{"id":3606,"date":"2026-04-14T14:51:05","date_gmt":"2026-04-14T12:51:05","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3606"},"modified":"2026-05-22T07:59:03","modified_gmt":"2026-05-22T05:59:03","slug":"elulopu-ilu-ja-valu-palliatiivravi-ja-hospiitsi-avastamise-volud-praktikal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/elulopu-ilu-ja-valu-palliatiivravi-ja-hospiitsi-avastamise-volud-praktikal\/","title":{"rendered":"Elul\u00f5pu ilu ja valu: palliatiivravi ja hospiitsi avastamise v\u00f5lud praktikal"},"content":{"rendered":"\n

\u00d5e \u00f5ppekava 2. kursuse geriaatrilise \u00f5endusabi praktikabaasiks valisin Tartu \u00dclikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku palliatiivravi osakonna.
Miks ma otsustasin praktika just seal sooritada? Olen uurinud palliatiivravi ja hospiitsi vajalikkuse kohta ning kliinilise \u00f5enduse praktika j\u00e4rel tundus j\u00e4tkamine selles osakonnas ainu\u00f5ige valikuna. Praktika palliatiivravi osakonnas toetas minu professionaalset arengut ja k\u00fcpsemist \u00f5e rollis.

Hospiits ehk elul\u00f5puravi tekitab inimestes sageli k\u00fcsim\u00e4rke ja hirmu. Ometi on nii vajalik v\u00e4\u00e4rtustada inimest tema elu l\u00f5pufaasis, teda toetada ja olemas olla kuni viimse hetkeni\u2026 Kogemus selles osakonnas, professionaalsed juhendajad ja vahvad kolleegid \u00fcletasid minu ootusi mitmekordselt ning l\u00f5petasin praktika enesekindlamana kui kunagi varem \u2013 ma sain ju hakkama. Juurde tuli julgust ja kinnitust, et minu valitud \u00f5e erialal on patsientidele pakkuda palju inimlikku soojust ja v\u00e4\u00e4rikust.

See artikkel ongi nendest erakordsetest inimestest, keda osakonnas kohtasin: igal neist on r\u00e4\u00e4kida oma kogemus ja lugu, miks nad t\u00f6\u00f6tavad just selles osakonnas, mis tavakodanikule tundub kohati hirmutav ja \u00f5\u00f5vastav. Surm on elu l\u00f5pu ilusaim osa \u2013 kui v\u00e4\u00e4rtustame s\u00fcndi, peaksime v\u00e4\u00e4rtustama ka suremise v\u00e4\u00e4rikat protsessi.

Ennast avavad ja oma m\u00f5tteid jagavad Tartu \u00dclikooli Kliinikumi (T\u00dcK) spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku palliatiivravi osakonna \u00f5endusjuht Liis Lang, \u00f5de Anne Rosenberg, minu praktikajuhendajad \u00f5ed Ljudmila Schmidt ja Artur Sirk ning hingehoidja Kai J\u00f5emets.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5endusjuht Liis Lang<\/h2>\n\n\n
\n
\"\u00d5endusjuht
\u00d5endusjuht Liis Lang<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kuidas sattusid T\u00dcK palliatiivravi osakonda ja mis on Sind siin hoidnud?
<\/strong>Asusin palliatiivravi osakonnas \u00f5endusjuhina t\u00f6\u00f6le osakonna avamise p\u00e4eval 2022. aasta m\u00e4rtsis. See eriala pakub mulle huvi oma mitmek\u00fclgsuse ja filosoofilise s\u00fcgavusega \u2013 patsiendid on v\u00e4ga erinevate murede ja vajadustega, seega igavust siin tunda ei saa.
T\u00f6\u00f6kollektiiv on v\u00e4ga \u00fchtehoidev ja teisalt on oluline ka see tunne, et kui meie nende patsientide jaoks olemas ei ole ja ei pinguta, siis kes seda teeb?

Millised on palliatiivravi ja hospiitsteenuse erip\u00e4rad?
<\/strong>Eks igal teenusel ja erialal on omad erip\u00e4rad. Palliatiivravi iseloomustab inimkeskne ja holistiline l\u00e4henemine, kus inimest n\u00e4hakse \u00fchtse tervikuna, kellel on lisaks f\u00fc\u00fcsilisele kehale ja vaevustele ka ps\u00fchholoogiline, sotsiaalne ja hingeline keha ehk ps\u00fchholoogilised, sotsiaalsed ja hingelised vaevused ja vajadused. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gitaksegi palliatiivses ravis totaalse valu fenomenist ja see omakorda on p\u00f5hjus, miks palliatiivravi toimib interdistsiplinaarse meeskonnat\u00f6\u00f6na. See on k\u00f5ik \u00fcks terviklik ring.

Mis motiveerib Sind igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s? Patsiendid on keerulised, probleemid sageli pole lahendatavad\u2026
<\/strong>Minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on tagada, et personalil oleksid teadmised, oskused, vahendid, et oma t\u00f6\u00f6d teha \u2013 patsientide jaoks olemas olla. T\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti mitmek\u00fclgne ja iga p\u00e4ev v\u00f5ib tuua midagi uut, mida siis lahendada. Enda hoidmisel on oluline roll, et t\u00f6\u00f6 ja eraelu vahel oleks selge piir. Teinekord on see keeruline \u2013 justkui tahaks vabal ajal ka l\u00fc\u00fca kaasa \u00fchingutes v\u00f5i kogukonnat\u00f6\u00f6s, aga ei saa p\u00e4ris nii. V\u00f5ib-olla on neid, kes saavad, aga mina p\u00fc\u00fcan teha nii, et mu t\u00f6\u00f6 ei oleks kogu mu elu.

Miks peaksid noored v\u00f5i uued t\u00f6\u00f6tajad valima palliatiivravi osakonna, milline karj\u00e4\u00e4r neid seal ees ootab?
<\/strong>Noortel on tohutu eelis, kuna nad on reeglina enam avatud ja neil puuduvad eelarvamused sellest, mida palliatiivravi t\u00e4hendab. Kui varem m\u00f5istetigi palliatiivravi all vaid elul\u00f5puravi, siis t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime sellest kui terviklikust ja mitmek\u00fclgsest l\u00e4henemisest, mis toetab patsienti alates diagnoosi saamisest ning patsiendi prognoos ei ole enam m\u00e4\u00e4rav. V\u00e4ga raske on murda seda arusaama nende hulgas, kes on juba \u201epalliatiivravi=elul\u00f5puravi\u201c teadmisega \u00fcles kasvanud. Seet\u00f5ttu ongi noortel eelis, et nad saavad kohe n-\u00f6 \u00f5igesti \u00f5ppida. Arvestades, et Eestis on palliatiivse ravi korraldus alles kujunemisj\u00e4rgus, on see t\u00e4na eriala, kus on tohutult arenguruumi ja karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi. Sisuliselt on v\u00f5imalus teha ajalugu Eesti palliatiivravi arengus ja seda mitte ainult arstidel, vaid ka \u00f5dedel, hooldust\u00f6\u00f6tajatel ja f\u00fcsioterapeutidel. F\u00fcsioteraapia roll palliatiivravis on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00e4helepanu saanud teema ning vajaks h\u00e4dasti arendamist.

Vaadates Sind ja Sinu suurt t\u00f6\u00f6panust ja p\u00fchendumist, kuidas ise oma \u201etassi\u201c t\u00e4idad, mis paneb p\u00e4eva l\u00f5pus naeratama ja t\u00e4nulik olema?
<\/strong>Meeskond, k\u00fc\u00fcnarnukitunne ja \u00fchtehoidmine \u2013 tunne, et ma ei ole \u00fcksi \u2013 on h\u00e4sti toetav. See, et sa saan oma kolleege usaldada ja nende peale loota, pakub samuti turvav\u00f5rku. Eks osakonna olemus ja see, kui rasked on meie patsiendid, paneb ka oma elu ja maailma teisiti n\u00e4gema. Vahet ei ole kui raske p\u00e4ev on olnud, mina saan siit \u00f5htul koju, aga nemad j\u00e4\u00e4vad ju siia\u2026 Sealt see t\u00e4nulikkus tulebki \u2013 mina saan minna koju oma l\u00e4hedaste ja pere juurde. L\u00e4bi siin omandatud maailmavaate v\u00e4\u00e4rtustan ka oma elu rohkem.

Osakond on Tartus alles neli aastat olnud ja suur t\u00f6\u00f6 on tehtud. Kuidas edasi?
<\/strong>K\u00f5ige olulisem ongi j\u00e4tkata koost\u00f6\u00f6d erinevate tasandite vahel \u2013 perearstid, maakonnahaiglad, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, hoolduskoordinaatorid \u2013, et need patsiendid, kes meid vajaksid, leiaksid meid \u00fcles ja neid suunataks meie juurde. Mitu mu tuttavat t\u00f6\u00f6tab kiirabis ja on kutselt helistanud, kuna on leidnud kodust vaevustes patsiendi, kellel puudub igasugune teadmine, et meie oleme olemas. Sellist olukorda ei tohiks kindlasti tekkida, et keegi j\u00e4\u00e4b tervishoiut\u00f6\u00f6tajate teadmatuse v\u00f5i ignorantsuse t\u00f5ttu abita. Kui elul\u00f5puravist ja hospiitsist hakatakse juba p\u00e4ris h\u00e4sti aru saama, siis palliatiivravist arusaamine vajab veel p\u00e4ris palju t\u00f6\u00f6d, et v\u00e4hendada seda stig\u00admat ja valehirmu, kuna palliatiivravi ei t\u00e4henda ravi osas alla andmist, vaid hoopis toetab oluliselt kogu raviprotsessi. Mida varem patsient oma raviteekonnal saab paralleelselt palliatiivset ravi, seda pehmemalt tema ravi kulgeb, olenemata sellest, mis on tulem.<\/p>\n\n\n

\n
\"\u00d5de
\u00d5de Anne Rosenberg<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

\u00d5de Anne Rosenberg<\/h2>\n\n\n\n

Kuidas sattusid T\u00dcK palliatiivravi osakonda ja mis on motiveerinud j\u00e4\u00e4ma?
<\/strong>Alustan siis algusest. T\u00dcK palliatiivravi osakond on tegelikult praegusel hetkel selle teekonna viimane etapp. Alguseks v\u00f5ib pidada mu t\u00f6\u00f6alase karj\u00e4\u00e4ri esimest valikut, milleks oli \u00e4mmaemanda elukutse. L\u00f5petasin Tartu Meditsiinikooli \u00e4mmaemandana ja t\u00f6\u00f6tasin sel alal Tartu s\u00fcnnitusmajas aastaid. See valik h\u00e4mmastas tol ajal mu vanemaid, kuna olin \u00f5ppinud Tartu 8. Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse eriklassis ning huvitusin ajakirjaniku ametist. Mingi ootamatu otsuse ajendil asusin aga meditsiini \u00f5ppima ja just \u00e4mmaemandana, et olla inimese s\u00fcnni juures siia maailma. See huvi viibida imelise s\u00fcnnihetke juures viis aastaid hiljem valikuni, mille p\u00f5hjuseks oli soov olla ka inimese surmahetke tunnistajaks, ehk siis saata inimene siit ilmast \u00e4ra. Nende kahe hetke vahelisel ajal t\u00f6\u00f6tasin erinevates ametites, nii meditsiinis kui sellest v\u00e4ljaspool, kuid huvi k\u00f5ige suhtes, mis sisaldab hinge, spirituaalset l\u00e4henemist elule suurenes veelgi. Ausalt \u00f6eldes tundus t\u00f6\u00f6le asumine surijatega mulle loomuliku ja loogilise j\u00e4tkuna: olla tunnistajaks inimese elu kahele k\u00f5ige olulisemale hetkele \u2013 s\u00fcnnile ja surmale \u2013, neid vastu v\u00f5tta ja teele saata.<\/p>\n\n\n\n

Olin vahepeal tervishoiust \u00e4ra ligi 19 aastat ja t\u00f6\u00f6tasin kutselise kaitsev\u00e4elasena logistika alal, mist\u00f5ttu pidin tervishoidu naasmiseks ja \u00f5ena t\u00f6\u00f6tamise \u00f5iguse taastamiseks l\u00e4bima kutseoskusi v\u00e4rskendava kursuse \u201e\u00d5ed tagasi tervishoidu\u201d. Kursusele astudes v\u00e4ljendasin vastuv\u00f5tukomisjonile soovi t\u00f6\u00f6tada edaspidi hospiitsis, millele j\u00e4rgnes komisjoni liikmetelt positiivne \u00fcllatus ja k\u00fcsimus \u2013 miks?! Siit ka vastus, miks olen endiselt hospiitsis ja loodetavasti j\u00e4tkan aastaid \u2013 nimelt see aus, filtriteta olukord, kus inimene on surmaga silmitsi, kus kaovad maskid, \u00f5hku j\u00e4\u00e4vad olulised k\u00fcsimused: miks? kuidas? mis edasi? Andestamine ja andeks andmine, suhted l\u00e4hedastega ja ka nendega, kellega on elus v\u00e4gikaigast veetud ning kuidas neid suhteid fikseerida enne l\u00f5plikku minekut\u2026 Palju p\u00f5him\u00f5ttelisi ja s\u00fcgavaid k\u00fcsimusi. Huvitav ning enesearengut soosiv on situatsioon, kus olen tunnistaja, kaasteeline, n\u00f5ustaja, lohutaja, kallistaja, hoolitseja ning pisarate p\u00fchkija. Ehk on see empaatide teekond?

Millised on palliatiivravi ja hospiitsteenuse erip\u00e4rad?
<\/strong>Palliatiivravi ja hospiits olid k\u00fcmme aastat tagasi suhteliselt lapsekingades. Alustasime k\u00fcllaltki naiivselt, lootes, et on kerge tuua \u00fchiskonda armastavat ja hoolivat suhtumist, mida iga inimene tundus oma elu l\u00f5pus vajavat. Tegelikult muidugi kogu elu v\u00e4ltel. Iga suure asja elluviimine toob paraku kaasa palju suurt asjaajamist, b\u00fcrokraatiat, ametkondade arvamusi jne. Teame ju ka seda, et igal inimesel on oma arvamus, asju n\u00e4hakse erinevalt ja see on loomulik. Palliatiivravis ning hospiitsis eraldi on palju kindlaid reegleid, p\u00f5him\u00f5tteid ja v\u00e4\u00e4rtusi, mida siiski tuleb j\u00e4rgida, kuna vastasel juhul kaotab see ala oma m\u00f5tte. Peame suutma s\u00e4ilitada armastuse inimese suhtes, soovi abistada, toetada, v\u00e4hendada valu ja vaeva. See ongi lihtsustatult meie t\u00f6\u00f6tajate puhul oluline \u2013 l\u00e4bi oma t\u00f6\u00f6 s\u00e4ilitada v\u00f5ime armastada.

Mis paneb Sind p\u00e4eva l\u00f5pus naeratama ja t\u00e4nulik olema? Mida teed murelikel, aga ka \u00f5nnelikel p\u00e4evadel enda heaks?
<\/strong>Andes tuleb ka vastu saada, muidu v\u00f5ib n-\u00f6 anum t\u00fchjeneda ning tekkida l\u00e4bip\u00f5lemine. Seda on juhtunud peaaegu k\u00f5ikidel meie t\u00f6\u00f6tajatel. Kuidas end hoida? Lubada endale puhkust, nautida just seda, mis r\u00f5\u00f5mu toob ning hingele pai teeb. Need on iga\u00fchel meist erinevad asjad \u2013 kellele loodus, meri, spaa, raamatud, muusika, kontserdid; kellele lihtsalt perekonnaga koos aja maha v\u00f5tmine v\u00f5i reisimine. Oleme ka koos kolleegidega aega maha v\u00f5tnud ja k\u00fclastanud teatrit, kontserte, spaad ja loodust, sest meil on niiv\u00f5rd tore kollektiiv. Tulijad sulanduvad meiega h\u00f5lpsasti \u2013 vajalik on vaid soovida olla meeskonna liige, mitte sooloesineja. Hea koost\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteisega arvestamine, toetus ka isiklikes muredes ja haigustes on v\u00e4ga oluline. Tunneme end \u00fche suure pere liikmetena \u2013 kedagi ei j\u00e4eta \u00fcksi, kui inimene seda just ise ei soovi.<\/p>\n\n\n

\n
\"\u00d5de,
\u00d5de, \u00f5ppej\u00f5ud ja praktika-juhendaja Ljudmila Schmidt<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

\u00d5de, \u00f5ppej\u00f5ud ja praktikajuhendaja Ljudmila Schmidt<\/h2>\n\n\n\n

Kuidas sattusid T\u00dcK palliatiivravi osakonda?
<\/strong>Varasemalt olen t\u00f6\u00f6tanud haridusasutustes lasteaia\u00f5petajana, kooli\u00f5ena ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajana. Alates 2016. aastast t\u00f6\u00f6tasin \u00f5endusabi osakonnas. 2022. aasta m\u00e4rtsis avati esmakordselt Tartus palliatiivravi osakond Puusepa tn. 6 hoones ning 2023. aastast t\u00f6\u00f6tangi selle osakonna \u00f5ena.

Mis motiveeris Sind siia t\u00f6\u00f6le asuma ja t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4ma?
<\/strong>\u00d5endusosakond reformiti ja avanes v\u00f5imalus asuda t\u00f6\u00f6le palliatiivravi osakonda koos mitmete heade kolleegidega. Osakond on spetsiifiline ning tuleb teha palju erinevaid \u00f5endustoiminguid igap\u00e4evaselt \u2013 siin on vaheldusrikas.

Mis motiveerib Sind igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s?
<\/strong>Kui inimesel on soov ja tahe teisi aidata, nende eest hoolitseda ning s\u00fcda \u00f5ige koha peal, siis see keeruline osakond sobib talle.

Miks peaksid noored v\u00f5i uued t\u00f6\u00f6tajad valima palliatiivravi osakonna? Milline karj\u00e4\u00e4r neid ees ootab?
<\/strong>Praktikandid on erinevad ja Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli erinevate praktikakogemuste p\u00f5hjal on tudengitel v\u00f5imalus otsustada, milline osakond k\u00f5ige paremini sobib. Paljud noored eelistavad erakorralise meditsiini osakonna intensiivset kiirust, osale sobib t\u00f6\u00f6 lastega, osale vanuritega. Geriaatriline \u00f5endusabi ei pruugi k\u00f5igile sobida ning iga\u00fcks peab ikka oma sisetunde j\u00e4rgi otsustama. Vahel toetab valikute tegemisel ka oma l\u00e4hedaste hoolduskogemus. On neidki, kes tulevad siia vaid korraks, kuna see t\u00f6\u00f6 ja keskkond lihtsalt ei sobi nende olemusega. K\u00f5igile palliatiivravi osakond kindlasti ei sobigi.<\/p>\n\n\n\n

Siin ootab rahulik, vaikne ja toetav elukeskkond keeruliste haigustega toimetulekul ning hospiitsis elul\u00f5puravi, kuid oma karj\u00e4\u00e4rivalikud teeb iga\u00fcks ise.

Kuidas Sina oma \u201etassi\u201c t\u00e4idad?
<\/strong>Igap\u00e4evaselt t\u00e4idavad seda osa minu truud s\u00f5brad koerad ja pikemad v\u00f5i l\u00fchemad jalutusk\u00e4igud nendega.

Oled samaaegselt \u00f5ppej\u00f5ud, \u00f5de ja praktikajuhendaja. Kuidas need erinevad ametid toetavad Sind ja tudengeid?
<\/strong>\u00d5ppej\u00f5una Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis \u00f5petan hooldust\u00f6\u00f6tajaid ja \u00f5ena palliatiivravi osakonnas t\u00f6\u00f6tamise praktiline kogemus toetab \u00f5ppurite v\u00e4lja\u00f5pet. Minu meelest on hea, kui \u00f5ppej\u00f5ul endal on haiglakogemus, mida vahetult \u00f5ppuritega jagada. Praktikajuhendajana on mul lisaks hooldust\u00f6\u00f6tajate v\u00e4lja\u00f5ppele ka pikaaegne kogemus tervisedenduses ja ennetuses.<\/p>\n\n\n\n

Juhendajana ma esmalt kuulan, millised on tudengi enda eesm\u00e4rgid ja ootused praktikale tulles. Inimene saab end ikka ainult ise motiveerida: kui on tahe, siis on t\u00f6\u00f6 ja \u00f5ppimine lihtne. Kui aga tudengil tahe puudub, on ka juhendajal keeruline. L\u00f5puks kujuneb igal \u00f5ppuril ja \u00f5el oma \u201ek\u00e4ekiri\u201c, v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja suhtlemisoskus nii patsientide kui ka maailmaga.<\/p>\n\n\n

\n
\"\u00d5de
\u00d5de ja praktikajuhendaja Artur Sirk<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

\u00d5de ja praktikajuhendaja Artur Sirk<\/h2>\n\n\n\n

Kuidas sattusite T\u00dcK palliatiivravi osakonda?
<\/strong>Alustasin t\u00f6\u00f6d palliatiivravi osakonnas 2023. aasta suvel abi\u00f5ena, olles \u00f5e baas\u00f5ppe l\u00f5pusirgel. Olin kogenud oma paljude praktikate jooksul, et kaasaegne aktiivravi ja kliiniline keskkond kui selline on minu jaoks kohati eluv\u00f5\u00f5ras ja \u00fclestimuleeriv.<\/p>\n\n\n\n

Oma \u00f5pingute jooksul olin vabal ajal lugenud mitmeid elul\u00f5puravi ja aktiivravi piiranguid ning eetikaga seonduvaid teemasid k\u00e4sitlevaid raamatuid (nt Atul Gawande \u201eSurelikkus\u201d ja Kathryn Butler\u2019i \u201eBetween Life and Death\u201d). Minu jaoks oli eriliselt k\u00f5nekas probleem, mida t\u00e4na kirjeldatakse \u201e\u00fcleravimisena\u201d \u2013 n\u00e4htus, kus rakendatakse meeletult kulukaid ja koormavaid ressursse patsiendi ravimiseks olukordades, kus patsiendi jaoks on sisuline kasutegur v\u00e4hene v\u00f5i isegi olematu.<\/p>\n\n\n\n

Seega sai mulle s\u00fcdamel\u00e4hedaseks palliatiivravi kui valdkond, mis seabki esmat\u00e4htsaks elukvaliteedi, patsiendi autonoomia ning inimv\u00e4\u00e4rikuse olukordades, kus inimene peab v\u00f5itlema raske haigusega.

Millised on palliatiivravi v\u00f5i hospiitsteenuse erip\u00e4rad?
<\/strong>Palliatiivravi seab esikohale mitte ainult patsiendi, vaid ka tema l\u00e4hedaste emotsionaalse, sotsiaalse, vaimse ja spirituaalse toetuse olukorras, kus patsiendil on ravimatu haigus. Meieni j\u00f5uavad inimesed terminaalse haiguse v\u00e4ga erinevates etappides. Paljud meie patsientidest j\u00f5uavad osakonda alles siis, kui haigus on saanud sedav\u00f5rd raskeks, et nad vajavad elu viimastel p\u00e4evadel \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset hooldust ja valuravi. Sellised on klassikalised \u201ehospiitsi\u201d patsiendid.<\/p>\n\n\n\n

Samas on meie patsientide seas ka neid, kes on \u00e4sja saanud raske diagnoosi, just alustanud keemia- v\u00f5i kiiritusraviga ning kelle raviarst on nad meie juurde suunanud, et keskenduda nii haigusest kui ka ravist tulenevate vaevuste leevendamisele. Nende vaevuste seas v\u00f5ib olla valu, iiveldust, n\u00f5rkust, hingamisraskusi v\u00f5i ka spirituaalsemat laadi hingelisi vaevasid, mille jaoks t\u00f6\u00f6tab meie osakonnas mitu hingehoidjat.

Mis motiveeris Sind siia j\u00e4\u00e4ma?
<\/strong>Esimesed kuud p\u00e4rast t\u00f6\u00f6le asumist olid kohati k\u00fcnklikud, kuid leidsin oma koha selles osakonnas siis, kui sain aru, millise kollektiivi keskel ma t\u00f6\u00f6tan. T\u00dcK palliatiivravi osakonna puhul on tegemist v\u00e4ga noorusliku ning nii uutele t\u00f6\u00f6tajatele kui ka praktikantidele avatud keskkonnaga. Kogesin, et mind v\u00f5eti peagi omaks ning sain esimest korda elus kogeda sellist professionaalset kuuluvustunnet, mis v\u00f5imestas mind tegema oma t\u00f6\u00f6d nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik. Nende kolleegide kaudu, kes on olnud mulle juhendajateks ja toetajateks k\u00f5ige raskematel hetkedel, olengi leidnud motivatsiooni p\u00fcsida sellel erialal. Vahepeal tekib isegi k\u00fcsimus, et \u00e4kki ma k\u00e4in t\u00f6\u00f6l rohkem kolleegide kui t\u00f6\u00f6 enda p\u00e4rast. See ei ole v\u00e4listatud, kuid kolleege ei saagi t\u00f6\u00f6st eraldada: head kolleegid v\u00f5ivad ka halva t\u00f6\u00f6 teha talutavaks ning halvad kolleegid rikkuda \u00e4ra ka k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasema t\u00f6\u00f6.

Mis motiveerib Sind igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s \u2013 patsiendid on keerulised, probleemid pole sageli lahendatavad jne?
<\/strong>Jaotan selle vastuse kaheks osaks: t\u00f6\u00f6alaseks ja eraeluliseks.
T\u00f6\u00f6alaselt on minu peamiseks toimetulekuvahendiks minu isiklik elufilosoofia ja usk. L\u00e4htun oma t\u00f6\u00f6s p\u00f5him\u00f5ttest, et elu ei ole iseenesest m\u00f5istetav \u2013 v\u00f5imalus elada, on kingitus ning iga p\u00e4ev, mil me hommikul \u00e4rkame, on uus v\u00f5imalus elada. Meile ei ole antud elada sama arv p\u00e4evi ning suurema osa ajaloost ei ole l\u00f5viosa inimestest oma lapsep\u00f5lvegi \u00fcle elanud.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval elab keskmine inimene pensionieani, mist\u00f5ttu on \u00fchiskonnast kohati kadunud surelikkuse taju. Seega on elu karm reaalsus pigem see, et surm \u2013 mitte elu \u2013 on k\u00f5ige kindlam ja j\u00e4rjekindlam osa meie eksistentsist. Kui minu valve ajal sureb patsient, kes on 84-aastane, palun talle s\u00fcdames hingerahu ning m\u00f6\u00f6nan, et \u00fcks pikk elu sai elatud ja sellel p\u00e4eval oli mulle m\u00e4\u00e4ratud olla juures, kui see pikk teekond l\u00f5ppes.

Samas satub meie osakonda tihti ka palju nooremaid inimesi\u2026 Inimesi, kellel oleks v\u00f5inud veel pikk elu ees olla. Selliste surmade puhul ei ole ma tingimata rohkem h\u00e4iritud, k\u00fcll aga v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimusi, et \u00e4kki oleks teda kuidagi siiski saanud terveks ravida. See on samas \u00fcks suur \u201ekui\u201d ja l\u00f5puks loeb see, kuidas inimene talle antud p\u00e4evi elab. M\u00f5ni elab paari aastaga rohkem kui enamus 80 aastaga. Kas saab siis \u00f6elda, et elu v\u00e4\u00e4rtust saab m\u00f5\u00f5ta aastates? K\u00f5ik surevad, kuid k\u00f5ik ei ela.
Kolleegid on m\u00f5istagi k\u00f5ige suurem v\u00e4\u00e4rtus. Iga valve k\u00f5ige helgemad hetked leiavad tihti aset just valvepostis v\u00f5i puhkeruumis kolleegidega muljetades, naljakaid seikasid meenutades ning lihtsalt \u201eventileerides\u201d. Meie t\u00f6\u00f6 s\u00f5ltub t\u00e4ielikult sellest, kui h\u00e4sti toimib meie interdistsiplinaarne meeskond, mis koosneb hooldajatest, \u00f5dedest, arstidest, hingehoidjatest ja f\u00fcsioterapeutidest \u2013 iga l\u00fcli on asendamatu. Kui \u00fcks teeb oma t\u00f6\u00f6d h\u00e4sti, v\u00f5idavad sellest k\u00f5ik. Kui \u00fcks t\u00f6\u00f6taja naeratab, j\u00f5uab see p\u00e4eva l\u00f5puks kogu osakonnani. Osakond on tervik, \u00fcksinda ei saavuta midagi.

Eraelus omab minu jaoks suurt v\u00e4\u00e4rtust vahetustega t\u00f6\u00f6. See t\u00e4hendab k\u00fcll, et olen periooditi tihedalt kodust \u00e4ra, aga saan siiski s\u00e4ttida graafikut n\u00f5nda, et saan tihti mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest kodus koos perega olla. See, et mul on kodus naine ja kaks v\u00e4ikest last, viib koju j\u00f5udes kohe m\u00f5tted t\u00f6\u00f6lt eemale. Samamoodi on t\u00f6\u00f6l olles \u2013 seal j\u00e4tan m\u00f5tted perest ja kodust ukse taha ja keskendun sellele, mis on vaja n\u00fc\u00fcd ja praegu teha. Seega hetkes elamine aitab.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on mul \u00fcks j\u00e4rjepidev graafikusoov, mille igakuiselt oma \u00f5endusjuhile edastan: et minu p\u00fchap\u00e4eva hommikud oleksid alati t\u00f6\u00f6st vabad ja saaksin sellel ajal kirikus k\u00e4ia. See oli minu elus p\u00fcsiv rutiin aastaid enne siia t\u00f6\u00f6le tulemist ning just seda rutiini olen suutnud s\u00e4ilitada peaaegu kolme siin t\u00f6\u00f6tatud aasta jooksul. Valvet\u00f6\u00f6ga on raske mingisugust rutiini s\u00e4ilitada, aga sellisel viisil olen suutnud v\u00e4hemalt n\u00e4dala tasandil suutnud seda teha. Rutiin hoiab ajataju, ajataju hoiab meid aga kaotamast ennast elu keerises, kus k\u00f5ik on muutuv.

Miks peaksid noored v\u00f5i uued t\u00f6\u00f6tajad valima palliatiivravi osakonna?
<\/strong>Meie osakonnas on palju noori t\u00f6\u00f6tajaid, eriti \u00f5dede seas. Arvan, et palliatiivravi osakond sobib k\u00f5ikidele, kes on empaatia\u00adv\u00f5imelised, v\u00e4\u00e4rtustavad patsientide ning nende l\u00e4hedastega suhtlemist ja soovivad panna k\u00e4e k\u00fclge valdkonnas, mis ootab pidevalt v\u00e4rskeid ideid ja pealehakkamist t\u00e4is inimesi, kes viiksid Eesti palliatiivravi uute arenguteni.<\/p>\n\n\n\n

See t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab palju, kuid annab palju rohkem tagasi. Samuti on see t\u00f6\u00f6 mitmekesine: on palju hospiitsi patsiente, kelle puhul on \u00f5endustegevusi suhteliselt v\u00e4he, kuid seejuures on palju v\u00f5imalusi emotsionaalse toe pakkumiseks ja vestlemiseks. Paralleelselt on ka palliatiivravi patsiente, kes on veel aktiivravil ning v\u00f5imaldavad hoida ka kliinilisi oskusi \u201eroostetamast\u201d. Seega leidub t\u00f6ises plaanis natuke k\u00f5ike.

Mida soovid lisada palliatiivravi, hospiitsi v\u00e4\u00e4rtustamise vajalikkuse kohta Eesti \u00fchiskonnas?
<\/strong>Viimased viis aastat on palliatiivravi jaoks olnud t\u00e4is edusamme. Hoolimata pandeemiast ja paljudest muudest takistustest, on suudetud selle aja jooksul saavutada j\u00e4rgnevat:
Palliatiiv- ja hospiitsravi on alates 2020. aastast Tervisekassa poolt rahastatud teenus.<\/p>\n\n\n\n

Alates 2020. aastast hakkas Tervisekassa rahastama statsionaarset hospiitsravi; 2025. aastast on pilootprojekti raames rahastatud palliatiivravi voodip\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

Rajatud on T\u00dcK palliatiivravi osakond, kus on t\u00e4naseks \u00fcle 40 voodikoha. Samuti on avatud hospiitsravi voodikohti paljudes \u00f5endusabi osakondades \u00fcle Eesti, n\u00e4iteks Ida-Tallinna Keskhaiglas ja L\u00f5una-Eesti Haiglas.

Viljandi Haiglas arendatakse hospiitsravi ka kodu\u00f5e teenuse kaudu, v\u00f5imaldades surijatel lahkuda just selles keskkonnas, mis on neile k\u00f5ige mugavam \u2013 kodus.
P\u00f5hiline on see, et surm ei oleks \u00fchiskonnas enam tabuteema, mida maha vaikitakse. J\u00e4rjepideva t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rjel on surmast, suremisest, elul\u00f5puravist ja isiku autonoomiast saanud p\u00e4evakajalised teemad, mida arutatakse regulaarselt meedias ja \u00fchiskonnas laiemalt. See on t\u00e4htis v\u00f5it, kuna millegi muutumiseks on esmalt vajalik sellest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

Surma \u00fcmber olev tabu on ennek\u00f5ike seotud hirmuga ja hirm tuleb teadagi teadmatusest. Kui viimane eemaldada, on inimene suuteline surmale otsa vaatama ning vastama sellele elutervel ja tema isikut v\u00f5imestaval viisil. See on palliatiivravi kui liikumise \u00fcks sisulisi eesm\u00e4rke: surma teadvustamine \u00fchiskonnas elu loomuliku osana, mitte l\u00e4bikukkumisena, mida saab haiglaseinte vahele \u00e4ra peita. Ainult siis saame liikuda \u00fchiskonna suunas, kus surm saab kogu oma traagikast hoolimata olla v\u00e4\u00e4rikas ja inimesi liitev n\u00e4htus.

Arengusuundi on veel palju. Palliatiivravi v\u00f5iks olla teenus, mis on k\u00e4ttesaadav \u00fcle kogu Eesti ja igas maakonnas. Hetkel on T\u00dcK palliatiivravi osakond Eestis ainus, mis pakub palliatiivravi statsionaarset teenust. Hospiitsravi k\u00e4ttesaadavusega on palju paremini, kuid arendamist vajab hospiits ka kodu\u00f5e teenusena. Just sellest on see enamikus riikides see on ka alguse saanud, Eestis aga on vastupidi alustatud \u00f5endusabi osakondadest. Vaja on ambulatoorseid vastuv\u00f5tte aktiivravi toetamiseks, et aidata n\u00e4iteks keemia\u00adravi saavatel patsientidel s\u00fcmptomeid kontrolli all hoida.<\/p>\n\n\n\n

Mainimata on j\u00e4\u00e4nud paljud s\u00fcsteemsed arengukohad, nagu n\u00e4iteks patsiendi tahteavaldus, mille seadustamise ja integreerimise nimel on Riigikogus eraldi t\u00f6\u00f6r\u00fchm aastaid tegutsenud. Seega t\u00f6\u00f6d on palju ja t\u00f6\u00f6k\u00e4si l\u00e4heb alati juurde vaja!<\/p>\n\n\n

\n
\"Hingehoidja
Hingehoidja Kai J\u00f5emets<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Hingehoidja Kai J\u00f5emets<\/h2>\n\n\n\n

Kuidas sattusite T\u00dcK palliatiivravi osakonda?
<\/strong>Alustasin aastal 2015. aasta T\u00dcK hematoloogia-onkoloogia osakonnas ja hiljem lisandus sellele t\u00f6\u00f6 \u00f5endusabis. Palliatiivravi osakond loodi \u00f5enduse baasilt, seega oli minu jaoks asjade loomulik areng suunduda palliatiivi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6tan hingehoidjana T\u00dcKis juba \u00fcle k\u00fcmne aasta. Palliatiivravis olen olnud osakonna loomisest saadik.

Millised on palliatiivravi v\u00f5i hospiitsteenuse erip\u00e4rad?
<\/strong>L\u00e4htume alati sellest, et inimene on sotsiaalses, f\u00fc\u00fcsilises, ps\u00fc\u00fchilises ja vaimses m\u00f5ttes tervik. Tegeleme selle terviku iga osaga, et nii patsient kui ka tema l\u00e4hedased saaksid parimat v\u00f5imalikku ravi ja toetust. Me leiame alati patsiendi ja tema pere jaoks aega, sest see on t\u00f6\u00f6 peredega.

Mis motiveeris Sind siia t\u00f6\u00f6le asuma ja t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4ma?
<\/strong>Minu jaoks on elul\u00f5puteemad ja surm olnud alati erilise t\u00e4hendusega. See t\u00f6\u00f6 pakub v\u00e4ga palju v\u00e4ljakutseid. V\u00f5tab emotsionaalselt palju, aga samas annab vastu veel rohkem. T\u00e4nu patsiendi v\u00f5i tema l\u00e4hedase silmis on suurim tunnustus. Meeskond on suurep\u00e4rane, \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval tunne toetab.

Mis motiveerib Sind igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s? Patsiendid on keerulised, probleemid pole sageli lahendatavad jne.
<\/strong>Armastan oma t\u00f6\u00f6d. Patsiendid ei ole minu jaoks keerulised, nad on haprad ja haavatavad. Teemad, mida inimesed elu l\u00f5pus k\u00e4sitlevad on \u00e4\u00e4rmiselt mitmek\u00fclgsed ja p\u00f5nevad. T\u00f5si, m\u00f5nikord ka \u00e4\u00e4rmiselt emotsionaalsed ja kurvad. On suur au ja privileeg olla usaldusisikuna nende inimeste k\u00f5rval. Minu eesm\u00e4rk on pehmendada ja muuta nende teekond turvaliseks ning aidata neil olukorda m\u00f5testada. T\u00f6\u00f6s peredega on suur v\u00e4ljakutse saada nad omavahel peresiseselt rasketel teemadel r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n\n\n\n

Surm on Eestis keeruline teema ja sellega ei tulda veel h\u00e4sti toime. R\u00e4\u00e4kimine ja surma normaliseerimine aitavad j\u00f5uda olukorra aktsepteerimiseni. Vestlused patsientide ja nende l\u00e4hedastega motiveerivad.

Kuidas Sa ise ennast aitad ja toetad?
<\/strong>Isiklik elu ja pere on minu jaoks alati esikohal, proovin t\u00f6\u00f6d mitte koju kaasa v\u00f5tta. Toetavad l\u00e4hedased ja hobid. Elu peab olema tasakaalus, sest nii me kestame ega p\u00f5le l\u00e4bi. Teadlik t\u00f6\u00f6 iseendaga k\u00e4ib minu ametiga kaasas.<\/p>\n\n\n\n

Ennast peab hoidma ja v\u00e4\u00e4rtustama, siis ongi h\u00e4sti! T\u00e4nulikkus patsiendi v\u00f5i l\u00e4hedase silmis toetab k\u00f5ige paremini ja annab tunde, et olen \u00f5iges kohas. Ja loomulikult \u2013 meil k\u00f5igil peab olema oma stressipall! Minu stressipalliks on mu koer Alvin \u2013 tema annab mulle kuhjaga energiat!

Miks peaksid noored v\u00f5i uued t\u00f6\u00f6tajad valima palliatiivravi osakonna?
<\/strong>Palliatiivi peaksid eelk\u00f5ige valima need, keda elul\u00f5puteemad ei hirmuta ja kes soovivad anda enda panuse just nende patsientide heaolusse, kes seisavad surmaga silmitsi.<\/p>\n\n\n\n

Mida sooviksid lisada palliatiivravi ja hospiitsi v\u00e4\u00e4rtustamise vajalikkuse kohta Eesti \u00fchiskonnas?<\/strong>
\u00dchiskonnas peaks rohkem k\u00e4sitlema surma- ja elul\u00f5puga seotud teemasid. Surm ja surelikkus peaksid inimeste jaoks olema normaalsus, mida pole vaja karta. Mida rohkem nendel teemadel arutleda, seda turvalisemalt inimesed ennast tunnevad. Palliatiivravis ja hospiitsis me keskendume alati elule ja elamisele, mitte surmale endale. Mis hospiitsi puudutab, siis meil on tavaks \u00f6elda, et \u201emeie juurde tullakse elama kuniks \u00fchel hetkel surm tuleb\u201c. Alati saab veel inimese jaoks midagi teha. Alati!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00d5e \u00f5ppekava 2. kursuse geriaatrilise \u00f5endusabi praktikabaasiks valisin Tartu \u00dclikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku palliatiivravi osakonna.Miks ma otsustasin praktika just seal sooritada? Olen uurinud palliatiivravi ja hospiitsi vajalikkuse kohta ning kliinilise \u00f5enduse praktika j\u00e4rel tundus j\u00e4tkamine selles osakonnas ainu\u00f5ige valikuna. Praktika palliatiivravi osakonnas toetas minu professionaalset arengut ja k\u00fcpsemist \u00f5e rollis. Hospiits ehk elul\u00f5puravi […]<\/p>\n","protected":false},"author":92,"featured_media":3558,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[255],"class_list":["post-3606","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":255,"user_id":92,"is_guest":0,"slug":"kai-kitsing-oe-oppekava-2-kursuse-uliopilane","display_name":"Kai Kitsing, \u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/8bcf1a636f9a61da3d2027178c4aecda1a7f014feee18b2e43aa947eadc1ea93?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/92"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3606"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3606\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3637,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3606\/revisions\/3637"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3558"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3606"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}