{"id":3488,"date":"2026-04-26T15:02:32","date_gmt":"2026-04-26T13:02:32","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3488"},"modified":"2026-05-22T08:14:23","modified_gmt":"2026-05-22T06:14:23","slug":"teadus-mis-kujundab-tervishoiupraktikaid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/teadus-mis-kujundab-tervishoiupraktikaid\/","title":{"rendered":"Teadus, mis kujundab tervishoiupraktikaid"},"content":{"rendered":"\n

Tervishoiu areng eeldab j\u00e4rjest enam tihedat koost\u00f6\u00f6d teaduse ja praktika vahel. \u00dcheks oluliseks v\u00f5imaluseks selle sideme tugevdamisel on teadmussiire, mille eesm\u00e4rk on tuua teadust\u00f6\u00f6 tulemused kiiremini ja sihip\u00e4rasemalt igap\u00e4evasesse t\u00f6\u00f6ellu. Sektoritevahelise mobiilsuse meede<\/a> toetab seda eesm\u00e4rki, v\u00f5imaldades teadlastel tegutseda samaaegselt nii \u00fclikoolis kui ka partnerasutuses ning siduda akadeemiline uurimist\u00f6\u00f6 praktiliste vajadustega.

Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja Tartu \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6s alustasid 2025. aasta s\u00fcgisel SekMo projektidena kolm Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli nooremteadurit t\u00f6\u00f6d teadmussiirde doktorantuuris, et \u00fchendada teadus- ja arendustegevused ning igap\u00e4evase tervishoiupraktika vajadused. Selline l\u00e4henemine aitab tagada, et teadust\u00f6\u00f6 ei j\u00e4\u00e4 pelgalt teoreetiliseks, vaid on suunatud Eesti tervishoius\u00fcsteemis reaalseid probleeme lahendama.<\/p>\n\n\n\n

Elup\u00e4\u00e4stvad oskused on iga\u00fche vastutus<\/h3>\n\n\n\n

SekMo projektiga uurib k\u00f5rgkooli nooremteadur Katre Tombu haiglav\u00e4lise s\u00fcdameseiskuse olukordi ning juuresolijate rolli elup\u00e4\u00e4stvate v\u00f5tete rakendamisel. S\u00fcdameseiskus on \u00e4\u00e4rmiselt ajakriitiline seisund, kus esimesed minutid m\u00e4\u00e4ravad suuresti elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imaluse.

Tema t\u00f6\u00f6 keskendub sellele, milliseid esmaseid elustamisv\u00f5tteid rakendavad juuresolijad Eestis haiglav\u00e4lise s\u00fcdameseiskuse korral ning kui teadlikud on inimesed nende v\u00f5tete p\u00f5him\u00f5tetest. Samuti uuritakse, millised tegurid m\u00f5jutavad inimeste valmisolekut sellistes kriitilistes olukordades sekkuda ning kuidas elustamisv\u00f5tete rakendamine m\u00f5jutab vaimse tervise heaolu ja soovi osutada abi tulevikus.<\/p>\n\n\n\n

Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et kuigi elustamisv\u00f5tete varajane rakendamine v\u00f5ib oluliselt suurendada elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osust, j\u00e4\u00e4b juuresolijate sekkumine sageli tagasihoidlikuks. Selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks on v\u00e4hene enesekindlus ja hirm teha midagi valesti.<\/p>\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 laiem eesm\u00e4rk on pakkuda teadusp\u00f5hiseid lahendusi, mis aitaksid parandada elanikkonna teadlikkust ja valmisolekut tegutseda elup\u00e4\u00e4stvates olukordades ning toetada t\u00f5husamate koolitus- ja sekkumismeetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n\n\n\n

Jalatervis on alahinnatud, kuid oluline osa tervisest<\/h3>\n\n\n\n

Maria Suits keskendub SekMo projektiga jalatervise k\u00e4sitlusele krooniliste haigustega patsientidel Eesti esmatasandi tervishoius. Kuigi jalatervis m\u00f5jutab otseselt inimese liikumisv\u00f5imet ja elukvaliteeti, ei k\u00e4sitleta seda esmatasandi tervishoius sageli s\u00fcsteemselt.<\/p>\n\n\n\n

Krooniliste haigustega patsientidel, n\u00e4iteks diabeedi v\u00f5i s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste korral, esineb sageli jalaprobleeme, mis v\u00f5ivad viia t\u00f5siste t\u00fcsistusteni. Samas n\u00e4itab senine praktika, et jalatervise hindamine ei ole perearsti vastuv\u00f5tul j\u00e4rjepidev ning puuduvad selged juhised ja t\u00f6\u00f6riistad selle s\u00fcsteemseks k\u00e4sitlemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Maria Suitsu t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, kuidas patsiendid ise oma jalatervist tajuvad ning milline on perearstide ja pere\u00f5dede roll selle hindamisel ja toetamisel. Uuringus vaadeldakse ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate igap\u00e4evapraktikaid ning tegureid, mis takistavad jalatervise regulaarset ja s\u00fcsteemset hindamist.

Projekti eesm\u00e4rk on kohandada rahvusvahelisi jalatervise hindamisvahendeid Eesti konteksti, et toetada ennetust ja varajast sekkumist ning parandada krooniliste haigustega patsientide toimetulekut.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5endusp\u00f5hine \u00f5enduspraktika algab \u00f5pingutest<\/h3>\n\n\n\n

Marika Laidvere uurib SekMo projektiga t\u00f5endusp\u00f5hise praktika kompetentsi kujunemist ja rakendamist, keskendudes nii \u00f5endustudengitele kui ka \u00f5pingud \u00e4sja l\u00f5petanud \u00f5dedele. Tema uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4htub eeldusest, et t\u00f5endusp\u00f5hine \u00f5enduspraktika (evidence-based practice, EBP) kompetents ei kujune \u00fcksnes \u00f5pingute k\u00e4igus omandatud teadmiste tulemusena, vaid areneb edasi t\u00f6\u00f6elu alguses ning on seotud ka professionaalsete teguritega, sealhulgas karj\u00e4\u00e4rip\u00fchendumusega.

Varasemad uuringud n\u00e4itavad, et kuigi \u00f5endustudengid omandavad \u00f5pingute jooksul EBP-ga seotud teadmised ja oskused, j\u00e4\u00e4b nende rakendamine kliinilises praktikas sageli tagasihoidlikuks. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla mitmed tegurid, nagu ajapuudus, piiratud ligip\u00e4\u00e4s teadusallikatele, v\u00e4hene organisatsiooniline tugi ning ebapiisav enesekindlus oma oskuste rakendamisel. Samuti on leitud, et \u00e4sjal\u00f5petanud \u00f5ed kogevad t\u00f6\u00f6elu alguses vastuolu akadeemiliste ideaalide ja kliinilise reaalsuse vahel, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada EBP kasutamist igap\u00e4evases praktikas.

Uurimist\u00f6\u00f6 keskendub sellele, kuidas \u00f5pingute ajal omandatud kogemused (sh teadust\u00f6\u00f6 koostamine ja juhendamine) toetavad v\u00f5i piiravad t\u00f5endusp\u00f5hise praktika kompetentsi kujunemist ja selle rakendamist t\u00f6\u00f6elu alguses. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse sellele, kuidas EBP kompetents ja karj\u00e4\u00e4rip\u00fchendumus arenevad ning teineteist vastastikku m\u00f5jutavad esimese t\u00f6\u00f6aasta jooksul.

Tegemist on longitudinaalse segameetodilise uuringuga, mis v\u00f5imaldab hinnata muutusi ajas ning m\u00f5ista nii kvantitatiivseid mustreid kui ka \u00f5dede kogemuslikku perspektiivi. Selline l\u00e4henemine loob v\u00f5imaluse anal\u00fc\u00fcsida mitte ainult seda, millised muutused toimuvad, vaid ka seda, miks need toimuvad ja kuidas kujuneb EBP rakendamine varases karj\u00e4\u00e4rifaasis.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6 loob v\u00e4\u00e4rtust<\/h3>\n\n\n\n

SekMo (sektoritevahelise mobiilsuse) meetme eesm\u00e4rk on tuua teadusasutused ja t\u00f6\u00f6andjad tihedamasse koost\u00f6\u00f6sse, et kiirendada teadmussiiret ning suurendada teadustulemuste praktilist rakendamist.

Tartu \u00dclikooli teadmussiirdedoktorantuur pakub selleks paindlikku raamistikku, kus doktorant tegutseb samaaegselt nii \u00fclikoolis kui ka partnerasutuses. SekMo projektide raames tehtav uurimist\u00f6\u00f6 ei ole pelgalt akadeemiline, vaid osa laiemast arendustegevusest, mille eesm\u00e4rk on juurutada teadusp\u00f5hiseid lahendusi tervishoiuteenustes. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab arendada uusi t\u00f6\u00f6riistu, t\u00e4iustada teenuste kvaliteeti ning tugevdada t\u00f5endusp\u00f5hist l\u00e4henemist tervishoius.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tervishoiu areng eeldab j\u00e4rjest enam tihedat koost\u00f6\u00f6d teaduse ja praktika vahel. \u00dcheks oluliseks v\u00f5imaluseks selle sideme tugevdamisel on teadmussiire, mille eesm\u00e4rk on tuua teadust\u00f6\u00f6 tulemused kiiremini ja sihip\u00e4rasemalt igap\u00e4evasesse t\u00f6\u00f6ellu. Sektoritevahelise mobiilsuse meede toetab seda eesm\u00e4rki, v\u00f5imaldades teadlastel tegutseda samaaegselt nii \u00fclikoolis kui ka partnerasutuses ning siduda akadeemiline uurimist\u00f6\u00f6 praktiliste vajadustega. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":95,"featured_media":3489,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[258],"class_list":["post-3488","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":258,"user_id":95,"is_guest":0,"slug":"eliise-ott-arendus-spetsialist","display_name":"Eliise Ott, arendus-spetsialist","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/d39a058a36df2b2eb1f5857852132c942ad1a3a5fa4b451f0664c4e4c0f870a9?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/95"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3488"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3488\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3656,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3488\/revisions\/3656"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3488"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}