{"id":927,"date":"2022-02-08T12:13:13","date_gmt":"2022-02-08T10:13:13","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=927"},"modified":"2022-02-08T14:35:28","modified_gmt":"2022-02-08T12:35:28","slug":"kuidas-on-olla-esmakursuslane-koroona-aastal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kuidas-on-olla-esmakursuslane-koroona-aastal\/","title":{"rendered":"Kuidas on olla esmakursuslane koroona-aastal?"},"content":{"rendered":"\n

Trine Puolokkainen, bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

L\u00fchike vastus<\/strong> \u2013 see aasta on olnud \u00fcsnagi kohutav. V\u00f5iks ju m\u00f5elda ja loota, et selle k\u00fcsimuse vastus pole nii masendav. Loogiliselt v\u00f5ttes oli see aasta nagu iga teine, ainus vahe oli see, et paljud 2020. aastal \u00fclikooli alustanud tudengid ei ole kuigi palju oma koolimaja n\u00e4inud. Ja isegi kui on n\u00e4inud, siis pooli ruume ja inimesi ei tunta. T\u00e4pselt see muudabki vastuse nii masendavaks. Pikem vastus on aga juba keerulisem.<\/p>\n\n\n\n

Ausalt \u00f6eldes on see aasta olnud raske ja v\u00e4ga v\u00e4sitav. \u00dcks Zoomi loeng ajab teist taga, \u00fchele t\u00f6\u00f6le j\u00e4rgneb teine iseseisev t\u00f6\u00f6 ja peaaegu kogu materjal tuleb l\u00e4bida iseseisvalt. V\u00f5iks ju arvata, et kodus istumine ja loengute vaatamine on mugavam ja m\u00f5nusam kui f\u00fc\u00fcsiliselt koolis kohal k\u00e4imine, aga nii see p\u00e4riselt ei ole. Jah, kodus on tore olla. Ei, \u00fcsna tihti me tegelikult ei kuula kodus loenguid, sest alati on midagi \u201ehuvitavamat\u201d teha v\u00f5i vaadata.<\/p>\n\n\n\n

Mina olen tudeng, kes \u00fcldjuhul konspekteerib ja kuulab loenguid, aga ikka juhtub, et k\u00e4tte satub telefon, kus sotsiaalmeedia on ju palju huvitavam. P\u00e4riselt kohal olles saaksime \u00f5ppej\u00f5ult t\u00e4helepanematuse eest manitseda ja kuigi oleme k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud inimesed, vajame ka meie \u201e\u00f5igele teele\u201c suunamist, mis siin kontekstis t\u00e4hendabki t\u00e4helepanu juhtimist \u00f5igele ekraanile. Kodus kahjuks ongi see iga tudengi enda asi, kas ta kuulab v\u00f5i ei, kas ta konspekteerib v\u00f5i ei. Suures osas oleme meie tudengitena ise vastutavad oma hariduse eest ja nagu ikka kehtib \u00fctlus: \u201eSa \u00f5pid iseendale, mitte koolile v\u00f5i teistele\u201c. Tegelikkuses on meie \u00f5ppej\u00f5ud andnud endast k\u00f5ik, et meie haridus oleks koroonast olenemata t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n\n\n\n

Ja siiski siin ma olen ja m\u00f5tlen, et j\u00e4rgmine aasta ei m\u00e4leta ma pooltki sellest, mida me \u00f5ppisime, olgugi et \u00f5ppej\u00f5ud andsid endast k\u00f5ik ja rohkemgi veel ning ega ka meie tudengitena ei puhanud ja m\u00e4nginud niisama. Rohkem, kui kunagi varem eelneva 12 aastase \u00f5ppimise jooksul tunnen, et \u00f5ppisin teemad selgeks t\u00e4pselt selleks \u00fcheks t\u00f6\u00f6ks ja seegi \u00f5ppimine polnud kuigi korralik. Aga see on vaid minu olukord, kindlasti leidub neid, kes vaidleksid mulle vastu ja sama kindlalt on neid, kes minuga n\u00f5ustuvad. Asi ei ole selles, et tudengid j\u00e4rsku otsustasid, et \u00f5ppimine ei ole oluline v\u00f5i et koroona-aasta vabastab nad \u00f5ppimisest. Oma tuttavate p\u00f5hjal v\u00f5in \u00f6elda, et m\u00f5nele inimesele sobibki kodus \u00f5ppimine ja nemad ei tahagi kooli tagasi. Samas on alati ka inimesed, kes tunnevad, et kodune \u00f5pe ei ole \u00f5ige ja nende haridusse tekivad distants\u00f5ppe t\u00f5ttu l\u00fcngad.<\/p>\n\n\n\n

Paljudel meist ei ole enam lihtsalt motivatsiooni, et \u00f5ppimisega tegeleda. N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks muidugi vastu \u00f6elda, et ega kellelgi polnud \u00fclikooli ajal motivatsiooni, aga asjad tuli \u00e4ra teha ja need saidki tehtud. Uskuge mind, pilt ei ole p\u00e4ris nii must-valge. K\u00f5ik varasemad aastad on \u00f5ppurid v\u00e4hemalt \u00fcksteist ja oma \u00f5ppej\u00f5ude p\u00e4riselt n\u00e4inud. \u00dctlen ausalt \u2013 kui mulle tuleks mu kursusekaaslane t\u00e4naval vastu, siis saaksin aru, et ma tunnen teda, aga ma pole kindel, kas ma teaksin, et ta on mu kursusel ja veel v\u00e4hem suudaksin ma kohe ta nime v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n

\"Esmakursuslane\"
Esmakursuslane<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Isegi, kui me ei taha seda endale tunnistada,<\/strong> siis pidevalt oma kursuse n\u00e4gemine aitab kaasa motivatsiooni leidmisele. Lisandub ka puhas sotsiaalsete vajaduste pool \u2013 iga inimene vajab oma ellu s\u00f5pru ja m\u00f5ttekaaslasi. Kust oleks neid lihtsam leida kui oma kursuselt? Kuna me k\u00f5ik oleme juba selle eriala valinud, siis v\u00f5iks eeldada, et meil on nende inimestega rohkem \u00fchist kui suvaliste inimestega t\u00e4navalt.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides enda tuttavatega, kes on juba bakalaureuse taseme l\u00f5petanud v\u00f5i seda l\u00f5petamas, siis kuulen k\u00f5igilt, et s\u00f5pradeta, eelk\u00f5ige kursuselt leitud s\u00f5pradeta, poleks nad isegi esimest aastat \u00fcle elanud. Nagu k\u00f5igega siin elus, on lihtsam asju teha koos, sama kehtib \u00f5ppimise puhul. Meil puudub koos olemise kogemus peaaegu t\u00e4ielikult. Kuigi jah, v\u00e4hemalt saime esimesed paar kuud k\u00e4ia koolis ja omavahel suhelda. Aga see pole kindlasti piisav aeg, et tundma \u00f5ppida peaaegu 30 inimest. Enne kui k\u00f5ik t\u00e4ielikult lukku l\u00e4ks, saime v\u00e4hemalt rebaste ristimise, mis kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks polnud p\u00e4ris selline nagu varasemalt.<\/p>\n\n\n\n

Meie k\u00f5rgkooli suur pluss on kindlasti see, et leiti viis, kuidas praktikume \u00f5ppehoones l\u00e4bi viia ja t\u00e4nu sellele tunnen ma lausa viit inimest oma kursuselt. Minu silmis puudub meie kursusel kahjuks hetkel \u00fchtsus, me suhtleme k\u00f5ik peamiselt oma viie praktikumir\u00fchmas oleva inimesega ja teeme oma grupit\u00f6id pigem nendega koos. Paar kuud tagasi r\u00e4\u00e4kides oma n\u00fc\u00fcdseks endise kursusekaaslasega, \u00fctles ka tema, et puudub see tunne, et ta kuulub meie erialale ja meie kursusele. Ka tema t\u00f5i v\u00e4lja motivatsioonipuuduse, lihtsalt ei ole aega ja\/v\u00f5i tahtmist tegeleda k\u00f5ikide nende t\u00f6\u00f6de ja loengutega. Tasuks v\u00e4lja tuua, et loengud ja seminarid on kohustuslikud, aga paljud tudengid t\u00f6\u00f6tavad kooli k\u00f5rvalt, sest teisiti ei ole v\u00f5imalik ellu j\u00e4\u00e4da. Sel hetkel, kui k\u00f5ik distantsile l\u00e4ks, n\u00e4gid nii m\u00f5nedki v\u00f5imalust loengute asemel raha teenida. Ja ega neile ei saa seda pahaks panna, loengutes l\u00e4bitu tuli meil endil hiljem iseseisvalt p\u00e4riselt selgeks \u00f5ppida. Tulles tagasi eelmainitud vestluse juurde, kahtlen ma s\u00fcgavalt, et too kursusekaaslane on ainus, kes nii tunneb\/tundis. Ka minu peast on l\u00e4bi k\u00e4inud m\u00f5te, et \u00e4kki see pole \u00f5ige koht ja aeg. Ja juba see n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd raske on olnud l\u00e4bida distantsilt peaaegu kogu esimene \u00f5ppeaasta \u00fclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

Distants\u00f5ppe juures tuleb kindlasti t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata faktile, et k\u00f5ikide inimeste vaimne tervis kannatab. On l\u00f5putuid artikleid sellest, kuidas j\u00e4rjest nooremad vajavad ps\u00fchholoogi\/ps\u00fchhiaatri abi. Hetkel on spetsialistide ootej\u00e4rjekorrad meeletult pikad ja paljud abipakkujad vastavadki, et hetkel ei ole v\u00f5imalik esmast aega saada. Ma arvan, et see n\u00e4itab juba v\u00e4ga h\u00e4sti distants\u00f5ppe ja \u00fcle\u00fcldise suletuse m\u00f5ju \u00fchiskonnale. Kui juba lapsed vajavad abi, sest nad ei suuda enam, siis miks peaksid t\u00e4iskasvanud ja noored end kuidagi teisiti tundma. V\u00f5ib-olla meid, noori, aitab natukenegi pikem elukogemus ja v\u00f5ib-olla aitab see t\u00e4iskasvanuid veelgi enam. Aga siiski on olukord, kus korraga tuleb hakkama saada nii paljude asjadega, frustreeriv.<\/p>\n\n\n\n

Tudengite puhul on oluline kool, paljudel t\u00f6\u00f6 ja seel\u00e4bi rahaline situatsioon, perekond, s\u00f5brad, vaba aja veetmine jne. Mingil p\u00f5hjusel arvan ma, et vanematel kursustel on lihtsam selle k\u00f5igega hakkama saada. Nende jaoks on \u00f5pitavad teemad mingilgi m\u00e4\u00e4ral tuttavad, v\u00e4hemalt meie eriala puhul on j\u00e4rgnevad aastad s\u00fcvenemine esimesel aastal \u00f5pitusse. M\u00f5eldes sellele, et s\u00fcveneme sel aastal \u00f5pitusse, olen ma \u00fcsna hirmul. Mul on t\u00f5esti tunne, et sellest aastast j\u00e4id \u00f5ppesse suured l\u00fcngad ja selle baasilt edasiminek ei tundu lihtne. Korraga tegeleda t\u00f6\u00f6 otsimise v\u00f5i t\u00f6\u00f6tamisega, distants\u00f5ppel reaalselt \u00f5ppimise, kooliellu sisseelamisega, enda elatamisega ja veel 1000 muu asjaga oli ikka v\u00e4ga raske, seega ei imesta ma absoluutselt, et nii paljudel on ilmnenud vaimse tervise probleemid, mida tihti kahjuks juuakse v\u00e4iksemaks. See juba m\u00f5jutab omakorda \u00f5ppimisv\u00f5imet ja k\u00f5ike muud. P\u00f5him\u00f5tteliselt on sel aastal \u00f5ppimine ja ka lihtsalt elamine olnud \u00fcks suur surnud ring, millest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s tundub n\u00fc\u00fcd olevat juba k\u00e4ega katsutav.<\/p>\n\n\n\n

Pealkirjas olevale k\u00fcsimusele<\/strong> on raske vastata. Mida rohkem ma m\u00f5tlen, seda rohkem m\u00f5tteid mul tuleb ja sel teemal v\u00f5ikski j\u00e4\u00e4da diskuteerima. Tuleb lihtsalt loota, et edasi l\u00e4heb elu avatumaks ja ka \u00f5ppurid saavad j\u00e4\u00e4davalt kooli tagasi. \u00d5ppesse tekkinud l\u00fcngad on juba niigi suured, seda eelk\u00f5ige laste puhul, aga v\u00f5ib-olla ka \u00fclikoolis. See selgub hiljem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Trine Puolokkainen, bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane L\u00fchike vastus \u2013 see aasta on olnud \u00fcsnagi kohutav. V\u00f5iks ju m\u00f5elda ja loota, et selle k\u00fcsimuse vastus pole nii masendav. Loogiliselt v\u00f5ttes oli see aasta nagu iga teine, ainus vahe oli see, et paljud 2020. aastal \u00fclikooli alustanud tudengid ei ole kuigi palju oma koolimaja n\u00e4inud. Ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":932,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=927"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/927\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":933,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/927\/revisions\/933"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=927"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}