{"id":919,"date":"2022-02-08T12:06:00","date_gmt":"2022-02-08T10:06:00","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=919"},"modified":"2022-02-08T14:35:48","modified_gmt":"2022-02-08T12:35:48","slug":"iga-aastane-tuutus-peataid-pole-aastatega-kuskile-kadunud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/iga-aastane-tuutus-peataid-pole-aastatega-kuskile-kadunud\/","title":{"rendered":"Iga-aastane t\u00fc\u00fctus \u2013 peat\u00e4id pole aastatega kuskile kadunud"},"content":{"rendered":"\n

Ave Kutman, \u00f5ppej\u00f5ud<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peat\u00e4it\u00f5ppe ehk pedikuloosi haigestumist ei registreerita Eestis enam 2004. aastast, mist\u00f5ttu t\u00e4ide leviku kohta puudub \u00fclevaatlik statistika. Sellegipoolest on parasiidi esinemine j\u00e4tkuvalt s\u00fcvenev probleem – seda kinnitavad murelikud lapsevanemad ning koolide ja lasteaedade personal.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsked uurimist\u00f6\u00f6d kinnitavad j\u00e4tkuvat levikut<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

2019. aastal teostati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis uuring, et selgitada peat\u00e4ide levikut eelkooliealiste laste seas Eestis. Uuringus osales 1141 lapsevanemat, kellest ligi 30% kinnitas, et v\u00e4hemalt \u00fchel lapsel peres on esinenud pedikuloos. 2021. aasta juunikuus tuleb kaitsmisele veel \u00fcks uurimist\u00f6\u00f6, mis samuti selgitab peat\u00e4ide levikut, kuid seda esimeses kooliastmes (1.- 3. klass). Ehkki antud uuringu valim oli v\u00e4iksem, kinnitasid 45% uuringus osalenud lapsevanematest, et nende peres on kasvaval koolilapsel olnud peat\u00e4id. Saame v\u00e4ita, et peat\u00e4id ei ole t\u00f5epoolest kuskile kadunud ning on j\u00e4tkuvalt ebameeldivaks probleemiks nii lastele kui nende vanematele.<\/p>\n\n\n\n

Pea igas maailma piirkonnas esineb lastel pedikuloosi. Erinevad uuringud maailmas n\u00e4itavad, et t\u00e4it\u00f5vesse nakatumise m\u00e4\u00e4r on laste seas k\u00f5rge, j\u00e4\u00e4des vahemikku 5%- 75%, Euroopas hinnatakse peat\u00e4ide leviku protsendiks elanikkonna hulgas s\u00f5ltuvalt piirkonnast 0,48%\u201322,4%, Aasias ja T\u00fcrgis j\u00e4\u00e4b t\u00e4it\u00f5ve levik koolilaste seas vahemikku 0,7\u201359%. K\u00f5ige enam on ohustatud lapsed vanuses 3\u201312 eluaastat. Selles vanuses lapsed k\u00e4ivad kollektiivides (lasteaias, lastehoius v\u00f5i koolis), trennides ja on rohkem sotsiaalsed ka v\u00e4ljaspool kodu. Samas on laste h\u00fcgieenist kinnipidamine kindlasti madalam kui t\u00e4iskasvanutel. Enamik lapsevanemaid, kelle lapsel on esinenud pedikuloos, v\u00e4idavad, et nakkus saadi just lasteasutusest.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki lasteasutused on peamised kohad, kus t\u00e4ide nakkuskoldeid on uuritud, saab esile tuua veel hooldekodud ja varjupaigad. Uuringud on kirjeldanud ka suuremat t\u00e4idega nakatumist just riikides, kus on suur rahvaarv ja tihe asustus. Paljud uuringud kinnitavad ka asjaolu, et t\u00fcdrukud nakatuvad pedikuloosi rohkem kui poisid ning seda just pikkade juuste t\u00f5ttu. Ka Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli koolilaste uuringust n\u00e4htus, et nakatunutest enamik olid t\u00fcdrukud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
T\u00e4id<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
T\u00e4ikamm.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Lapsevanemal tasub olla valvas<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Peat\u00e4i on l\u00e4hikontaktil kergesti nakkav parasiit, mist\u00f5ttu on peresisene nakatumine potentsiaalselt k\u00f5rgendatud. Peat\u00e4i v\u00f5ib edasi levida nii t\u00e4iskasvanule kui ka lapsele.<\/p>\n\n\n\n

Nakatumise v\u00e4ltimiseks tuleks vanematel oma laste p\u00e4id regulaarselt kontrollida. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli uuringutes selgus, et paljud lapsevanemad teevad seda ka prof\u00fclaktika m\u00f5ttes. Kuna pedikuloos v\u00f5ib esineda ka s\u00fcmptomiteta, on leviku v\u00e4ltimiseks regulaarne kontrollimine v\u00e4ga oluline. Paljudel juhtudel p\u00f5evad lapsed v\u00f5i ka t\u00e4iskasvanud pedikuloosi l\u00e4bi mitmeid kordi. Peat\u00e4ide mitteravimine kollektiivis (ravida tuleks k\u00f5iki nakatunuid) v\u00f5ib tekitada n\u00f6 n\u00f5iaringi, kus parasiidist on v\u00e4ga raske vabaneda. Seet\u00f5ttu on oluline teavitust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamine \u2013 k\u00f5ik lapsevanemad peaksid olema teadlikud ennetusest, ravist ja t\u00e4i eluts\u00fcklist. Vale v\u00f5i puudulik ravi v\u00f5ib olla peamiseks p\u00f5hjuseks, miks ei saada t\u00e4idest lahti. P\u00f5hjusel, et t\u00e4isid on raske tuvastada ja t\u00fclikas juustest eemaldada, v\u00f5ivad lapsevanemad olla lohakad t\u00e4ide t\u00e4ielikus eemaldamises.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas parasiiti \u00e4ra tunda ja ravida<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Peat\u00e4i ehk Pediculus humanus capitis<\/em> on lame, seesamiseemne suu rune verd imev parasiit, kellel on kolm paari jalgu ja kes elab inimese peas juustega kaetud alal. Tema keha on pruunikas, tingud valkjad ning t\u00e4ist kolm korda pisemad. Parasiit toitub inimese verest, tehes seda iga 3\u20136 tunni j\u00e4rel. Peat\u00e4i ei h\u00fcppa ega lenda, kuid on v\u00f5imeline v\u00e4ga kiiresti roomama, mist\u00f5ttu levib otsese v\u00f5i kaudse kontaktiga.<\/p>\n\n\n\n

Peat\u00e4id tuleb v\u00e4lja ravida, kuna need ei kao iseeneslikult ja ravita j\u00e4tmise korral probleem vaid s\u00fcveneb. Ravimata j\u00e4tmine v\u00f5ib p\u00f5hjustada infektsioone, \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel v\u00f5ib v\u00e4lja kujuneda ka kehvveresus ehk aneemia. Ilma ravita ja oskusliku tegutsemiseta on t\u00e4idest keeruline vabaneda.<\/p>\n\n\n\n

Apteekides m\u00fc\u00fcdavaid t\u00e4iravimeid ehk pedikulitsiite on erinevaid. M\u00f5ned tapavad vaid munad, teised munad ja peat\u00e4id, kuid enne igat ravimit peab konsulteerima arstiga ja lugema infolehte kasutamise kohta.<\/p>\n\n\n\n

Kui leiad enda v\u00f5i lapse juustest hoolimata ravist elusaid t\u00e4isid, tuleb t\u00f5rjet korrata ja teostada peakontroll kord n\u00e4dalas. T\u00e4ivastase vahendiga t\u00f6\u00f6tlemine on vajalik \u00fcksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne t\u00e4idega nakatumine. K\u00f5iki selliseid isikuid tuleks t\u00f6\u00f6delda \u00fchel ja samal p\u00e4eval, et v\u00e4ltida uuesti nakatumist.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga oluline on juuste kammimine spetsiaalse t\u00e4ikammiga, mis on tavalisest kammist oluliselt tihedam. Kammida tuleb kindlasti ka p\u00e4rast pedikuloosivastaste vahendite kasutamist, kuna juuste k\u00fclge kinnitunud tingud on juuksekarva k\u00fcljes reeglina nii tugevasti, et nendest l\u00f5plik vabanemine on v\u00f5imalik vaid mehaanilisel teel.<\/p>\n\n\n\n

Allikad \u00fctlevad, et peat\u00e4ide edasikandumise peamine viis on kontakt juba nakatunud inimesega, pea-pea kontakt lastel toimub enamasti m\u00e4ngimisel, sporditegevuste ajal, pid\u017eaamapidudel, laagrites v\u00f5i m\u00e4nguv\u00e4ljakutel. Selleks, et pidurdada peat\u00e4ide levikut, tuleks teavitada k\u00f5iki, kes lapsega kokku on puutunud, lisaks koolile ja lasteaiale peaks teavitama nakkuse esinemisest ka trenne ja kogu lapse suhtlusringi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ave Kutman, \u00f5ppej\u00f5ud Peat\u00e4it\u00f5ppe ehk pedikuloosi haigestumist ei registreerita Eestis enam 2004. aastast, mist\u00f5ttu t\u00e4ide leviku kohta puudub \u00fclevaatlik statistika. Sellegipoolest on parasiidi esinemine j\u00e4tkuvalt s\u00fcvenev probleem – seda kinnitavad murelikud lapsevanemad ning koolide ja lasteaedade personal. V\u00e4rsked uurimist\u00f6\u00f6d kinnitavad j\u00e4tkuvat levikut 2019. aastal teostati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis uuring, et selgitada peat\u00e4ide levikut eelkooliealiste laste […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":925,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-919","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=919"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/919\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":929,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/919\/revisions\/929"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=919"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}