{"id":3518,"date":"2026-05-01T18:00:59","date_gmt":"2026-05-01T16:00:59","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3518"},"modified":"2026-05-22T08:06:22","modified_gmt":"2026-05-22T06:06:22","slug":"bioanaluutik-kui-hercule-poirot-laboriseinte-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/bioanaluutik-kui-hercule-poirot-laboriseinte-vahel\/","title":{"rendered":"Bioanal\u00fc\u00fctik kui Hercule Poirot laboriseinte vahel"},"content":{"rendered":"\n

Bioanal\u00fc\u00fctik on tervishoiuspetsialist, keda v\u00f5ib nimetada isegi detektiiviks, sest tema t\u00f6\u00f6 aitab arstidel j\u00f5uda \u00f5ige diagnoosini. Eestis saab bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppida rakendusk\u00f5rghariduse\u00f5ppes ning tudengid saavad ettevalmistuse igas laboris t\u00f6\u00f6tamiseks. Teadmisi ja oskusi omandatakse s\u00fcvitsi mitmetes valdkondades, nagu n\u00e4iteks kliiniline keemia, hematoloogia, immunoloogia, mikrobioloogia, geneetika, patoloogia ja mitmed teised.

Tegemist on elukutsega, kus eksimustel on oma hind: valesti m\u00e4\u00e4ratud veregrupp v\u00f5i proovide segi ajamine v\u00f5ib osutuda otsustavaks elu ja surma vahel. Laborit\u00f6\u00f6 on tervishoius\u00fcsteemis sageli alahinnatud osa, kuid k\u00f5ik tervishoiut\u00f6\u00f6tajad teavad, et ilma laborita sarnaneks kaasaegne meditsiin pimeduses kompamisega. T\u00e4nap\u00e4evane tervishoius\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud andmetele \u2013 kui kliiniline l\u00e4bivaatus annab arstile subjektiivsed ja vaadeldavad andmed, siis laboratoorne diagnostika pakub objektiivseid biokeemilisi ja rakulisi fakte.

Statistika kohaselt tugineb ligi 70-80% k\u00f5igist meditsiinilistest otsustest \u2013 alates diagnoosist kuni ravi m\u00e4\u00e4ramise ja j\u00e4lgimiseni \u2013 laboratoorsetele uuringutele. Selle hiiglasliku andmevoo keskmes seisabki bioanal\u00fc\u00fctik. Toon teile \u00fche n\u00e4ite: kujutage ette, et erakorralise meditsiini osakonda saabub patsient, kellele on vaja teostada vere\u00fclekanne ning see on peaaegu minutite k\u00fcsimus. Bioanal\u00fc\u00fctik peab m\u00e4\u00e4rama veregrupi ja antikehad ning teostama kiiresti sobivusproovid, s\u00e4ilitades sealjuures t\u00e4ieliku rahu ja t\u00e4psuse. See on ju tegelikult suur ning samas n\u00e4htamatu vastutus.<\/p>\n\n\n\n

Proovi kvaliteet = tulemus<\/h3>\n\n\n\n

Enne proovide j\u00f5udmist laborisse toimub prooviv\u00f5tt, millest esimesena r\u00e4\u00e4gimegi. \u00dcks olulisemaid \u00f5ppetunde tervishoiutudengile on m\u00f5istmine, et anal\u00fc\u00fcsi tulemus on otseselt seotud proovi kvaliteediga. Laborimeditsiinis r\u00e4\u00e4gitakse kolmest faasist: preanal\u00fc\u00fctika, anal\u00fc\u00fctika ja postanal\u00fc\u00fctika. Statistika seevastu on halastamatu \u2013 ligi 70% laborivigadest tekivad preanal\u00fc\u00fctilises faasis ehk enne, kui proov \u00fcldse anal\u00fcsaatorisse j\u00f5uab.

Toon j\u00e4rgnevalt m\u00f5ned n\u00e4ited selle kohta. Bioanal\u00fc\u00fctikud r\u00f5hutavad sageli katsutite j\u00e4rjekorra olulisust prooviv\u00f5tul. See ei ole b\u00fcrokraatlik n\u00f5ue ega m\u00f5eldud kellegi kiusamiseks, vaid keemiline paratamatus. N\u00e4iteks lilla korgiga katsuti sisaldab EDTA-d, mis seob kaltsiumi. Kui see katsuti t\u00e4idetakse enne kollase korgiga seerumkatsutit, v\u00f5ib n\u00f5ela otsa j\u00e4\u00e4nud EDTA piisk p\u00f5hjustada patsiendil vale madala kaltsiumi ja k\u00f5rge kaaliumi n\u00e4idu. See omakorda v\u00f5ib viia arsti ohtliku j\u00e4relduseni h\u00fcpokaltseemia v\u00f5i h\u00fcperkaleemia kohta, mis tegelikult eksisteerib vaid katsutis, mitte patsiendi organismis.

Samuti on bioanal\u00fc\u00fctiku igap\u00e4evane vaenlane hemol\u00fc\u00fcs ehk er\u00fctrots\u00fc\u00fctide purunemine. Kui veri on v\u00f5etud liiga tugeva vaakumiga v\u00f5i verev\u00f5tuks kasutatud n\u00f5el saastub desinfitseeriva vahendiga, purunevad \u00f5rnad vererakud. Kuna kaaliumi kontsentratsioon rakus on ligi 40 korda k\u00f5rgem kui plasmas, t\u00f5stab rakusisene leke kaaliumin\u00e4idu eluohtlikule tasemele. Siin peamegi meie olema n-\u00f6 filtrid, kes eristavad tehnilist hemol\u00fc\u00fcsi patoloogilisest ning vajadusel t\u00fchistavad proovi, et kaitsta patsienti vale tulemuse ja sellest tingitud vale ravi eest.<\/p>\n\n\n

\n
\"Fotod:
Fotod: Martin Kaljuorg<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Tehnilised vead proovi v\u00f5tmisel ei ole ainsad, mis tulemusi oluliselt m\u00f5jutavad \u2013 selles on oma osa ka patsiendil. Tihtipeale k\u00fcsivad patsiendid hommikul kell kaheksa verev\u00f5tukabinetti sisenedes, miks on ikkagi vaja veri anda hommikul ja t\u00fchja k\u00f5huga? Bioanal\u00fc\u00fctiku perspektiivist on see v\u00e4ga oluline, sest s\u00f6\u00f6mine k\u00e4ivitab organismis erinevad protsessid \u2013 n\u00e4iteks peale rasvase toidu s\u00f6\u00f6mist muutub veri lipeemilisemaks kui muidu. Vereseerum, mis muidu peaks olema selge ja kollaka tooniga, muutub piimjaks. Lipeemiline seerum neelab anal\u00fcsaatoris valgust teisiti kui tavaline, mis t\u00e4hendab, et mitmed uuringud, kus kasutatakse anal\u00fc\u00fcsimiseks fotomeetriat, v\u00f5ivad saada ebaadekvaatsed tulemused.

Anal\u00fc\u00fctiline faas on t\u00e4nap\u00e4eval suuresti automatiseeritud, mist\u00f5ttu on see kogu protsessi k\u00f5ige stabiilsem etapp, kuid omad v\u00e4ljakutsed on siingi. Bioanal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6 on tagada, et masinad n-\u00f6 r\u00e4\u00e4giksid t\u00f5tt. See saavutatakse l\u00e4bi igap\u00e4evase kvaliteedikontrolli ja kalibreerimise: igal hommikul m\u00f5\u00f5detakse kontrollmaterjale, mille tulemuste vahemik on tootja poolt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud.

Kui kontrollmaterjali m\u00f5\u00f5tetulemus ei vasta tootja poolt etten\u00e4htule, tuleb p\u00f5hjus v\u00e4lja selgitada. Sellisel juhul ei tohi selle anal\u00fcsaatoriga patsiendi proove anal\u00fc\u00fcsida, sest tulemused on t\u00f5en\u00e4oliselt valed. Hoolimata digitaalmikroskoopia pealetungist on hematoloogias bioanal\u00fc\u00fctiku silm asendamatu. Kui hematoloogiline anal\u00fcsaator tuvastab ebatavalise rakupopulatsiooni, tehakse vere\u00e4ige preparaat: alusklaasil olevad vererakud v\u00e4rvitakse ja uuritakse neid mikroskoobi all. Bioanal\u00fc\u00fctik peab \u00e4ra tundma nii normaalsed vererakud kui ka patoloogilised muutused, need loendama ja tulemused v\u00e4ljastama.

Veri pole sugugi ainus proovimaterjal, millega t\u00f6\u00f6tame \u2013 materjale on seinast seina, verest kuni organiteni. Samuti on bioanal\u00fc\u00fctikute t\u00f6\u00f6laual igap\u00e4evaselt uriinianal\u00fc\u00fcsid, mis on oma olemuselt \u00fcks kapriissemaid uuringuid. Sageli arvatakse, et piisab lihtsalt vedeliku purki saamisest, kuid tegelikult peitub selles v\u00e4ga suur veav\u00f5imalus, mille t\u00f5ttu just sealt meie detektiivit\u00f6\u00f6 algabki. Kui vereanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmisel on suur roll verev\u00f5tjal, siis uriinianal\u00fc\u00fcsi puhul on see vastupidi \u2013 kogu vastutus on patsiendil. Uriinianal\u00fc\u00fcsiks vajaliku materjali vale kogumine ja s\u00e4ilitamine v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcside tulemust tugevalt m\u00f5jutada, aga l\u00e4hme korraks tagasi algusesse.<\/p>\n\n\n\n

Meie t\u00f6\u00f6 Hercule Poirot\u2019na ei l\u00f5ppe mitte kunagi, sest iga proovimaterjal \u2013 olgu selleks siis veri, uriin v\u00f5i kude \u2013 jutustab unikaalse loo \u00fche inimese tervisest.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Uriinianal\u00fc\u00fcsi puhul on \u00fcldiseks n\u00f5udeks keskjoa uriin \u2013 aga miks? Esimene osa peseb kusejuhast v\u00e4lja seal olevad bakterid ja naha floora, mis ei peegelda tegelikku olukorda. Kui proov on v\u00f5etud valesti v\u00f5i lohakalt, on uriinisademe mikroskoopias n\u00e4ha v\u00e4ga palju lameepiteelirakke, mis raskendab sademe mikroskopeerimist. Samuti v\u00f5ib seal olla n\u00e4ha baktereid, mis v\u00f5ib ekslikult viia p\u00f5letikudiagnoosini. Taaskord tuleb meie k\u00f5igi lemmikfaktorina m\u00e4ngu aeg \u2013 kui uriiniproov ei j\u00f5ua laborisse paari tunni jooksul, tuleks seda hoida k\u00fclmkapitemperatuuril. Kui seda ei tehta, hakkavad bakterid paljunema ja materjali pH tase muutub, mis omakorda k\u00e4ivitab uriinis leiduvate rakkude lagunemisprotsessi. Sellises olukorras v\u00f5ib bioanal\u00fc\u00fctik paluda uue proovimaterjali saatmist, sest meie eesm\u00e4rk on tagada diagnoos, mis p\u00f5hineb reaalsetel leidudel, mitte valesti s\u00e4ilitatud proovil.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas bioanal\u00fc\u00fctik siis ikkagi detektiiv on?<\/h3>\n\n\n\n

Toon \u00fche igap\u00e4evase n\u00e4ite sellest, kuidas v\u00e4ljendub meie sisemine Hercule Poirot. Oletame, et patsiendil m\u00f5\u00f5detakse korduvalt v\u00e4ga madal trombots\u00fc\u00fctide tase ehk trombots\u00fctopeenia. Sellisel juhul peab bioanal\u00fc\u00fctik kontrollima, ega katsutis ei ole tekkinud vereh\u00fc\u00fcvet. \u00dcldiselt tehakse seda pasteur pipetiga, kuid tihti pole h\u00fc\u00fcbed silmaga n\u00e4htavad. Vastavalt labori n\u00e4idustustele v\u00f5ib see proov minna vere\u00e4igesse, kus on n\u00e4ha, et trombots\u00fc\u00fcdid on olemas, kuid paiknevad kobaratena. Tegemist on EDTA-indutseeritud trombots\u00fc\u00fctide agregatsiooniga, mille puhul katsutis olev lisaaine paneb trombots\u00fc\u00fcdid kokku kleepuma ja anal\u00fcsaator loeb selle \u00fcheks suureks rakuks. Sellisel juhul edastab bioanal\u00fc\u00fctik arstile leiu ning \u00f5ige trombots\u00fc\u00fctide tulemus v\u00e4ljastatakse kasutades teise lisaainega katsutit.

Selline detektiivit\u00f6\u00f6 ei seisne siiski ainult tehniliste vigade leidmises, vaid tuleb ette ka olukordi, mille puhul leitud tulemus v\u00f5ib viidata v\u00f5imalikule ohule patsiendi elule. Meie t\u00f6\u00f6s on hetki, mil aeg justkui peatub: need tekivad siis, kui anal\u00fcsaator v\u00e4ljastab meile kriitilised tulemused, mis erinevad suuresti referentsvahemikest ja viitavad patsiendi eluohtlikule seisundile. Sellisel juhul ei piisa \u00fcksnes tulemuste sisestamisest, vaid tuleb tegutseda kiiresti. Esmalt tuleb v\u00e4listada k\u00f5ik muud vead nagu n\u00e4iteks hemol\u00fc\u00fcs v\u00f5i anal\u00fcsaatori m\u00f5\u00f5teviga. Kui k\u00f5ik variandid ja proovimaterjal on kontrollitud ning tulemus on endiselt kriitiline, tuleb meil viivitamatult raviarsti telefoni teel teavitada. Sellised olukorrad n\u00f5uavad kiiret otsustusv\u00f5imet ja kliinilist m\u00f5tlemist.<\/p>\n\n\n\n

Mikrobioloogia ilud ja v\u00f5lud<\/h3>\n\n\n\n

Kui kliinilises keemias ja hematoloogias teevad anal\u00fcsaatorid t\u00f6\u00f6 \u00e4ra minutitega, siis mikrobioloogia osakonnas muutub tempo aeglasemaks. Mikrobioloogias on bioanal\u00fc\u00fctikute \u00fclesandeks patogeenide ehk siis bakterite ja teiste \u00e4gedate tegelaste kasvatamine. Kui patsiendil kahtlustatakse n\u00e4iteks bakteriaalset infektsiooni, saabuvad laborisse erinevad proovimaterjalid: uriiniproov, veri, haavaeritis ja mitmed teised bioloogilised materjalid. Need materjalid k\u00fclvatakse spetsiaalsetele s\u00f6\u00f6tmetele ja pannakse s\u00f6\u00f6tmed termostaati kasvama. Siin tuleb m\u00e4ngu kannatlikkus, sest kasvu on n\u00e4ha alles j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kuid mitte alati. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval anal\u00fc\u00fcsitakse kasvanud kolooniate kuju, v\u00e4rvust ja uskuge v\u00f5i mitte \u2013 ka l\u00f5hna.

K\u00f5ige olulisem osa nende anal\u00fc\u00fcside puhul on antibiootikumitundlikkuse m\u00e4\u00e4ramisel, millega testitakse, milline antibiootikum on v\u00f5imeline konkreetse bakteri kasvu peatama. Sellisel juhul annab meie t\u00f6\u00f6 tulemus arstile juhise, millist antibiootikumi patsiendi ravimisel k\u00f5ige t\u00f5husam kasutada. See on meie otsene panus patsiendi paranemisesse \u2013 aidates leida tema paranemise v\u00f5tme.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on aeg liikuda k\u00f5ige huvitavama osa juurde<\/h3>\n\n\n\n

Ilmselt oleme k\u00f5ik selles olukorras varem olnud \u2013 l\u00e4hme arsti juurde, v\u00f5etakse vereproov ning kui p\u00e4rast Terviseportaalist anal\u00fc\u00fcside tulemusi vaatame, on seal suurelt ja punaselt kirjas \u201e\u00fcle normi\u201c, kuid arst \u00fctleb, et k\u00f5ik on h\u00e4sti v\u00f5i hoopis, et n\u00e4it on natukene t\u00f5usnud. Miks see nii on?

Vastus on tegelikult lihtne ja samaaegselt ka keeruline, kuna see on paljuski seotud inimorganismi omap\u00e4radega. \u201e\u00dcle normi\u201c tuleb tegelikult referentsvahemikest, mis kirjeldavad populatsiooni, mitte indiviidi. Nii ei pruugi iga punane tulemus t\u00e4hendada kohe t\u00f5sist haigust, sest anal\u00fc\u00fcsid, mida m\u00e4\u00e4rame, on ajas muutuvad. Mida see siis t\u00e4psemalt t\u00e4hendab? L\u00fchidalt seda, et kui patsient annab hommikul vereproovi raua m\u00f5\u00f5tmiseks ja uue proovi n\u00e4iteks kell 14, siis nende proovide tulemused v\u00f5ivad erineda ja see on t\u00e4iesti loomulik. Lisaks sellele n\u00e4itele on veel palju anal\u00fc\u00fcse, mille tulemused on kergesti m\u00f5jutatavad ning erinevad olukorrad tekitavad tulemustes v\u00e4ikese t\u00f5usu: n\u00e4iteks proovi andmisele eelneval \u00f5htul tehtud raske trenn, juhuslik ravimikasutus v\u00f5i isegi toidukord v\u00f5ivad tulemust m\u00f5jutada. Arst k\u00fcll n\u00e4eb, et tulemus on referentsv\u00e4\u00e4rtustest erinev, aga kui t\u00f5us on v\u00e4ike, v\u00e4listab ta t\u00f5sisemad diagnoosid.<\/p>\n\n\n\n

Tegemist on elukutsega, kus eksimustel on oma hind: valesti m\u00e4\u00e4ratud veregrupp v\u00f5i proovide segi ajamine v\u00f5ib osutuda otsustavaks elu ja surma vahel.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n

Laboridiagnostika on peaaegu nagu pusle \u2013 patsient vaatab sellest ainult \u00fchte t\u00fckki, arst aga kogu pilti. N\u00e4iteks n\u00e4eb patsient veidi k\u00f5rgenenud l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide arvu, aga kui \u00fcldine leukots\u00fc\u00fctide arv, p\u00f5letikumarkerid ja patsiendi enesetunne on korras, t\u00f5lgendab arst seda kui n-\u00f6 j\u00e4\u00e4kn\u00e4htu hiljuti l\u00e4bi p\u00f5etud viirusinfektsioonist. V\u00f5ib \u00f6elda, et infos\u00fcsteem toimib binaarselt: kas tulemus j\u00e4\u00e4b vahemikku v\u00f5i mitte \u2013 s\u00fcsteemil puudub aga kontekstuaalne anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime, mida omavad bioanal\u00fc\u00fctik ja arst.

V\u00f5ib \u00f6elda, et bioanal\u00fc\u00fctiku elukutses kohtuvad t\u00e4ppisteadus ja s\u00fcgav eetiline vastutus patsiendi elu ees. Nagu ilmselt lugedes juba m\u00f5istsid, pole tulemus, mida Terviseportaalis n\u00e4ed, lihtsalt number, vaid pika ja keerulise protsessi vili. K\u00f5ik algab prooviv\u00f5tust ja l\u00f5ppeb kriitilise kontrolliga ning alles seej\u00e4rel liiguvad vastused arsti ja patsiendini.
Oleme n\u00e4inud, et teekond katsutist diagnoosini on v\u00e4ljakutsete rohke \u2013 olgu selleks siis preanal\u00fc\u00fctilised eksimused v\u00f5i hoopiski statistilised paratamatused referentsvahemike t\u00f5lgendamisel. Meie roll ongi olla selle protsessi vahel\u00fcli, kes aitab eristada juhuleidu tegelikust patoloogiast. Meie t\u00f6\u00f6 Hercule Poirot\u2019na ei l\u00f5ppe mitte kunagi, sest iga proovimaterjal \u2013 olgu selleks siis veri, uriin v\u00f5i kude \u2013 jutustab unikaalse loo \u00fche inimese tervisest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bioanal\u00fc\u00fctik on tervishoiuspetsialist, keda v\u00f5ib nimetada isegi detektiiviks, sest tema t\u00f6\u00f6 aitab arstidel j\u00f5uda \u00f5ige diagnoosini. Eestis saab bioanal\u00fc\u00fctikuks \u00f5ppida rakendusk\u00f5rghariduse\u00f5ppes ning tudengid saavad ettevalmistuse igas laboris t\u00f6\u00f6tamiseks. Teadmisi ja oskusi omandatakse s\u00fcvitsi mitmetes valdkondades, nagu n\u00e4iteks kliiniline keemia, hematoloogia, immunoloogia, mikrobioloogia, geneetika, patoloogia ja mitmed teised. Tegemist on elukutsega, kus eksimustel on oma hind: […]<\/p>\n","protected":false},"author":136,"featured_media":3519,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[302],"class_list":["post-3518","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":302,"user_id":136,"is_guest":0,"slug":"liisbet-mahla-bioanaluutiku-oppekava-3-kursuse-uli","display_name":"Liisbet Mahla, bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/b68947a1c2b0212cb6d8e3930054babb0fccfe4114a8d82f2d0d076306f806aa?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3518","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/136"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3518"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3518\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3521,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3518\/revisions\/3521"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3518"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3518"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3518"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3518"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}