10. septembril l\u00e4ksin ultrahelisse arsti juurde, kes tegi OSCAR testi. Kuna ta tuvastas lapsel kasvupeetuse, pidin j\u00e4\u00e4ma haiglasse ning m\u00f5ne tunni p\u00e4rast selgus, et mul on tekkinud preeklampsia. Sain ravimeid ja mind j\u00e4lgiti kullipilgul, kuid esmasp\u00e4eva (13. septembri) l\u00f5una paiku tekkis mul tugev \u00fclak\u00f5huvalu ning k\u00f5rvetised ja iiveldus. Diagnoositi maksaturse ja l\u00f5plikuks diagnoosiks oli raske preeklampsia HELLP s\u00fcndroomiga. Vajalik oli kohene sekkumine, kuna seisund oli ohtlik nii minu kui ka lapse elule. Hiljem \u00f6eldi mulle, et kui esmasp\u00e4eva \u00f5htul poleks keisril\u00f5iget tehtud, siis oleksime teisip\u00e4eva hommikuks m\u00f5lemad surnud olnud.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n
2021. aasta september<\/h2>\n\n\n\nHaiglasse sissekirjutamine<\/h3>\n\n\n\n
\u201c2021. aastal oli veel s\u00fcgav koroonakriisi aeg ning sel ajal unustati ilmselt kogu inimlikkus. Alates hetkest, kui mind haiglasse v\u00f5eti, olin ma endast v\u00e4ljas, paanikas, hirmul ja nutsin vahetpidamata. Ma ei saanud aru, mis toimus ning ei suutnud infot vastu v\u00f5tta. Kuigi olin vaktsineeritud, koheldi mind andmete segaduse t\u00f5ttu nii nagu vaktsineerimata inimesi – tehti kuulus koroonatest ning seej\u00e4rel istusin \u00fcksi 1,5 tundi nn hallil alal ja ootasin testi tulemust. Abikaasat ja lapse isa minu juurde ei lubatud. <\/em> \u201cKui esmasp\u00e4eva \u00f5htul \u00f6eldi, et mind viiakse keisril\u00f5ikusele, siis anusin, et nad lubaksid mu abikaasal ka haiglasse tulla, et ta saaks mulle toeks olla. \u00d6eldi, et sel ei ole m\u00f5tet, sest k\u00f5ik k\u00e4ib nii kiiresti ja ta ei n\u00e4eks last nagunii. Olin hirmul ja paanikas. Kui mind \u00fchendati KTG masinaga, filmisin lapse s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, et tema isa saaks kasv\u00f5i viimast korda seda kuulda. Kui mind opilauale viidi ja igasuguseid juhtmeid ja voolikuid \u00fchendati, siis nutsin h\u00fcsteerias, palusin jumalat ja lugesin meieisapalvet. Ma ei ole usklik ega ristitud, kuid sel hetkel palusin k\u00f5iki k\u00f5rgemaid j\u00f5ude, et me ellu j\u00e4\u00e4ksime. Anestesioloog paitas mu pead ja lohutas nii, kuidas oskas. Ma olen talle siiani v\u00e4ga t\u00e4nulik.\u201d<\/em> \u201cK\u00f5ige rohkem tundsin puudust oma l\u00e4hedastest ja v\u00e4rskest \u00f5hust. Kuna olin ka ise kaks n\u00e4dalat haiglas ravil, siis v\u00e4rsket \u00f5hku sain ainult aknapilust hingates. S\u00fcnnitusj\u00e4rgses osakonnas hoiti mind v\u00e4ga \u2013 minu juures k\u00e4is kriisin\u00f5ustaja, pidevalt tegeleti nii minu f\u00fc\u00fcsilise kui ka vaimse tervisega. Margarita oli minust korrus k\u00f5rgemal vasts\u00fcndinute intensiivosakonnas ning alati, kui seal k\u00e4isin, anti mulle \u00fclevaade, kuidas tal l\u00e4heb, mis on hea ja mis tavaline temasuguse imetillukese lapse puhul. \u201cAlguses kulges k\u00f5ik pigem h\u00e4sti \u2013 kuigi lapse \u00fcks kops ei avanenud korralikult, \u00fcritas see v\u00e4ike vapper t\u00fcdruk siiski oma 1,5 kopsuga ise hingata. Sel hetkel ei antud tema eluea osas mingit infot. Nii enneaegse lapse vanemad elavadki p\u00e4ev korraga \u2013 t\u00e4na on h\u00e4sti, aga homme v\u00f5ib k\u00f5ik kokku variseda\u2026 \u201cMargarita viibis haiglas koroonakriisi ajal, mis t\u00e4hendas pidevalt t\u00f5estamist, et oled vaktsineeritud, pidevat testimist (iga kolme p\u00e4eva tagant), kirurgi- ja FFP2 maske, pidevat k\u00e4tepesu ja desinfitseerimist. Mul oli superhea perearst dr. Lasn, kes hoidis mu vaimsel ja f\u00fc\u00fcsilisel tervisel silma peal. Mind suunati perearsti ja samas keskuses t\u00f6\u00f6tava \u00e4mmaemanda poolt ps\u00fchholoogi juurde, kelle juures ka viljatusravi ajal k\u00e4isin. Kahjuks IROs sel ajal ei olnud v\u00f5imalik vaimset tuge saada. Mingil hetkel tundsin s\u00fcgavat kriisi – ma olin ema, aga oma last ma hoida ei saanud; ma olin tudeng, aga koolis ma ei k\u00e4inud; mul on k\u00f5rgharidus, aga t\u00f6\u00f6l ei k\u00e4inud \u2013 olin segaduses, et kes ma olen ning mis on minu \u00fclesanne ja mida ma pean tegema.<\/em><\/p>\n\n\n\n Jaanuaris s\u00f5brunesin aga \u00fche toreda emaga, kelle laps s\u00fcndis gastroskiisiga***. Koos hoidsime teineteise tuju \u00fcleval, kui lastel tekkis tagasilangusi. Tema oli minu k\u00f5rval ka siis, kui ma sain k\u00f5ige hirmsama uudise.<\/em><\/p>\n\n\n\n Meil oli vanemate toas omamoodi \u00fctlus \u00fche arsti kohta, et kui teda n\u00e4ha ei ole, on k\u00f5ik v\u00e4ga h\u00e4sti. Kui ta tuleb korraks l\u00e4bi, et anda \u00fclevaadet, siis on olnud suuremaid muutusi. Kui doktor tuleb ja v\u00f5tab tooli\u2026\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201c11. aprillil 2022 ootasin, et arst tuleks mulle r\u00e4\u00e4kima viimase MRT tulemustest. Ootasin teda peaaegu terve p\u00e4eva. \u00d5htul, v\u00f5ibolla oli kell juba viis l\u00e4bi, tuli arst, v\u00f5ttis tooli ja istus minu juurde. Ma m\u00f5istsin juba tema pilgust, mida ta tuleb \u00fctlema, enne kui ta j\u00f5udis midagi v\u00e4lja \u00f6elda. Ta selgitas mulle olukorda, et m\u00f5istlik oleks ravi l\u00f5petada, sest kahjuks \u2013 isegi siis, kui raviga j\u00e4tkata \u2013 lapse haigus ainult s\u00fcveneb ja tema aju laguneb edasi. Kutsusin ka lapse isa haiglasse ning arst n\u00e4itas meile viimase MRT pilte ning seletas k\u00f5ik lahti. Minu abikaasa on v\u00e4ga ratsionaalse m\u00f5tlemisega ning tema suutis kogu seda infot minust kordades paremini vastu v\u00f5tta. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli meil kokku lepitud kohtumine kogemusn\u00f5ustajaga ning olukorda tuli ka selgitama PERHi neurokirurg dr. Asser. Meile tehti k\u00f5ik \u00fcksikasjaliselt selgeks. Dr. Asser \u00fctles ka siis, et ta v\u00f5ib last veel opereerida, aga kas me v\u00f5idame juurde 10 p\u00e4eva v\u00f5i 10 aastat, seda me ei tea. Teada on seegi, et kahjuks ei l\u00e4he Margarita kunagi koju, ta j\u00e4\u00e4b l\u00f5puni haiglasse juhtmete ja voolikute k\u00fclge. \u201c25. aprilli hommikul palusin ma abikaasat, et ta ei l\u00e4heks t\u00f6\u00f6le vaid tuleks haiglasse, sest ma ise pidin minema ps\u00fchholoogi juurde ITKsse. Abikaasa otsustas siiski t\u00f6\u00f6le minna, kuna kahe n\u00e4dala jooksul ei olnud mingeid muutusi toimunud. Aga just siis see juhtus\u2026 Veidi enne kella kaheksat hommikul suri Margarita minu s\u00fcles, k\u00f5ik tema n\u00e4idud l\u00e4ksid nulli. Helistasin nuttes abikaasale ja k\u00e4skisin tal kohe kohale tulla. Kui abikaasa haiglasse j\u00f5udis, olid Margarita n\u00e4idud \u00fcles l\u00e4inud \u2013 ta s\u00fcda hakkas uuesti l\u00f6\u00f6ma ja hingamine taastus. Ma ei saanud aru, mis oli juhtunud, kuid teadsin, et see on l\u00f5pu algus. Edasi aeg venis. J\u00e4rgmine kord j\u00e4i Margarita s\u00fcda seisma kella poole kahe paiku. \u201cMa olen siiralt t\u00e4nulik dr. Mari-Liis Ilmojale, meie tolleaegsele arst-residendile dr. Marie Kaivole, dr. Andres Asserile, Tallinna Lastehaigla IRO \u00f5endusjuhile Birgit Kiilasp\u00e4\u00e4le ja ilmselt IRO k\u00f5ige s\u00fcdamlikumale \u00f5ele Margot Roosim\u00e4ele. Mitte ainult viimase kahe n\u00e4dala, vaid kogu 7,5 kuu eest. \u201cKuna meie olukord kestis paar n\u00e4dalat, siis l\u00e4hedased teadsid, mis seis on. 25. aprilli \u00f5htul, peale Margarita surma, kui olime haiglast lahkunud, saatsime m\u00f5nele l\u00e4hedasele s\u00f5numi, et nad s\u00fc\u00fctaksid meie inglile k\u00fc\u00fcnla. Paarisuhtes sellised olukorrad, kas l\u00e4hendavad v\u00f5i lahutavad. R\u00e4\u00e4kisime koos kaaslasega Margaritast palju, tegime pilte, t\u00e4histasime v\u00e4ikeseid v\u00f5ite ja t\u00e4htp\u00e4evi. Arvan, et r\u00e4\u00e4kimine oligi selle kriisi puhul meie edu v\u00f5ti. Me ei hoidnud k\u00f5ike seda ainult endasse ega \u00fcritanud muul moel v\u00e4lja saada, leides lohutust kas meelem\u00fcrkidest v\u00f5i ekstreemsustest. Me nutsime koos ja lohutasime teineteist. Me ei surunud peale oma soove, vaid lasime teineteisel rahulikult omal viisil leinata. Me olime selles koos, sest see oli meie laps, meie olime tema vanemad ning jagasime k\u00f5ike temaga seonduvat. Me r\u00e4\u00e4gime temast t\u00e4naseni, k\u00e4ime tema haual ja vahel arutame, milline ta t\u00e4na oleks. Me r\u00e4\u00e4gime.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201cHmm.. nagu Offspring laulab \u201cTell me, how do I reach you when all I see is a stare? How do you look for the signs when nothing is there?\u201d**** Kuidas aidata ja toetada inimest, kes elab l\u00e4bi sellist trag\u00f6\u00f6diat, mida (jumal t\u00e4natud) Sa ise v\u00f5ib-olla ei m\u00f5ista? Kuidas panna naeratama inimene, kes on seest nii t\u00fchi ja surnud, et ta ei tunne isegi ei kurbust ega s\u00fc\u00fcd? \u201cMe matsime Margarita urni 3. juulil 2022. aastal Rapla kalmistule. Matusetseremoonia viis l\u00e4bi EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse kiriku\u00f5petaja Mihkel Kukk. Me ei ole k\u00fcll ristitud ning seda ei olnud ka Margarita, aga kiriku\u00f5petaja tegi talle siiski kirikliku matuse ning p\u00fchitses mulla. Mulle andis see mingi teatava rahu, sest kuigi Margarita teine nimi Elyssee on tuletatud El\u00fc\u00fcsioni v\u00e4ljadest (Antiik-Kreeka legendi j\u00e4rgi elavad seal igaveses \u00f5ndsuses kangelased, vagad ja \u00f5iglased) ja ma kujutlen teda alati oma m\u00f5tetes seal kuldsete lillede keskel, meeldib mulle ka m\u00f5elda, et ta on mulle kaitseingliks. \u201cM\u00f5ni n\u00e4dal peale Margarita surma l\u00e4ksin hea s\u00f5braga Horvaatia reisile. Ta hoolitses selle eest, et ma ei peaks millegi p\u00e4rast muretsema. Veetsin n\u00e4dala imeilusas Trogiri linnas, p\u00e4eval Aadria mere \u00e4\u00e4res pikutades ning \u00f5htul restoranis head toitu s\u00fc\u00fces ja huvitavate inimestega juttu ajades. \u201cAlustasin uuesti viljatusraviga*<\/strong>, kuna see oli meie plaan A. Samal ajal otsustasime k\u00e4ima l\u00fckata ka lapsendamisprotsessi \u2013 k\u00e4isime Sotsiaalkindlustusametis (SKA) n\u00f5ustamisel, meie kodu k\u00e4idi hindamas ning l\u00e4bisime ka PRIDE (ingl.k. <\/em>Parent Resources for Information, Development and Education) eel-koolituse. See oli meie plaan B. Sest minu kogemus \u00fctleb, et kui sul pole plaani B-d, siis kas sul \u00fcldse oli plaan A? \u201cLapse surm on midagi, millest ei saa mitte kunagi \u00fcle. Seda ei leevenda teised lapsed nagu ka mitte keegi ei saa asendada kaotatud last. Mulle on palju \u00f6eldud, et ma olen v\u00e4ga vapper, aga tegelikult ma ei ole. Margarita oli vapper \u2013 ta pidas uskumatult kaua vastu, et tuua mu juurde inimesed, kes hoidsid mind elus ja kes on minu elus t\u00e4naseni v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal. Margarita \u00f5petas mulle kohal olemist, elamist \u00fcks p\u00e4ev korraga, v\u00e4ikeste v\u00f5itude t\u00e4histamist. P\u00fcsisin alguses elus ainult sellep\u00e4rast, et ma ei tahtnud, et mu ema tunneks seda t\u00fchjust ja kaotust, mida mina tundsin. Samuti m\u00f5tlesin, et mu abikaasa ei saa kaotada oma last ja naist korraga. Seega alguses elasin vaid neile, siis t\u00f6\u00f6le, siis endale. M\u00f5nel p\u00e4eval valdab mind tohutu igatsus Margarita j\u00e4rele ja siis ma vaatan tema vaikuse lapse karbikest, tema pilte. \u00dchel p\u00e4eval ma r\u00e4\u00e4gin kaksikutele, et neil oli \u00f5de – imetilluke aga k\u00f5ige tugevam ja vapram inimene, keda olen oma elus n\u00e4inud.<\/em> Oeh\u2026 mu lapsed magavad n\u00fc\u00fcd juba ammu \u00f5iglase und, aga ma siiski l\u00e4hen kallistan neid.\u201d<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Prololoog \u201cMinu t\u00fctar Margarita s\u00fcndis 13. septembril 2021 enneaegsena, sest mul tekkis raske preeklampsia* HELLP s\u00fcndroomiga**. Ma ei teadnud tol ajal preeklampsiast suurt midagi, sest kellelgi minu l\u00e4hedastest ei olnud seda tekkinud ning ka minu \u00e4mmaemand ei r\u00e4\u00e4kinud sellest p\u00f5hjalikult. Pidin vaid verer\u00f5hku m\u00f5\u00f5tma, mis oli enam-v\u00e4hem normis, kuna olin suurema osa ajast kodus diivanil […]<\/p>\n","protected":false},"author":137,"featured_media":3557,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[303],"class_list":["post-3616","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":303,"user_id":137,"is_guest":0,"slug":"kaisa-muursepp-ammaemanda-oppekava-4-kursuse-uliop","display_name":"Kaisa M\u00fc\u00fcrsepp, \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava 4. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/faed72619ea1c17f91021c246125035aa4b8afd782e17191de42a145860ce276?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/137"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3616"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3616\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3624,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3616\/revisions\/3624"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3616"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Mul ei lubatud minna ka hoovipealsesse apteeki hambaharja ostma – mul polnud kaasas midagi peale telefoni, veepudeli ja akupanga. Minuga k\u00e4isid r\u00e4\u00e4kimas erinevad spetsialistid, sh ka lastearst, kes r\u00e4\u00e4kis, et laste elulemus on suurem alates 26. rasedusn\u00e4dalast. Ma ei m\u00e4leta siiani, mida ta mulle veel r\u00e4\u00e4kis, sest ma ei suutnud m\u00f5elda rohkem, kui et mu laps sureb \u00e4ra, ma ei n\u00e4e teda kunagi. \u201c<\/em><\/p>\n\n\n\nLapse s\u00fcnd<\/h3>\n\n\n\n
Margarita Elyssee s\u00fcndis erakorralise keisril\u00f5ikega 25+1 rasedusn\u00e4dalal 13.09.2021 kell 21.33, kaaludes 520g ja olles 29cm pikk (autori m\u00e4rkus: ajaline vasts\u00fcndinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi ja on 46-54 cm pikk).<\/p>\n\n\n\nEmotsioonid haiglast<\/h3>\n\n\n\n
Kriisin\u00f5ustaja oli v\u00e4ga hooliv \u2013 kui mind alguses paigutati neljakohalisse \u00fcldpalatisse, siis t\u00e4nu kriisin\u00f5ustajale sain hiljem kahekohalisse palatisse \u00fche noore naisega, kelle kaksikud s\u00fcndisid samuti v\u00e4ga enne\u00adaegselt. Mul ei olnud otseselt meie palatis olevate laste vastu midagi, aga ma olin selleks hetkeks juba paar \u00f6\u00f6d magamata.
\u00dcks helgemaid hetki oli kohtumine tuttava anestesioloogiga \u2013 nii kosutav oli n\u00e4ha s\u00f5bralikku n\u00e4gu ja juttu r\u00e4\u00e4kida. \u00dcks tuttav inimene, kes ei olnud kogu selle kriisiga seotud, oli nagu s\u00f5\u00f5m v\u00e4rsket \u00f5hku (mida sai ka ju jaop\u00e4rast).
Haiglap\u00e4evilt on positiivne veel seegi, et suhtlen siiani nii oma esimese palatikaaslasega, kellega koos olime neljases palatis, kui ka naisega, kellega jagasin kahest palatit. M\u00f5ned trag\u00f6\u00f6diad liidavad\u2026 m\u00f5ned lahutavad.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n2021. aasta september-oktoober<\/h2>\n\n\n\n
Lastehaigla ja uus elukorraldus<\/h3>\n\n\n\n
Kui olime lapsega kaks n\u00e4dalat ITK-s veetnud, tunnistati mind terveks ja lubati n\u00e4dalavahetuseks koju minna. Reedel, enne kojuminekut k\u00e4isin veel intensiivist l\u00e4bi veendumaks, et k\u00f5ik on h\u00e4sti. Laup\u00e4eva hommikul \u00e4rkasin siis, kui haiglast helistati ja teatati, et lapse seisund muutus kriitiliseks, kuna tal tekkis sepsis ning ta viiakse Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonda (edaspidi IRO). Sel hetkel varises kogu minu maailm kokku ja tekkis tohutu s\u00fc\u00fctunne \u2013 miks ma l\u00e4ksin tema juurest \u00e4ra, miks ma ei j\u00e4\u00e4nud haiglasse\u2026 Miks, miks, miks? Alles \u00f5htuks sain IROst info, et tema seisund ei ole v\u00e4ga halb, kuid peaksime siiski teda vaatama minema. Anti info, kuidas ja kuhu edasi. Lastehaigla IROs puuduvad ema-palatid, st ema ei saa lapsega haiglasse j\u00e4\u00e4da ning edasised kuud m\u00f6\u00f6dusid \u00fcle p\u00e4eva Raplast Tallinnasse ja tagasi s\u00f5ites.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n2021-2022 \u2013 seitse kuud haiglas<\/h2>\n\n\n\n
\u00dcle p\u00e4eva s\u00f5itsin Tallinna Lastehaiglasse ja veetsin seal tunde. Neil p\u00e4evadel, kui ma kohale ei l\u00e4inud, helistasin haiglasse kas korra v\u00f5i vahel ka kaks korda p\u00e4evas. M\u00f5nikord ma teadsin, et ei ole m\u00f5tet minna, sest talle tehti mingi protseduur v\u00f5i operatsioon ning mind ei oleks lapse juurde lastud.
M\u00f5ned p\u00e4evad olid head, m\u00f5ned halvad, m\u00f5ned v\u00e4ga rasked. M\u00e4letan selliseid raskeid p\u00e4evi, kui l\u00e4ksin oktoobris haiglasse ning arst r\u00e4\u00e4kis seal just \u00fche emaga, kelle laps oli meie palatikaaslane. See ema nuttis ning arst palus mul veidi hiljem tagasi tulla. Sel hetkel \u00fctlesin veel oma emale, et \u00f5nneks ei tulnud halvad uudised mulle, kuid siis tuli ka minu kord. \u00d6\u00f6sel oli lapse seisund halvenenud ning nad ei teadnud, kas ta sellest seisundist v\u00e4lja tuleb \u2013 nimelt kogunes talle veri p\u00e4he, tekitades suuri verevalumeid. Ma k\u00e4isin haiglas enamasti \u00fcksi ning sain k\u00f5ik uudised alati \u00fcksi. Ma ei tea, kui mitu korda mu maailm sealsamas kildudeks purunes, ent alati leidsin endas j\u00f5udu, et palvetada ja loota paremat homset.
Millalgi koliti Margarita neljasest palatist kahesesse ning ma n\u00e4gin, kuidas tema palatikaaslased tulid ja l\u00e4ksid. Mul oli alati hea meel, kui keegi sai koju v\u00f5i teise osakonda, aga s\u00fcdames ikka kipitas, et millal meie kord tuleb. Et hoida enda tuju neil pikkadel p\u00e4evadel, lugesin lapse kuv\u00f6\u00f6si k\u00f5rval raamatuid. Vahel m\u00f5ni \u00f5de lubas mul osaleda kas voodipesu vahetamises v\u00f5i sain ise lapse m\u00e4het vahetada. Esimesed kolm kuud ma sisuliselt ainult istusin seal ja lugesin p\u00e4eva infot: mis ravimeid ja kui palju s\u00fc\u00fca talle anti, mis diagnoosid ta sai, millised protseduurid tehti jne. Sepsis, h\u00fcdrotsefaalia, krambid, palavik\u2026 MRT, EEG, ultraheli, ajuoperatsioon\u2026 Ma ei tohtinud oma last isegi puudutada (aga ma tegin seda salaja ikka, sest ma lugesin, et see on v\u00e4ga oluline. Samas tundsin end siis nagu kurjategija).
Detsembris sain oma Margaritakese esimest korda s\u00fclle v\u00f5tta. M\u00e4letan seda tunnet, kui see pisike inimeselaps, kes kaalus alla kahe kilo, mulle rinnale pandi, aga ma ei oska seda \u00fchegi s\u00f5naga seletada. See tunne ei kao minust mitte kunagi.
Kui olid head p\u00e4evad, siis sain last tundide viisi s\u00fcles hoida (nn k\u00e4nguru meetodil), halbadel p\u00e4evadel nutsin silmad peast v\u00e4lja, sest emotsionaalselt oli nii valus, et ma tundsin seda f\u00fc\u00fcsiliselt. Neil p\u00e4evadel ei suutnud ma isegi t\u00f5usta.<\/em><\/p>\n\n\n\n2021. aasta detsember<\/h2>\n\n\n\n
Emotsionaalne tugi<\/h3>\n\n\n\n
2022. aasta aprill<\/h2>\n\n\n\n
Doktor tuleb ja v\u00f5tab tooli\u2026<\/h3>\n\n\n\n
J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 13. aprillil 2022, kui Margarita sai seitsmekuuseks, l\u00f5petati tema ravi ning viidi ta \u00fcle palliatiivsele ravile. Sel hetkel peatus kogu mu maailm ning soovin, et oleks peatunud ka veri minu soontes. Me ei teadnud, kui kaua ta veel elab ilma toetava hingamiseta. Ta sai s\u00fcvaveeni kaudu tilka ja vajadusel krambiravimeid. Meile anti isolatsioonipalat, et saaksin olla lapse juures tema viimaste hetkedeni. Aga Margaritakene \u00fcllatas meid ja elas veel kaks n\u00e4dalat, mil ma veetsin k\u00f5ik p\u00e4evad ja \u00f6\u00f6d tema juures haiglas. Proovisin luua temaga \u00fchiseid m\u00e4lestusi: vaatasime “Hotell Transilvaania” multikaid, lugesin talle Tilleprintsessi raamatut (sest ta oli minu tilleprintsess), laulsin talle ja tegime videok\u00f5nesid pereliikmetega\u2026
Kui me otsustasime lapse ravi l\u00f5petada ja lasta tal minna, oli kogu personal v\u00e4ga vastutulelik ja abivalmis. Meile v\u00f5imaldati palat, et saaksin lapsega kogu aja koos olla. Minu abikaasa saabus m\u00f5nel \u00f5htul haiglasse alles p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, st umbes kell 21.30 ning teda lubati alati meie juurde. Mulle toodi kaks n\u00e4dalat kolm korda p\u00e4evas s\u00fc\u00fca. Kui lapsel tekkisid krambid, leevendati tema olukorda rohtudega. Hoolimata suurtest piirangutest sai minu ema tulla ja olla \u00fche p\u00e4eva meiega, sh tehti talle koroonatest haiglas ning me ei pidanud selle eest maksma (tol ajal maksis koroonatest <\/em>ca 70 eurot).\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\nMargarita j\u00f5ud rauges<\/h3>\n\n\n\n
M\u00f5ne minuti p\u00e4rast hakkas see j\u00e4lle l\u00f6\u00f6ma. Kolmas kord juhtus see veidi enne kella kolme. Umbes k\u00fcmne minuti m\u00f6\u00f6dudes hakkas tema s\u00fcda uuesti l\u00f6\u00f6ma ning ta \u00e4rkas \u00fcles. Neljas kord oli pool kuus \u00f5htul. Hoidsin ning paitasin teda ja sosistasin talle, et ta ei pea enam tagasi tulema. Ametlik surma aeg oli kell 17.45. Sel hetkel kadusid minu seest k\u00f5ik emotsioonid. Ma olin nagu t\u00fchi kest. V\u00f5ibolla oligi nii k\u00f5ige parem, sest ma arvan, et muul juhul oleksin ma l\u00f5petanud ilmselt ps\u00fchhiaatriahaiglas.
Minu tutvusringkond teab minu Margaritast ja tema elust ning surmast. Vaid v\u00e4hesed teavad, milline p\u00f5rgulik p\u00e4ev see tegelikult oli ja kuidas mu laps p\u00e4eva jooksul neli korda minu k\u00e4tel suri\u2026 See on minu isikliku p\u00f5rgu k\u00f5ige pimedam nurk ja ma tulin sealt v\u00e4lja ainult t\u00e4nu oma l\u00e4hedastele ja uskumatule tugiv\u00f5rgustikule.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\nHaigla toetus lapse surma puhul<\/h3>\n\n\n\n
Dr. Ilmoja vahendusel saime perele kogemusn\u00f5ustaja toe. Kogemusn\u00f5ustaja t\u00f5i meile ka vaikuse lapse karbi, milles hoiame Margarita m\u00e4lestusesemeid. Tegime ka Margarita k\u00e4e- ja jalaj\u00e4lje.
Kui Margarita suri, asetati ta alguses \u2013 nagu tavaks \u2013 paljalt lina sisse. Dr. Ilmoja aga lasi talle panna selga bodi, mis oli tal tihti seljas k\u00f5ige parematel p\u00e4evadel \u2013 roosade kirsi\u00f5itega helehallil taustal. See oli haigla bodi, sest kodust me talle haiglasse riideid ei viinudki. Me m\u00e4hkisime ta tema enda teki sisse, et tal oleks kindel ja soe. See oli \u00fcks liigutavamaid hetki ja ma ei v\u00e4si kordamast, kui t\u00e4nulik ma olen dr. Ilm\u00adojale kogu oma s\u00fcdamest.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\nL\u00e4hedaste toetus<\/h3>\n\n\n\n
Tuttavad said juhtunust enamasti teada jooksvalt. M\u00f5ni arvas ise \u00e4ra, n\u00e4iteks siis, kui v\u00f5tsin maha m\u00f5ne \u00fcksiku pildi, mille olin sotsiaalmeediasse postitanud.<\/em><\/p>\n\n\n\nGerda m\u00f5tted: Kuidas saaksid l\u00e4hedased sellisel hetkel perele toeks olla?<\/h3>\n\n\n\n
Mul oli turvav\u00f5rk. Mul oli, kuhu kukkuda. Kui keegi on sellises seisundis, siis me tihti kipume \u00fctlema midagi sellist, et\u2026 \u201cKui Sa midagi vajad, siis ma olen siin, tule mu juurde iga kell\u201d. Aga see inimene ei l\u00e4he, sest v\u00f5ibolla ta ei tea, et ta midagi vajab, v\u00f5i ta ei taha olla koormaks, v\u00f5i tunneb, et keegi nagunii ei m\u00f5ista teda. Mul oli neid inimesi, kes \u00fctlesid mulle, et kui ma midagi vajan\u2026 Ja siis oli neid inimesi, kes pakkusid mulle konkreetseid asju v\u00e4lja, nt \u201cMe k\u00e4ime \u00f5htuti koeraga jalutamas, tule ka, v\u00e4rske \u00f5hk teeb Sulle head.\u201d Minu ema oli kaks n\u00e4dalat meie juures ja m\u00f5tles igaks p\u00e4evaks v\u00e4lja mingi p\u00f5hjuse, et ma peaksin voodist v\u00e4lja tulema. Mingil arusaamatul p\u00f5hjusel oli tal iga p\u00e4ev vaja minna 500 meetri kaugusele \u00f5mbluspoodi j\u00e4lle mingit n\u00f5ela ostma.
Ma arvan, et siin ei ole p\u00e4ris \u00fchest \u00f5iget vastust olemas, sest tegelikult pead Sa oskama inimest lugeda ja laskma tal teha just seda, mis aitab tal sel hetkel elus p\u00fcsida. Minu abikaasa tegi t\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6l, kodus\u2026 Ta tegi kogu aeg midagi. Tean varasemast, et see on tema toimetulekumehhanism ning ei kavatsenudki teda takistada. Mina oleksin tahtnud vaid voodis olla ja mitte midagi m\u00f5elda ega tunda. Aga mul oli sel hetkel vaja neid inimesi, kes mu voodist v\u00e4lja vedasid \u2013 l\u00e4hme ostame veel \u00fche n\u00f5ela; teeme seda pastarooga, mis sul nii h\u00e4sti v\u00e4lja tuleb; paki kohver, sest ma viin su m\u00f5neks ajaks sooja p\u00e4ikese k\u00e4tte teise keskkonda, kus su ainus mure on see, et sa p\u00e4ikese k\u00e4es \u00e4ra ei p\u00f5leks ja merisiilikule peale ei astuks.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n2022. aasta juuli<\/h2>\n\n\n\n
Matused<\/h3>\n\n\n\n
Alguses k\u00e4isin ma Margarita haual nii tihti kui sain \u2013 peaaegu iga p\u00e4ev. Viisin lilli ja k\u00fc\u00fcnlaid. Aga mida aeg edasi, seda v\u00e4hem ma k\u00e4isin. Meil on kodus aknalaual Margarita pilt ja k\u00fc\u00fcnlad ja mitmed-mitmed inglifiguurid. Me s\u00fc\u00fctame talle k\u00fc\u00fcnlad sinna, sest nagu \u00fcks mu l\u00e4hedane \u00fctles \u2013 haud on ainult koht, aga tegelikult on ta alati Sinuga koos, Sinu s\u00fcdames. Kuna ka tema on oma lapse matnud, teab ta ilmselt, millest r\u00e4\u00e4gib.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\nLeinateekond<\/h3>\n\n\n\n
Peale Horvaatia reisi veetsime abikaasaga n\u00e4dala Itaalias. Seal oli samuti soe ilm, hea toit ja veel parem seltskond; ajalugu, lummavad vaated\u2026 ning inimesed, kes ei teadnud, millega ma just olin silmitsi seisnud ning kes ei vaadanud mind nukralt. Elur\u00f5\u00f5m.
Paar kuud peale Margarita surma alustasin ma uuel t\u00f6\u00f6kohal ettev\u00f5ttes, kus saan oma juhte ja kolleege ainult \u00fcliv\u00f5rretes kirjeldada. Teadmine, et mind oodatakse, andis p\u00f5hjuse igal hommikul \u00e4rgata, end korda teha ja kodust v\u00e4lja minna. Alguses oli see vaid kohusetunne, kuid p\u00e4ev-p\u00e4evalt muutus see sooviks t\u00f6\u00f6le minna, sest olla seal, kus Sind hinnatakse ja hoitakse, on ju k\u00f5ige parem \u00fcldse. Alguses v\u00f5tsin ma Margarita s\u00fcnni- ja surmap\u00e4eva vabaks, aga edaspidi palusin v\u00f5imalust sel p\u00e4eval lihtsalt kodukontoris olla. Sain siis veidi vabamalt m\u00f5elda ja toimetada ning olla iseendaga.
Toimus tervenemine. Umbes aasta peale Margarita surma hakkasin ma uuesti tundma emotsioone \u2013 tundsin kurbust oma Margarita p\u00e4rast, aga ka r\u00f5\u00f5mu ja eluj\u00f5udu, et edasi minna ja olla.
Abikaasa lubas mul t\u00e4ita \u00fche ammuse unistuse ja anda uus kodu \u00fchele Aafrika k\u00e4\u00e4bussiilile. Joosep l\u00e4ks siilidemaale selle aasta jaanuaris, kuid loodan, et tema elus\u00fcgis oli meie juures turvaline ja tore.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/laps_Kaisa.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n2023. aasta<\/h2>\n\n\n\n
Uus teekond<\/h3>\n\n\n\n
Elu on naljakas \u2013 sina teed plaane ja jumal naerab. Ma olen alati m\u00f5elnud, et mul peab olema plaan A ja plaan B ja igaks juhuks ka plaan C. Nimelt aktiveerus nn The ultimate plan of all plans (t\u00f5lkes: k\u00f5igist plaanidest parim plaan) \u2013 j\u00e4in imekombel ise rasedaks ning selgus, et ootan kaksikuid. Olenemata k\u00f5ikidest riskidest ja hirmudest, olenemata k\u00f5igest\u2026 Meie ingel Margarita Elyssee andis meile juhatust ja valvas meie k\u00f5igi \u00fcle. Meie kaksikud s\u00fcndisid tugevate ja tervetena ning kolme n\u00e4dala p\u00e4rast saavad nad \u00fche aasta vanuseks.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\nEpiloog<\/h3>\n\n\n\n
Kui on piisavalt tuge, kui on k\u00f5rval \u00f5iged inimesed ja KUI inimene ise otsustab, et ta tahab sellest p\u00f5rgust v\u00e4lja tulla, siis on see v\u00f5imalik. Valu ja igatsus ei kao, kuid nendega \u00f5pib elama ja \u00fchel p\u00e4eval on need samasugune osa sinust nagu k\u00e4ed ja jalad. Need on olemas ja sa kas kasutad neid v\u00f5i mitte, aga need ei defineeri sind enam.<\/em><\/p>\n\n\n\n