{"id":3588,"date":"2026-04-29T12:12:07","date_gmt":"2026-04-29T10:12:07","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3588"},"modified":"2026-05-22T10:18:57","modified_gmt":"2026-05-22T08:18:57","slug":"luhiulevaade-marie-curie-eluloost","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/luhiulevaade-marie-curie-eluloost\/","title":{"rendered":"L\u00fchi\u00fclevaade Marie Curie eluloost"},"content":{"rendered":"\n

1891. aastal saabus Pariisi noor Maria Salomea Sk\u0142odowska, kelle soov oli saada \u00fclikooliharidus Sorbonne\u2019i \u00dclikoolis, kuna Poolas ei olnud tol ajal v\u00f5imalik naistel \u00fclikooliharidust omandada.<\/p>\n\n\n

\n
\"Marie
Marie Curie<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Maria isa W\u0142adys\u0142aw Sk\u0142odowski oli Varssavis matemaatika- ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja ning ema juhatas t\u00fctarlaste pansionaati. Nende viis last said hea hariduse ja Maria l\u00f5petas 1883. aastal g\u00fcmnaasiumi kuldmedaliga ning siirdus edasi Pariisi Sorbonne\u2019i \u00dclikooli keemiat ja f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima. 1893. aastal sai ta kursuse parimana diplomi f\u00fc\u00fcsikas ning lisaks sellele 1894. aastal diplomi matemaatikas. \u00d5pingute k\u00e4igus tutvus Maria \u00f5ppej\u00f5ud Pierre Curiega. Paar abiellus 25. juulil 1895.<\/p>\n\n\n\n

1896. aastal sooritas Marie Curie riikliku eksami matemaatikas ja f\u00fc\u00fcsikas, misj\u00e4rel oli tal \u00f5igus t\u00f6\u00f6tada \u00f5petajana. Edasi otsustas ta j\u00e4tkata \u00f5pinguid doktorantuuris ning tema juhendajaks sai f\u00fc\u00fcsikaprofessor Antoine Henri Becquereli. Oma doktorit\u00f6\u00f6 kaitses Marie Curie 1903. aasta juunis. Marie ja Pierre Curiel s\u00fcndisid perre t\u00fctred Irene ja Eve.
F\u00fc\u00fcsikaprofessor Antoine Henri Becquerel oli esimene f\u00fc\u00fcsik, kes avastas 1896. aastal uraanisoolasid kasutades, et m\u00f5ned ained eritavad n\u00e4htamatuid kiiri ja osakesi, mis m\u00f5juvad fosforplaadile isegi pimedas. Tema \u00f5pilane Marie Curie kirjeldas energia vabanemist aatomite lagunemisel s\u00f5naga \u201cradioaktiivne\u201d.<\/p>\n\n\n

\n
\"Marie
1. Marie Curie koos t\u00fctar Ir\u00e8ne`iga r\u00f6ntgenkabinetis.
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Marie ja Pierre Curie t\u00f6\u00f6tasid kasinates tingimutes ning otsisid uraanimaagist \u2013 uraniidist \u2013 radioaktiivseid soolasid. Uraanimaak lagundati erinevateks aineteks, kuni eraldusid puhtad kristallid, mille omadusi seej\u00e4rel ettevaatlikult uuriti.<\/p>\n\n\n\n

1898. aastal avastasid nad kaks uut radioaktiivset elementi, milleks olid poloonium ja raadium. Samal aastal avastas Marie Curie lisaks ka tooriumi radioaktiivsuse. 13. mail 1906 sai Mariest esimene naine, kes hakkas Sorbonne\u2019i \u00dclikoolis \u00f5petama, asendades oma abikaasat, kuna viimane hukkus sama aasta aprillikuus. 1908. aastal sai Marie Curie f\u00fc\u00fcsikaprofessoriks.<\/p>\n\n\n

\n
\"Marie
2. Marie ja Pierre Curie.
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Nii Marie kui ka Pierre panid oma t\u00e4helepanekud kirja vihikusse. Nad ei osanud karta ohtu radioaktiivsete ainetega t\u00f6\u00f6tades, kuigi kannatasid m\u00f5lemad erinevate terviseh\u00e4dade all: nende s\u00f5rmed olid l\u00f5henenud ja esinesid nahap\u00f5letused. Marie Curie k\u00e4sikirjad asuvad Pariisi Rahvusraamatukogus ja need on siiani radioaktiivsed. Kuigi raamatukogu v\u00f5imaldab k\u00fclastajatel vaadata Curie k\u00e4sikirju, peavad k\u00f5ik k\u00fclalised allkirjastama vastava dokumendi ja kandma kaitsevarustust, sest k\u00e4sikirjad on saastunud raadium 226-ga, mille poolestusaeg on umbes 1600 aastat.<\/p>\n\n\n

\n
\"Marie
3. Marie Curie m\u00e4rkmed vihikus.
<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Curie\u2019d uskusid, et oma teadmisi peab jagama ning nad ei \u00fcritanud kunagi oma avastustest kasu l\u00f5igata. Esimese maailmas\u00f5ja ajal kasutas Marie oma Nobeli preemiaks saadud raha liikuvate r\u00f6ntgenseadmete muretsemiseks ning s\u00f5itis nendega v\u00f5itlusv\u00e4ljale haavatud s\u00f5dureid abistama. Ta \u00f5petas naisi, sealhulgas oma t\u00fctar Ir\u00e8ne\u2019i tegema haavatutest r\u00f6ntgenpilte. 1914. aastal sai Marie Curie Pariisi \u00dclikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. P\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da (1918\u20131927) t\u00f6\u00f6tas ta seal koos t\u00fctar Ir\u00e8ne\u2019iga. 1920. aastal asutas ta omanimelise fondi radioaktiivsuse p\u00f5hjalikumaks uurimiseks ning s\u00f5itis sellele j\u00e4rgneval aastal koos t\u00fctrega USAsse, et fondile raha koguda.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast s\u00f5da j\u00e4tkas Marie Curie oma t\u00f6\u00f6d teadlase, \u00f5ppej\u00f5u ja laborijuhina p\u00e4lvides mitmeid auhindu ja tunnustusi. Nende hulgas olid Ellen Richards Research Prize (1921), Grand Prix du Marquis d\u2019Argenteuil (1923) ja Cameron Prize Edinburghi \u00dclikoolilt (1931). Samuti p\u00e4lvis ta arvukalt audoktorikraade \u00fclikoolidelt \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n\n\n

\n
\"Marie
Marie Curie roos autori koduaias.
Foto: Erakogu<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\nKas teadsid, et:<\/strong>\n
  • Marie Curie oli esimene Nobeli auhinna saanud naine. \n
  • Marie Curie koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga p\u00e4lvisid 1903. aastal Nobeli f\u00fc\u00fcsikaauhinna \u201cErakordsete teenete eest oma \u00fchiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsioonin\u00e4htuste alal\u201d.\n
  • 1911. aastal p\u00e4lvis Marie Curie Nobeli keemiaauhinna \u201cTeenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete elementide loomuse ja \u00fchendite uurimise n\u00e4ol\u201d. \n
  • Marie Curie k\u00e4sikirjade s\u00e4ilitamise kohta saab n\u00e4ha pildigaleriid allolevalt lingilt: https:\/\/www.boal-conservation.com\/marie-curies-radioactive-documents\n
  • 1997. aastal aretati Prantsusmaal Marie Curie nimeline nelgil\u00f5hnaline p\u00f5\u00f5sasroos. \n<\/div>\n\n\n\n

    Marie Curie suri 4. juulil 1934 Sancellemozi sanatooriumis Passys, Prantsusmaal. Tema surma p\u00f5hjuseks m\u00e4rgiti aplastiline pernitsioosne aneemia, mis kujunes v\u00e4lja aastatepikkuse kiirgusega kokkupuute tagaj\u00e4rjel teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus. 1955. aastal maeti Marie ja Pierre Curie Prantsuse presidendi Fran\u00e7ois Mitterrandi korraldusel \u00fcmber Pariisi Panth\u00e9oni mausoleumi. Kuna ka tema keha on radioaktiivne, paigutati ta peaaegu tollipaksuse pliiga vooderdatud kirstu.
    <\/p>\n\n\n\n

    Kasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      \n
    • https:\/\/explore.psl.eu\/en\/discover\/virtual-exhibits\/marie-curie-1867-1934\/first-discoveries-1898-1906<\/li>\n\n\n\n
    • https:\/\/www.sciencealert.com\/these-personal-effects-of-marie-curie-will-be-radioactive-for-another-1-500-years<\/li>\n\n\n\n
    • https:\/\/www.boal-conservation.com\/marie-curies-radioactive-documents<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
        \n
      1. Allikas: https:\/\/spectrum.ieee.org\/how-marie-curie-helped-save-a-million-soldiers-during-world-war-i<\/li>\n\n\n\n
      2. Allikas: https:\/\/explore.psl.eu\/en\/discover\/virtual-exhibits\/marie-curie-1867-1934\/first-discoveries-1898-1906<\/li>\n\n\n\n
      3. Allikas: https:\/\/www.sciencealert.com\/these-personal-effects-of-marie-curie-will-be-radioactive-for-another-1-500-years<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        1891. aastal saabus Pariisi noor Maria Salomea Sk\u0142odowska, kelle soov oli saada \u00fclikooliharidus Sorbonne\u2019i \u00dclikoolis, kuna Poolas ei olnud tol ajal v\u00f5imalik naistel \u00fclikooliharidust omandada. Maria isa W\u0142adys\u0142aw Sk\u0142odowski oli Varssavis matemaatika- ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja ning ema juhatas t\u00fctarlaste pansionaati. Nende viis last said hea hariduse ja Maria l\u00f5petas 1883. aastal g\u00fcmnaasiumi kuldmedaliga ning siirdus edasi […]<\/p>\n","protected":false},"author":90,"featured_media":3591,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1,3],"tags":[],"ppma_author":[253],"class_list":["post-3588","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":253,"user_id":90,"is_guest":0,"slug":"triin-kasesalu-oppejoud-1","display_name":"Triin Kasesalu, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/1e030118ffa9f665ff6805f2008a02e01fd71561ce03cfc1a8bd045b6a4bf7d9?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3588","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/90"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3588"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3588\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3665,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3588\/revisions\/3665"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3588"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3588"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3588"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3588"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}