcksikindiviidile kui ka kogukonnale tema \u00fcmber.<\/p>\n\n\n\n

Kasutatud allikad:<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Buijs, A., Jacobs, M. (2020). Avoiding negativity bias: Towards a positive psychology of human-wildlife relationships. Ambio. 50, 281\u2013288 (2021). https:\/\/doi.org\/10.1007\/s13280-020-01394-w<\/a><\/p>\n\n\n\n

Gidlow, C.J., Randall, J., Gillman, J., Smith, G.R., Jones, M. V. (2016) Natural environments and chronic stress measured by hair cortisol. Landscape and Urban Planning, 148, 61\u201367, kasutatud 04.04.2021, http:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0169204615002510<\/a><\/p>\n\n\n\n

Kaplan, R., Kaplan, S. (1989). The Experience of Nature: A Psychological Perspective. Cambridge University Press. Kasutatud 10.04.2021, https:\/\/www.hse.ru\/data\/2019\/03\/04\/1196348207\/%5BRachel_Kaplan,_Stephen_Kaplan%5D_The_Experience_of_(b-ok.xyz).pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n

Mao, G. X., Lan, X. G., Cao, Y. B., Chen, Z. M., He, Z. H., Lv, Y. D., Wang, Y. Z., Hu, X. L., Wang, G. F., & Yan, J. (2012). Effects of short-term forest bathing on human health in a broad-leaved evergreen forest in Zhejiang Province, China. Biomedical and environmental sciences : BES, 25(3), 317\u2013324. https:\/\/doi.org\/10.3967\/0895-3988.2012.03.010<\/a><\/p>\n\n\n\n

McMahan, E. A. (2018). Happiness comes naturally: Engagement with nature as a route to positive subjective well-being. In E. Diener, S. Oishi, & L. Tay (Eds.), Handbook of well-being. Salt Lake City, UT: DEF Publishers. DOI:nobascholar.com. Kasutatud 13.04.2021, https:\/\/digitalcommons.wou.edu\/fac_pubs\/40\/<\/a><\/p>\n\n\n\n

Pluta, A. (2012). Integrated Well-being: Positive Psychology and the Natural World. Master of Applied Positive Psychology (MAPP) Capstone Projects. 37. Kasutatud 10.04.2021, https:\/\/repository.upenn.edu\/cgi\/viewcontent.cgi?article=1036&context=mapp_capstone<\/a><\/p>\n\n\n\n

Rogers, K. (2019). Biophilia hypothesis. Encyclopedia Britannica. Kasutatud 10.04.2021, https:\/\/www.britannica.com\/science\/biophilia-hypothesis<\/a><\/p>\n\n\n\n

Schmidt, G. (2005). Positive Ecology: Sustainability and the \u201eGood Life\u201c (1st ed.). Routledge. https:\/\/doi.org\/10.4324\/9781351163682<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ulrich, R. S., Simons, R. F., Losito, B. D., Fiorito, E., Miles, M.A., Zelson, M. (1991). Stress recovery during exposure to natural and urban environments. Journal of Environmental Psychology, 11(3), 201\u2013230. https:\/\/doi.org\/10.1016\/S0272-4944(05)80184-7<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kadi Kass, Veronika Madalvee, Kristel Veeber, Maarja V\u00f5rk, Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrandid Positiivne ps\u00fchholoogia on valdkond, mis uurib mitte seda, mida me elus v\u00e4hem tahame (s.t \u00f5nnetuks tegevaid asju), vaid seda, mida me rohkem tahame ning kuidas heaolu saavutada. \u00dcheks tugevalt positiivse ps\u00fchholoogiaga seotud faktoriks on loodus. Anal\u00fc\u00fcsitud on seda nii […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":947,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-945","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=945"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/945\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":952,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/945\/revisions\/952"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=945"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}