{"id":3541,"date":"2026-04-07T11:21:38","date_gmt":"2026-04-07T09:21:38","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3541"},"modified":"2026-05-22T07:51:05","modified_gmt":"2026-05-22T05:51:05","slug":"kas-kuuled-soda-mu-peas-ehk-kuidas-hardcore-punk-vaimset-tervist-kasitleb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kas-kuuled-soda-mu-peas-ehk-kuidas-hardcore-punk-vaimset-tervist-kasitleb\/","title":{"rendered":"\u201cKas kuuled s\u00f5da mu peas?\u201d ehk kuidas hardcore punk vaimset tervist k\u00e4sitleb"},"content":{"rendered":"\n

Sattusin hiljuti teismeea radadele ja vaatasin intervjuud, mille andis hardcore punkb\u00e4ndi Dead Kennedys ninamees Jello Biafra 1980. aastal.

Intervjueerija palus Biafral selgitada oma laulude s\u00f5nu ja nende t\u00e4hendusi. K\u00fcsimusele, et mis motiveerib teda \u00fctlema selliseid lauseid nagu \u201cTapkem vaesed!\u201d ja \u201cCalifornia \u00fcber alles\u201d vastas ta, et tegu on sarkasmi ja \u201epaha t\u00fc\u00fcbi\u201c m\u00e4ngimine kommentaaride eesm\u00e4rgil.<\/p>\n\n\n

\n
\"BLACK
BLACK FLAG (1982). Vasakult esimene Henry Rollins, paremalt teine Chuck Dukowski.
Foto: Erica Echenberg: cultmtl.com\/2023\/04\/black-flag-is-playing-montreal-and-i-couldnt-be-more-bummed\/<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Laul, mis intervjueerijat eriti \u201ek\u00fctkestas\u201c, kandis pealkirja \u201cI Kill Children\u201d (Ma tapan lapsi) ning on isegi nende diskograafia kontekstis \u00fcks l\u00fc\u00fcriliselt r\u00e4igemaid laule. Biafra selgitas t\u00e4hendust j\u00e4rgnevalt: \u201eAmeerika toodab suurel hulgal inimesi, kellel ei ole oma emotsioonidele v\u00e4ljundit, kuniks nad panevad toime m\u00f5ne v\u00e4ga loova, h\u00e4sti planeeritud kuriteo \u2013 umbes nagu Richard Nixon riigi vastu v\u00f5i David Berkowitz (kurikuulus sarim\u00f5rvar 1970ndatel). Ka Yorkshire\u2019i Rappija oli \u00fcks selline. Ta eristus tavap\u00e4rasest oma kirjade poolest, milles ta politseid m\u00f5nitas. Osa sellest laulust on lihtsalt haiglane huumor, aga selle laulu eesm\u00e4rk on ka t\u00f5statada k\u00fcsimusi: Mis paneb inimesi niimoodi k\u00e4ituma? Mis sunnib kellegi lapsi tapma? Kelle vastutus see l\u00f5puks on \u2013 kas \u00fcksikisiku v\u00f5i \u00fchiskonna? Mina kaldun arvama, et \u00fchiskonna.\u201d

See intervjuu pani mind m\u00f5tlema hardcore\u2019i suurema \u00fcldsuse \u00fcle. K\u00f5ige karmimad j\u00f5hkardid, kelle kontserditelt kujunes v\u00e4lja n-\u00f6 \u201chaigla ring\u201d (loe: saad kontserdil nii k\u00f5vasti peksa, et sind viiakse kiirabiga minema ja kui EMOst v\u00e4lja p\u00e4\u00e4sed, l\u00e4hed kontserdile tagasi), r\u00e4\u00e4kisid \u00fcllatavalt s\u00fcgavuti depressioonist ja s\u00f5ltuvush\u00e4iretest ning sellest, kuidas nad sellega toime tulevad v\u00f5i allavandumist kardavad.<\/p>\n\n\n\n

Ma tahan elada, ma soovin et oleksin surnud \u2013 Black Flag, depressioon ja s\u00f5ltuvused<\/h3>\n\n\n\n

Eelmainitud j\u00f5hkruse eesotsas seisis Los Angelese b\u00e4nd Black Flag. Ei saa alahinnata seda, kui palju nende kontserditel kakeldi ja isegi \u00fcksteist tappa prooviti. B\u00e4ndi tuntuima vokalisti, Henry Rollinsi esimese esinemise ajal n\u00e4gi bassist Chuck Dukowski, kuidas kontserdipaiga turvamees \u00fcht naist ahistas. Sellep\u00e4rast l\u00f5i ta turvale oma bassiga vastu kukalt, tekitades turvamehe koljusse m\u00f5ra. Black Flagi muusikueetika oli vankumatu ja omamoodi legend. Rollins on r\u00e4\u00e4kinud lugu sellest, kuidas ta neljale inimesele m\u00e4ngides l\u00f5petas olukorra t\u00f5siselt v\u00f5tmise, millele j\u00e4rgnes laks n\u00e4kku Dukowskilt. P\u00f5hjendus: \u201eKui sa selle b\u00e4ndiga laval oled, sa kas annad endast k\u00f5ik v\u00f5i ei ilmu kohale!\u201d

Seega v\u00f5ib tulla \u00fcllatavana, et nende esimesest t\u00e4ispikast albumist r\u00e4\u00e4gib veidi \u00fcle poole just vaimse tervise probleemidest. Paljud lood, mis j\u00f5udsid albumile \u201cDamaged\u201d, olid olemas juba 3-4 aastat enne selle valmimist. Kogumikalbumil \u201cEverything Went Black\u201d on eelnenud kolme vokalisti esituses olemas neist peaaegu pooled. Tegu ei olnud uute m\u00f5tetega \u2013 need lihtsalt ei olnud veel plaadile j\u00f5udnud. Sellele lisaks on b\u00e4ndi esimeste EP-de (l\u00fchialbumite) peal sarnases vaimus lugusid, nt \u201cNervous Breakdown\u201d (N\u00e4rvivapustus) ja \u201cFix Me\u201d (Tee mind korda). Esimene neist r\u00e4\u00e4gib \u00fcldisemast hullumisest, teine kardab vaimu surma ja soovib lobotoomiat.<\/p>\n\n\n

\n
\"DEAD
DEAD KENNEDYS (1980). Jello Biafra tagumises reas keskmine.
Allikas: www.roughtrade.com\/en-de\/artist\/dead-kennedys<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Liikudes albumi juurde, on plaadi kolmas lugu \u201eSix Pack\u201d (Kuuspakk) esimene vihje tulevast tormist. Laul r\u00e4\u00e4gib pinnapealselt pidevast joomisest ja sellest, kuidas jutustaja laseb sellel oma elu \u00fcle v\u00f5tta. Sellele j\u00e4rgnev lugu on aga t\u00f5elise allak\u00e4igu algus \u2013 \u201eWhat I See\u201d (Mida ma n\u00e4en) kirjeldab s\u00fcgavat pettumust nii iseendas kui \u00fcmbritsevas maailmas, salmid seotakse kokku refr\u00e4\u00e4niga \u201eI want to live, I wish I was dead!\u201d ehk \u201eMa tahan elada, ma soovin, et oleksin surnud!\u201d

\u201eTV Party\u201d (\u201eTelekapidu\u201d) r\u00e4\u00e4gib maaniliseks muutunud teleka vaatamise harjumusest ja selle ette \u201c\u00e4ra m\u00e4danemisest\u201d. Olukord v\u00f5tab aga traagilise p\u00f6\u00f6rde kui telekas katki l\u00e4heb ja seda jumaldanud seltskond ei oska enam oma eludega mitte midagi peale hakata. Lisaks j\u00e4\u00e4vad nad ilma oma lemmiksaadetest ja \u2013 nagu muusikavideos n\u00e4ha \u2013 l\u00e4hevad k\u00f5ik n\u00f6rdinult minema.

Eelnevalt mainitud \u201eSix Pack\u201d r\u00e4\u00e4gib alkoholist ainult pinnapealselt, \u201eThirsty And Miserable\u201d (Janus ja n\u00e4rune) seevastu kirjeldab tugevalt s\u00fcvenenud probleemi. Kui \u201eSix Pack\u201d algas rahulikult end \u00fcles kruvides ja r\u00e4\u00e4kimisega, hakkab \u201eThirsty\u201d koheselt oma agressiivsusest \u00fcle keema, ning vokalist Henry Rollins karjub:<\/p>\n\n\n\n

\u201cThirsty and miserable
You drop to the floor
You drink \u2018til you can\u2019t even
see anymore
Thirsty and miserable
Always wanting more\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201cJanus ja n\u00e4rune
Sa kukud p\u00f5randale
Sa jood kuniks enam isegi
ei n\u00e4e
Janus ja n\u00e4rune
Tahad alati veel\u201d<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Mainitakse \u00e4ra k\u00f5rvaltvaatajate hukkam\u00f5ist ja paanika selle \u00fcle, et pood pannakse kinni enne seda, kui nad \u00f5lut juurde osta j\u00f5uavad ning laul kordab veel refr\u00e4\u00e4ni. Albumi B-pool algab looga, mille nimi on lihtsalt \u201cDepression\u201d. Vaatamata pealkirja lihtsusele on tegu albumi \u00fche s\u00fcngeima looga. Rollins kirjeldab salmides oma t\u00f5rjutust teistest inimestest ja kinnitab seda refr\u00e4\u00e4niga. Laulu teeb eriliseks selle otsekohesus ja toorus \u2013 jutustaja on endale kinnitanud, et lahendus ei ole tema valida ning see on ainus asi mis on kindel.<\/p>\n\n\n\n

\u201cRight here, all by myself
I ain\u2019t got no one else
The situation is bleeding me
There\u2019s no relief for a person
like me
Depression\u2019s got a hold of me
Depression, I gotta break free
Depression\u2019s got a hold on me Depression\u2019s gonna kill me
Everybody just get away
I\u2019m gonna boil over inside today
They say things are gonna get better All I know is they
f**kin\u2019 better\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201cSiinsamas, t\u00e4iesti \u00fcksi
Mul pole mitte kedagi teist
See situatsioon jooksutab
mind verest t\u00fchjaks
Ei ole rahu minusugusele
inimesele
Depressioon on mind haaranud
Depressioon \u2013 pean
murdma end vabaks
Depressioon on mind haaranud Depressioon tapab mu \u00e4ra
Kaduge k\u00f5ik eemale
Ma keen t\u00e4na seesmiselt \u00fcle
Nad \u00fctlevad, et asjad l\u00e4hevad paremaks K\u00f5ik, mis ma tean, on see, et kurat parem oleks\u201d<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Album j\u00e4tkub sarnases vaimus ega lase oma meelsust enam k\u00e4est, l\u00f5ppedes lauludega enesevigastamisest ja noise pungiks k\u00fc\u00fcndiva monoloogiga, mis sulgeb ukse nii kuulaja kui ka k\u00f5igi ees jutustaja \u00fcmber, veendudes sellega, et ta tahab j\u00e4\u00e4da \u00fcksi ja oma kannatustega.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lkvoor \u2013 p\u00f5gusad k\u00e4sitlused kolmelt esitajalt<\/h3>\n\n\n\n

Palju oli b\u00e4nde, kes r\u00e4\u00e4kisid neil teemadel vaid m\u00f6\u00f6daminnes. Black Flagi esimene vokalist Keith Morris kirjutas laulu oma liigsest alkoholitarbimisest, \u201cWasted\u201d (Eesti keeles \u201cLakku t\u00e4is\u201d), Minor Threat r\u00e4\u00e4kis suureks kasvamise k\u00e4igus ilmnenud masendusest ja hirmust kaotada kunagised tutvused, lugu nimega \u201cLook Back And Laugh\u201d (Vaatad tagasi ja naerad) r\u00f5hutas rohkem seda, et aastate p\u00e4rast saad aru, kui m\u00f5ttetu sinu muretsemine tegelikult oli.

R\u00e4ngema irooniaga laulud leiab aga San Francisco b\u00e4ndilt Flipper. Nende kirjeldus depressioonist oli kergelt naeruv\u00e4\u00e4ristav. P\u00f5hiline n\u00e4ide on lugu \u201cEver?\u201d (Oled sa kunagi?), kus vokalist Bruce Loose esitab kolm minutit k\u00fcsimusi maailma ja \u00fchiskonna j\u00e4lestamise kohta, n\u00e4iteks \u201cOled kunagi arvanud, et oled tark, ning saanud teada, et ei ole? Oled kunagi soovinud, et inimkonda ei eksisteeriks ning saanud aru, et ka sina oled osa sellest?\u201d

K\u00f5ige ilmselgema vaimsete probleemide k\u00e4sitluse leiab aga b\u00e4ndilt, kes end selle j\u00e4rgi lausa nimetas: Suicidal Tendencies (suitsiidsed kalduvused), edaspidi SxTx.
Kuidas peaksin ma homme naerma, kui ei suuda t\u00e4na muiata? Suicidal Tendencies, abi otsimine, j\u00f5uguv\u00e4givald ja Pepsi Nagu Black Flag, seisis ka SxTx v\u00e4givalla eesotsas, seda mitte ainult publiku reaktsioonide, vaid ka reaalsete j\u00f5uguseoste t\u00f5ttu, mist\u00f5ttu keelati neil ajutiselt Los Angeleses esinemine.<\/p>\n\n\n

\n
\"SUICIDAL
SUICIDAL TENDENCIES (1987). Mike Muir vasakult esimene.
Allikas: www.reddit.com\/r\/OldSchoolCool\/comments\/rffq30\/suicidal_tendencies_1987\/<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

B\u00e4ndi esimene plaat ilmus aastal 1983 ning sisaldab nende k\u00f5ige tuntumat laulu \u201cInstitutionalized\u201d(institutsionaliseeritud). Laulu kolm salmi jutustavad loo sotsiaalsetest konfliktidest. K\u00f5igepealt m\u00e4rkavad jutustaja s\u00f5brad, et temaga on midagi lahti ja pakuvad, et ta v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida, mis on juhtunud. Jutustaja keeldub nende soovitustest ja abipakkumisest. Seej\u00e4rel t\u00fclitseb ta emaga teemal, et kas ta tarbib narkootikume v\u00f5i soovib lihtsalt Pepsit. \u201cAll I wanted was a Pepsi, just one Pepsi, and she wouldn\u2019t give it to me!\u201d (K\u00f5ik mis ma tahtsin oli Pepsi, lihtsalt \u00fcks Pepsi, aga tema ei andnud seda mulle!) on aastate jooksul omaette naljaks kujunenud. Muusikavideos seotakse selle osa ajal b\u00e4ndi ninamees Mike Muir hullus\u00e4rki ja pannakse kummituppa luku taha. Viimases salmis sunnitakse jutustaja vaimuhaiglasse ravile, kuid Mike Muir t\u00f5lgendab selle olukorra \u00fcldiseks s\u00fcsteemikriitikaks, n\u00e4hes selles r\u00fcnnakut jutustaja iseseisvuse vastu ja sundi alluda \u00fchiskonna normidele.

Taolisest protestist r\u00e4\u00e4kides lisaksin, et tulenevalt ajastust, kus president oli Ronald Reagan, kes oli toonaste USA punkarite esimene vaenlane, pole teatud punklaulud eriti h\u00e4sti aegunud. Eelnevalt mainitud Dead Kennedysil on laul \u201cTrust Your Mechanic\u201d (\u201cUsalda oma mehhaanikut\u201d), mis r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas vaktsineerimine on valitsuse poolt loodud biorelv, et hoida rahvast n\u00f5rgana ja neid seel\u00e4bi riigile pidevalt maksma sundida. 40 aastat hiljem oli Biafra oma seisukohti muutnud ning kirjutas koroona ajal hulga laule, kus piirangute vastaseid debiilikuteks nimetas. Paranoia oli tugev ning neil oli tarvis omad lahingud pidada.

SxTx-i \u00fcks ilmselgemaid ja otsesemalt teemakohaseid laule on \u201cHow Will I Laugh Tomorrow\u201d (Kuidas ma homme naeran), milles jutustaja kirjeldab kalgilt ja k\u00fclmalt oma depressioonist m\u00f5jutatud maailman\u00e4gemust:<\/p>\n\n\n\n

\u201cHere I sit and watch my world come crumbling down
I cry for help but no one\u2019s around
Silently screaming as I bang my head against the wall It seems
like no one cares at all\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eSiin ma istun ja vaatan,
kuidas mu maailm kokku variseb Ma karjun appi, aga kedagi pole kuulmas
Karjun vaikselt ning taon
peaga vastu seina
N\u00e4ib, et see ei huvita kedagi.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kuigi k\u00fcmnekonna aasta eest hakati r\u00e4\u00e4kima meeste vaimse tervise probleemidest nagu tegu oleks uue avastusega, on see teema ilmselgelt \u00f5hus olnud selle tekkest saati. Isegi k\u00f5ige karmimad m\u00e4ssajad ja kaklejad tundsid end sellest m\u00f5jutatuna ning otsustasid teema t\u00f5statada. Need probleemid ei ole ega ole olnud unikaalsed \u2013 k\u00f5ik on olnud haavatavad ja haavatud. Olgu hardcore punk selle t\u00f5estuseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sattusin hiljuti teismeea radadele ja vaatasin intervjuud, mille andis hardcore punkb\u00e4ndi Dead Kennedys ninamees Jello Biafra 1980. aastal. Intervjueerija palus Biafral selgitada oma laulude s\u00f5nu ja nende t\u00e4hendusi. K\u00fcsimusele, et mis motiveerib teda \u00fctlema selliseid lauseid nagu \u201cTapkem vaesed!\u201d ja \u201cCalifornia \u00fcber alles\u201d vastas ta, et tegu on sarkasmi ja \u201epaha t\u00fc\u00fcbi\u201c m\u00e4ngimine kommentaaride eesm\u00e4rgil. […]<\/p>\n","protected":false},"author":110,"featured_media":3543,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[276],"class_list":["post-3541","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":276,"user_id":110,"is_guest":0,"slug":"ainar-vau-oe-oppekava-1-kursuse-uliopilane","display_name":"Ainar Vau, \u00f5e \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3541","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/110"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3541"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3546,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3541\/revisions\/3546"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3543"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3541"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}