K\u00f5rge intensiivsusega pingutuse ajal laguneb ja taastub ATP (adenosiintrifosfaat) kiiresti. Selle k\u00f5rvalm\u00f5juks on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse suurenemine nii lihastes kui ka organismi sisekeskkonnas. Suurenenud happelisus on \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks v\u00e4simus kiiresti tekib ja s\u00fcveneb. \u00dcks v\u00f5imalus hapestumist pidurdada ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada v\u00e4simust ja parandada t\u00f6\u00f6v\u00f5imet on organismi puhvers\u00fcsteemide v\u00f5imekuse t\u00f5stmine enne pingutust.
<\/p>\n\n\n\n
Juba 20. sajandi alguses leiti, et keha puhverdusv\u00f5imet saab suurendada naatriumvesinikkarbonaadi v\u00f5i naatriumtsitraadi manustamisega. Need ained t\u00f5stavad vere pH-d ja bikarbonaatioonide sisaldust, tekitades metaboolse alkaloosi. Naatriumtsitraadi puhul on lisaks t\u00e4heldatud ka veepeetust ja plasma mahu suurenemist, mis v\u00f5ib parandada vastupidavuslikku sooritusv\u00f5imet.
Kaitstud doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli uurida, kuidas naatrium\u00adtsitraadi manustamine m\u00f5jutab ainevahetust ja 5000 m jooksu tulemust erinevates tingimustes: m\u00f5\u00f5duka ja k\u00f5rge temperatuuriga laboris ning normaalse temperatuuriga v\u00e4litingimustes simuleeritud v\u00f5istlusolukorras. Kokku osales 43 treenitud meesvastupidavussportlast, kellele anti enne jooksu kas naatriumtsitraati v\u00f5i platseebot kas vesilahusena v\u00f5i kapslites. K\u00f5igis kolmes uuringus kasutati randomiseeritud topeltpimeda ristuuringu \u00fclesehitust.
Tulemused n\u00e4itasid, et naatriumtsitraat parandas 5000 m jooksu aega statistiliselt oluliselt ainult m\u00f5\u00f5duka temperatuuriga laboritingimustes. K\u00f5rge temperatuuriga laboris ega v\u00e4litingimustes simuleeritud v\u00f5istlusel see aga sooritust ei m\u00f5jutanud. Naatriumtsitraadi manustamine tekitas metaboolse alkaloosi, t\u00f5stes vere pH-d ja bikarbonaatioonide taset, soodustades laktaadi liikumist t\u00f6\u00f6tavast lihasest verre. Samuti suurenes veepeetus ja plasma maht enne jooksu, kuid jooksu ajal plasma mahu muutused ei erinenud platseeboga v\u00f5rreldes. Subjektiivse v\u00e4simuse, kuumatunde v\u00f5i s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse osas erinevusi ei ilmnenud.
Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itasid uuringud, et naatriumtsitraadi manustamine koguses 500 mg\/kg enne 5000 m jooksu suurendas veepeetust, plasma mahtu ja tekitas metaboolse alkaloosi, mis toetas laktaadi eemaldumist lihastest pingutuse ajal. Need muutused parandasid treenitud sportlaste tulemust m\u00f5\u00f5duka temperatuuriga laboritingimustes, kuid ei andnud sama efekti kuumades tingimustes ega v\u00e4litingimustes imiteeritud v\u00f5istlusolukorras. Tuleb siiski m\u00e4rkida, et kuigi naatriumtsitraadil on potentsiaal parandada sooritusv\u00f5imet teatud tingimustes, s\u00f5ltub selle efektiivsus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt individuaalsest f\u00fcsioloogilisest vastusest. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib olla vajalik k\u00e4sitleda naatriumtsitraadi kasutamist sportlase seisukohalt personaalse strateegiana, mitte universaalse ergogeense abivahendina.<\/p>\n\n\n\n
* Artikkel tugineb 6. novembril 2025 Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6l \u201eThe effects of acute sodium citrate supplementation on meta\u00adbolism and 5000 m running performance in a trained young men\u201c<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00f5rge intensiivsusega pingutuse ajal laguneb ja taastub ATP (adenosiintrifosfaat) kiiresti. Selle k\u00f5rvalm\u00f5juks on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse suurenemine nii lihastes kui ka organismi sisekeskkonnas. Suurenenud happelisus on \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks v\u00e4simus kiiresti tekib ja s\u00fcveneb. \u00dcks v\u00f5imalus hapestumist pidurdada ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada v\u00e4simust ja parandada t\u00f6\u00f6v\u00f5imet on organismi puhvers\u00fcsteemide v\u00f5imekuse t\u00f5stmine enne pingutust. Kaitstud […]<\/p>\n","protected":false},"author":129,"featured_media":3435,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[295],"class_list":["post-3434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":295,"user_id":129,"is_guest":0,"slug":"ivi-vaher-fusioterapeudi-oppekava-juhtivlektor","display_name":"Ivi Vaher, f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava juhtivlektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/efaeb57af8fa1268a8a19b25d48e5c846e68d8630874715e7db0b5d2402e5e89?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/129"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3434"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3434\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3448,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3434\/revisions\/3448"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3435"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3434"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}