{"id":3502,"date":"2026-04-20T15:26:41","date_gmt":"2026-04-20T13:26:41","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3502"},"modified":"2026-05-22T08:11:30","modified_gmt":"2026-05-22T06:11:30","slug":"loodusest-laenatud-ideed-tornidest-ultrahelini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/loodusest-laenatud-ideed-tornidest-ultrahelini\/","title":{"rendered":"Loodusest laenatud ideed: tornidest ultrahelini"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-683x1024.jpg\" alt=\"Foto: Johannes Giez\/Unsplash\" class=\"wp-image-3503\" style=\"aspect-ratio:0.6669927713462688;width:831px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-683x1024.jpg 683w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-200x300.jpg 200w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-768x1152.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-1366x2048.jpg 1366w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/loodus_Johannes-Giez_Unsplash-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p>Looduselt saame h\u00e4id m\u00f5tteid. Ei tule meelde \u00fchtki asja, mida inimene oleks loonud, kuid mida looduses ei esineks.V\u00f5ib-olla vaatate ringi ja \u00fctlete \u201eN\u00e4iteks Eiffeli torn Pariisis. Mis on siin \u00fchist loodusega?\u201c. Ometigi on see suure s\u00e4\u00e4reluu koopia, kuna torn on konstrueeritud t\u00e4pselt nagu luu. V\u00f5ib-olla insener ei ole \u00f5ppinud anatoomiat, kuid tuli samale j\u00e4reldusele nagu looduski: see on v\u00e4ga kindel ehitis. Eiffeli torn oli ehitatud Pariisis toimuvaks n\u00e4ituseks 1898. aastal. Algselt ei meeldinud torn elanikele ja seda peeti inetuks. T\u00e4nap\u00e4eval on see Prantsusmaa s\u00fcmboliks ning p\u00f5hiliseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks (<a href=\"http:\/\/www.harunyahya.info\/en\/books\/biomimetics-technology-imitates-nature\/chapter\/biomimetics-and-architecture?utm_source=chatgpt.com\">www.harunyahya.info\/en\/books\/biomimetics-technology-imitates-nature\/chapter\/biomimetics-and-architecture?utm_source=chatgpt.com<\/a>).<br><br>Pisa torn ehitati 12. sajandil ja selle konstruktsioonis on kasutatud inimese l\u00fclisamba ehitusprintsiipi, mis on end \u00f5igustanud \u2014 torn seisab t\u00e4nap\u00e4evani vaatamata sellele, et on viltune (\u041a\u043e\u043b\u043f\u0430\u043a\u043e\u0432\u0430 2013: 140-141).<br><br>Nahkhiirtel on tundlikud k\u00f5rvad. Nad kasutavad k\u00f5rvu nagu tavalised hiired, kuid m\u00f5nikord nad mitte ainult ei kuule k\u00f5rvadega, vaid ka n\u00e4evad. Nahkhiir peab n\u00e4gemiseks k\u00f5vasti vilet laskma, mille k\u00e4igus \u00f5hk voolab tema k\u00f5rist v\u00e4lja, tekitades plahvatuse v\u00f5i lasu sarnase heli. Kui oleksime suutelised seda ultraheli kuulma, meenutaks see meile reaktiivlennuki mootorim\u00fcra. Nahkhiir ise ei j\u00e4\u00e4 kurdiks ainult sellep\u00e4rast, et j\u00f5uab enne oma k\u00f5rvad spetsiaalsete klappidega sulgeda. See m\u00f6ll aga lendab ringi ning kaja selle juurest tuleb tagasi. Nahkhiire k\u00f5rvad p\u00fc\u00fcavad kaja ja saavad aru: kus on puu, kus liigub leht v\u00f5i lendab liblikas. Delfiinid ja vaaladki kasutavad sama s\u00fcsteemi, sest neilgi asendab kajalokatsioon n\u00e4gemist. R\u00e4\u00e4gitakse, et delfiinid n\u00e4evad k\u00f5rvadega, kuulevad l\u00f5ualuudega ja r\u00e4\u00e4givad ninas\u00f5\u00f5rmete ja pealaega (\u041a\u043e\u043b\u043f\u0430\u043a\u043e\u0432\u0430 2013: 65).<br><br>Meditsiinis on laialt kasutusel ultraheli. Mis see on ja kuidas tekkis? Ladinakeelne eesliide ultra- t\u00e4hendab \u201e\u00fcli-\u201c. Sagedused, mida meie kuuleme, on ulatuses 20-2000 Hz. Helisagedust \u00fcle 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks, seega sageduse suurenemisega muutub heli ultraheliks. Meie seda nn \u00fcliheli ei kuule, kuid loomad kuulevad.<br><br>Ultraheli eellooks v\u00f5ibki pidada seda, kuidas teadlased p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4lja selgitada, mis viisil lendavad nahkhiired t\u00e4ielikus pimeduses takistustest m\u00f6\u00f6da. Teostatud eksperimendid kinnitasid seda. Seega inimkond on ultrahelist teadlik juba 19. sajandist alates. Prantsuse teadlane Savar uuris ultraheli ja p\u00fc\u00fcdis leida sellele praktilisi rakendusi. Ultraheli kasutamine muutus aga v\u00f5imalikuks alles 1916.\u202faastal, kui teine prantsuse teadlane t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja aparaadi veealuste takistuste tuvastamiseks \u2014 t\u00e4pse ultraheligeneraatori (<a href=\"http:\/\/www.ob-ultrasound.net\/history1.html?utm_source=chatgpt.com\">www.ob-ultrasound.net\/history1.html?utm_source=chatgpt.com<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kasutatud kirjandus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/www.ob-ultrasound.net\/history1.html?utm_source=chatgpt.com (27.01.2026).\">https:\/\/www.ob-ultrasound.net\/history1.html?utm_source=chatgpt.com (27.01.2026).<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>\u041a\u043e\u043b\u043f\u0430\u043a\u043e\u0432\u0430 \u041e. (2018). \u0417\u0430\u043d\u0438\u043c\u0430\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0430\u044f \u0431\u0438\u043e\u043b\u043e\u0433\u0438\u044f. \u041c\u043e\u0441\u043a\u0432\u0430: \u0411\u0435\u043b\u044b\u0439 \u0433\u043e\u0440\u043e\u0434.<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.harunyahya.info\/en\/books\/biomimetics-technology-imitates-nature\/chapter\/biomimetics-and-architecture?utm_source=chatgpt.com (27.01.2026)\">https:\/\/www.harunyahya.info\/en\/books\/biomimetics-technology-imitates-nature\/chapter\/biomimetics-and-architecture?utm_source=chatgpt.com (27.01.2026)<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Looduselt saame h\u00e4id m\u00f5tteid. Ei tule meelde \u00fchtki asja, mida inimene oleks loonud, kuid mida looduses ei esineks.V\u00f5ib-olla vaatate ringi ja \u00fctlete \u201eN\u00e4iteks Eiffeli torn Pariisis. Mis on siin \u00fchist loodusega?\u201c. Ometigi on see suure s\u00e4\u00e4reluu koopia, kuna torn on konstrueeritud t\u00e4pselt nagu luu. V\u00f5ib-olla insener ei ole \u00f5ppinud anatoomiat, kuid tuli samale j\u00e4reldusele nagu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[124],"class_list":["post-3502","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":124,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"olga-jagintseva-oppejoud","display_name":"Olga Jagintseva, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3502"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3502\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3507,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3502\/revisions\/3507"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3502"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}