T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hist \u00f5pet reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi m\u00e4\u00e4rus nr 39 \u201cT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe rakendamise kord\u201d https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/119062019004?leiaKehtiv<\/a>
Eesti kutse\u00f5ppes alustati t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe katsetamist 2002. aastal. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool osales 2008-2010 aastatel projektis TRAIN (Appenticeship Training Program for the Health Care Sector), mille raames kavandati koost\u00f6\u00f6s Ida-Tallinna Keskhaigla, AS L\u00f5una-Eesti Haigla, Pariisi Erihoolduskeskuse, Leedu ja Soome partneritega hooldust\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe, mis viidi L\u00f5una-Eesti haiglas ka l\u00e4bi.
T\u00e4naseks on t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hiseid kutse\u00f5ppijaid meie koolis teadmisi t\u00e4iendamas k\u00e4inud juba sadu.<\/p>\n\n\n\n
Mida arvavad vilistlased, t\u00f6\u00f6andjad ja \u00f5petajad t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisest \u00f5ppest ja \u00f5ppimisest?<\/h2>\n\n\n\n\u00d5ppurid r\u00e4\u00e4givad<\/h3>\n\n\n\n2025. aasta kevadel lapsehoidja t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe l\u00f5petanud<\/h4>\n\n\n\n
2025. aasta kevadel lapsehoidja t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe l\u00f5petanud<\/h4>\n\n\n\n
\u201eKui alguses tundus hirmu\u00e4ratav, kuidas kooli, t\u00f6\u00f6 ning pereelu \u00fchildamine v\u00e4lja kukub, siis tagantj\u00e4rgi oli see hirm asjatu \u2013 k\u00f5ik sujus v\u00e4ga h\u00e4sti. Koolis oli p\u00f5nev ja tore uusi teadmisi juurde saada ning \u00f5ppek\u00e4igud teistesse asutustesse andsid m\u00f5tteid oma t\u00f6\u00f6kohal uusi asju proovida. \u00d5ppej\u00f5ud olid v\u00e4ga toredad ja nende toodud n\u00e4ited elust tegid tunnid huvitavaks. V\u00f5tan t\u00f6\u00f6le kaasa palju uut ja tahaks j\u00e4lle tagasi tulla!\u201c \u201eMinule meeldis koolis k\u00e4imise juures see, et sai juurde palju uusi teadmisi, \u00f5ppej\u00f5ud t\u00f5id palju n\u00e4iteid elust ning ka lahendusi seoses eriliste lastega. Kuna praegusel ajal on lasteaedades praktiliselt igas r\u00fchmas paar erilist last, siis on sellised n\u00e4ited v\u00e4ga vajalikud. Raskusi valmistas t\u00f6\u00f6 ja \u00f5ppimise \u00fchildamine kiire elutempo juures.\u201c \u201eKooli ja t\u00f6\u00f6d omavahel samaaegselt toimima panna on raske, aga igati tehtav kui koostad endale graafiku, millal \u00f5pid ja siis p\u00e4riselt ka \u00f5pid\u2026 Kui k\u00f5ik asjad on korras ja oled ilusti kohal k\u00e4inud, siis on koolit\u00f6id ja eksameid v\u00e4ga lihtne teha.\u201c \u201eKoolip\u00e4evad t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hises \u00f5ppes t\u00f6\u00f6 ja pere k\u00f5rvalt on paras katsumus, aga ei midagi \u00fcletamatut. Endal on kindlasti rohkem planeerimist ja \u00f5ppimiseks tuleb kasutada nn vabu p\u00e4evi tunniplaanis. Kooli tulles ei osanud v\u00e4ga midagi oodata, aga n\u00fc\u00fcd kui l\u00f5pp paistab, on see olnud v\u00e4ga p\u00f5nev ja teadmisterohke aeg. Boonuseks on toredad, \u00fchtehoidvad kursusekaaslased ja abivalmis \u00f5ppej\u00f5ud. Ait\u00e4h!\u201c \u201eMina tunnen, et tegelikult oli koolisk\u00e4imine p\u00e4ris hea ja m\u00f5nus vaheldus t\u00f6\u00f6le\u2026 Vahest oli tunne, et ei j\u00f5ua \u00f5ppida, sest ei ole vaba aega, aga enamus \u00f5ppet\u00f6\u00f6dest tegin \u00e4ra koolip\u00e4evadel, mitte t\u00f6\u00f6ajal ja see aitas p\u00e4ris palju. Isegi oma aega j\u00e4i, kui jagasin \u00e4ra, millal ja mida \u00f5pin. V\u00e4ga m\u00f5nus vaheldus oli, kahju et juba l\u00e4bi sai.\u201c \u201eAlguses oli kooliasjadega hakkama saamine keeruline, sest kooliaasta algul tuli t\u00f6id aknast ja uksest. Tekkis hirm, et kuidas k\u00f5ik tehtud saan. Mind p\u00e4\u00e4stis t\u00f6\u00f6de tegemine kuup\u00e4evalise t\u00e4psusega. M\u00f5ni t\u00f6\u00f6 oli kergem, selle tegin kohe \u00e4ra. Arutelud kursusekaaslastega kooliteemadel andsid motivatsiooni ja jaksu. Nii saime \u00fcksteisele toeks olla ja m\u00f5tteid jagada. Kindlasti mainin siinkohal, et \u00f5ppej\u00f5udude abiga sain teemadest v\u00e4ga hea \u00fclevaate ja vaba suhtlus nendega ainetundides andis tuge kooliaasta l\u00f5puni pingutada.\u201c \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisel \u00f5ppel on minu arvates rohkem plusse kui miinuseid. \u00d5ppijana oli alguses keeruline t\u00f6\u00f6elu, kodu ja kooli \u00fchildada, \u00f5ppimist pidin samuti justkui uuesti \u00f5ppima. Samas oli v\u00e4ga hea koolis \u00f5pitut t\u00f6\u00f6l j\u00e4rele proovida, kolleegidega m\u00f5ningaid k\u00fcsimusi arutada ning \u00f5pitut praktiliselt rakendada. Miinusena tooksin v\u00e4lja, et m\u00e4rkasin \u00f5ppeperioodi jooksul arendamist ja muutmist vajavaid kohti ka oma t\u00f6\u00f6kohal. Kohati oli ehk varasemalt lihtsam n-\u00f6 roosade prillidega nii ennast kui oma kolleege vaadata. Kokkuv\u00f5tvalt oli huvitav \u2013 sain hulgaliselt teadmisi ja oskusi juurde.\u201c \u201eKoolis oli v\u00e4ga tore ja huvitav. \u00d5petajad olid toredad ja s\u00fcdamlikud, kuid oli v\u00e4ga keeruline hakkama saada. Kuna olen selline ise pusija, said siiski k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d tehtud. Koolist sain v\u00e4ga palju materjali erivajadustega laste kohta, mida t\u00f6\u00f6l olles ka kasutasin.\u201c \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hiselt \u00f5ppimine on siiski \u00fcpris keeruline, kuna t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt pidi j\u00f5udma \u00e4ra teha nii suured kui ka v\u00e4iksed kodut\u00f6\u00f6d. \u00d5nneks olid t\u00e4htajad piisavalt pikaks ajaks ette antud ja saime \u00f5ppimiseks aega ette planeerida. Iseseisvat \u00f5ppimist oli v\u00e4ga palju. Koolis olid v\u00e4ga toredad \u00f5ppej\u00f5ud ja koolin\u00e4dalad l\u00e4ksid v\u00e4ga kiiresti. Meeldisid v\u00e4ga ekskursioonid ja praktilised tunnid\u201c \u201eKindlasti olen t\u00e4nulik selle v\u00f5imaluse ja kogemuse eest\u2026 Isegi kui oli veidi hirmutav, siis olen uhke, et tulin \u00f5ppima ja l\u00f5puni vastu pidasin. Isegi kui on hirmutav \u2013 v\u00e4rise, aga tee \u00e4ra!\u201c \u201eT\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00f5ppimine oli isegi \u00fcsna kerge. Ka elukaaslane aitas sellele palju kaasa, andes lapse k\u00f5rvalt aega \u00f5ppimiseks. Samas viimane praktika \u2013 erivajadusega laps \u2013 oli keeruline\u2026 Muidu olid nii kursusekaaslased kui ka \u00f5petajad viimase peal.\u201c \u201eKoolis oli selge akadeemiline kalender ja \u00f5ppekorralduseeskiri, mis aitas mul oma \u00f5pinguid struktureeritult planeerida. Veetsin suure osa ajast t\u00f6\u00f6kohal, kus sain juhendaja k\u00e4e all omandada reaalseid oskusi ja kogemusi. Vaegkuuljana oli mul kohati arusaamine v\u00e4ga raske, kuid \u00f5petajad olid v\u00e4ga m\u00f5istvad. Ait\u00e4h Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, et olen saanud teie juures \u00f5ppida. Eriti suured t\u00e4nud \u00f5petajatele Lianale ja Riinule, et olete olnud toeks.\u201c \u201eKui selgus, et sain kooli sisse, siis oli r\u00f5\u00f5m suur. Peale esimesi koolip\u00e4evi olid aga hirm ja segadus suur \u2013 infot selle kohta, kus, kuidas, mida tegema peab, oli nii palju. Kuna minu viimastest \u00f5pingutest on 20+ aastat m\u00f6\u00f6das, oli algus v\u00e4ga raske ja ka mahukaid kodut\u00f6id oli v\u00e4ga palju. Kui palusin m\u00f5ne kodut\u00f6\u00f6ga kolleegi abi, \u00fctles ta, et sa \u00f5piksid nagu bakalaureuse\u00f5ppes. Kuna mul on endal ka 3-aastane laps, siis oli v\u00e4ljakutse tema k\u00f5rvalt \u00f5ppida ja koolis k\u00e4ia. Samas oli ka m\u00f5nus n\u00e4dalake t\u00f6\u00f6lt teise keskkonda tulla ja seda m\u00f5nusam j\u00e4lle t\u00f6\u00f6le naasta.\u201c \u201eKartsin v\u00e4ga \u00f5ppima tulemist, et kas saan hakkama. Paralleelselt kooliga oli vaja k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l, teha kodut\u00f6id, lisaks vajas mind terve pere. Esimene poolaasta oli minu jaoks raske \u2013 oli palju pisaraid, emotsioone ja magamata \u00f6id. Teine poolaasta tundus juba lihtsam v\u00f5i siis olin olukorraga harjunud. Praegu olen enda \u00fcle v\u00e4ga uhke, et l\u00f5pusirgele j\u00f5udsin. T\u00f6\u00f6koha poolt v\u00f5imaldati mul kenasti koolis k\u00e4ia, aga samas olid pinged pidevalt \u00f5hus. Probleemiks olid pidevad asenduste otsimised ja see omakorda tekitas s\u00fc\u00fctunnet.\u201c \u201eOli \u00fcllatavalt p\u00f5nev aasta. \u00d5ppeaasta alguses p\u00f5desin, kuidas leian tasakaalu t\u00f6\u00f6 ja kooli vahel. K\u00f5ik laabus siiski ilusasti ja \u00f5ppisin oma aega planeerima. Samuti oli koolisk\u00e4imine m\u00f5nus vaheldus \u2013 l\u00e4ksin alati peale koolin\u00e4dalat r\u00f5\u00f5msalt ja uute teadmistega t\u00f6\u00f6le.\u201c \u201eKuna liitusin \u00f5ppega teisel koolin\u00e4dalal, oli esimene poolaasta minu jaoks v\u00e4ga hirmus. \u00c4revus ja hirm p\u00fcsis terve semestri. Alates teisest semestrist tuli rahu ja teadmine sellest, mida teen. Tagasivaates oli huvitav \u00f5ppeaasta, mis tekitas v\u00e4ikese segaduse minu eraelus. \u00d5ppimine andis mulle enesekindluse ja teadmise, et tahtmise korral saan oma eesm\u00e4rgid t\u00e4ita. Ja millised suurep\u00e4rased \u00f5petajad mul olid! Ait\u00e4h teile!\u201c \u201eEsialgu oli keeruline, aga mida aeg edasi, seda lihtsamaks l\u00e4ks koolisk\u00e4imine ja aja planeerimine. Soovitan k\u00f5igil, kes planeerivad t\u00f6\u00f6 ja pere k\u00f5rvalt kooli minna \u2013 anna aga minna, sest julge hundi rind on rasvane. Olen \u00f5nnelik, et sain uusi tutvusi ja uusi m\u00f5nusaid m\u00e4lestusi ning loomulikult ka palju uusi teadmisi.\u201c \u201eMinu kogemus t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppijana on olnud v\u00e4ga positiivne. Mulle v\u00e4ga meeldis, et vahelduseks t\u00f6\u00f6n\u00e4dalatele sai k\u00e4ia koolis midagi teistsugust tegemas. S\u00fcgisel tundsin, et \u00e4kki on seda k\u00f5ike siiski liiga palju, sest kodut\u00f6id oli \u00fclepea, kuid enda motiveerimine ja asja \u00f5igesti planeerimine lahendasid mu mured. Minul oli selle kooliga v\u00e4ga positiivne kokkupuude. Ait\u00e4h!\u201c \u201eMina tulin \u00f5ppima t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hiselt. T\u00f6\u00f6koht ise pakkus v\u00e4lja v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00f5ppima minna. Kuna mul oli niikuinii plaanis midagi oma erialaselt juurde \u00f5ppida, siis v\u00f5tsin selle pakkumise vastu. Olen v\u00e4ga t\u00e4nulik nii t\u00f6\u00f6kohale kui ka koolile selle v\u00f5imaluse eest.\u201c \u201eSeda, mida \u00f5ppisin, sai ka t\u00f6\u00f6l rakendatud ning need teadmised muutsid t\u00f6\u00f6tamise palju meeldivamaks ja sujuvamaks. Kindlasti andis koolisk\u00e4imine juurde enesekindlust ja oskusi. Raskusi valmistas pere, t\u00f6\u00f6 ja kooli vahel tasakaalu leidmine. Kool v\u00f5ttis alguses enamuse ajast, aga t\u00f6\u00f6l pidi samuti k\u00e4ima ning nii j\u00e4i pere natuke tahaplaanile. Kui kodus on lapsed, siis on see kohati paras v\u00e4ljakutse, eriti kui k\u00f5ik on kodus, aga koolit\u00f6\u00f6 tahab tegemist ja kuup\u00e4evad l\u00e4henevad. Sellele vaatamata oli igati v\u00e4\u00e4rtuslik ja meeldiv kogemus \u00f5ppida uusi teadmisi just Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis.\u201c \u201eMinu t\u00f6\u00f6lk\u00e4imine algas veidi hiljem kui koolis k\u00e4imine \u2013 t\u00e4nu \u00f5ppima tulekule sain ka t\u00f6\u00f6le. Kool ja t\u00f6\u00f6 koos on v\u00e4ga silmi avardav, sest see \u00f5petab aega planeerima ja rohkem oma vaba aega hindama. Loobumise tunnet ei tekkinud kordagi. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis on nii head \u00f5petajad ja toetav s\u00fcsteem, et isegi kui oled v\u00e4ga h\u00e4das, aga n\u00e4itad, et ikkagi v\u00e4ga-v\u00e4ga p\u00fc\u00fcad, siis alati aidatakse. Koolit\u00f6\u00f6de tegemine ja t\u00e4htaegadest kinnipidamine oli \u00fcks suuremaid v\u00e4ljakutseid. Kokkuv\u00f5tteks saan \u00f6elda, et kool ja t\u00f6\u00f6 koos annavad elule maitse, p\u00f5hjuse hommikul \u00e4rgata ja maailma vallutada ning panna ennast proovile, milleks v\u00f5imeline oled \u2013 see v\u00f5ib ennastki \u00fcllatada. Otsus kooli tulla oli parim otsus.\u201c \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe v\u00f5lu on kindlasti see, et kui oled t\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus teinud neidsamu toiminguid, mida kooli praktikatunnis parajasti \u00f5pid, kinnistub see m\u00e4llu paremini. Alguses oli mul raske leida aega koolit\u00f6\u00f6de tegemiseks, sest samal ajal t\u00f6\u00f6tasin ka t\u00e4iskohaga hooldajana. Samuti oli keeruline oma \u00fclemusele selgeks teha, et koolip\u00e4evadel ma t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ei saa. See oli tema jaoks probleem, kuna t\u00f6\u00f6ajagraafikut oli raske koostada, kui esimesel \u00f5ppeaastal oli kuus 6-7 koolip\u00e4eva. Hiljem kasutasin koolip\u00e4evadeks \u00f5ppepuhkust ja vahel ka tavapuhkust. Kuna mina olin oma osakonnast ainuke, kes hooldajaks \u00f5ppis, siis heideti mulle ette, et miks ma kasutan \u00f5ppepuhkust, kuna \u00f5ed, kes samuti \u00f5ppisid, seda ei teinud. Samas olid nad k\u00f5ik minust paark\u00fcmmend aastat nooremad. Koolis k\u00e4imine on aga t\u00f5stnud minu enesekindlust, kuna \u00f5pe on v\u00e4ga laiap\u00f5hine ning andis mulle vajalikke teadmisi.\u201c \u201eMulle isiklikult meeldis nii kool, \u00f5ppeprogramm kui ka \u00f5ppej\u00f5ud. Kool on v\u00e4ga hea tasemega ja see annab \u00f5ppurile motivatsiooni ja uhkust. Raske oli \u00f5ppida t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt, sest koormus tekitas pinget ja m\u00f5nel hetkel tundus, et j\u00f5uvarud on osakorral. Kursusekaaslased olid v\u00e4ga toetavad ning see hoidis meid koos l\u00f5puni.\u201c \u201eOn suurep\u00e4rane, et koolis on v\u00f5imalik ka t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt k\u00e4ia ja on v\u00f5imalus kasutada \u00f5ppepuhkust. Eriti veel siis, kui t\u00f6\u00f6tad t\u00e4iskohaga, ega saa endale lubada v\u00e4iksemat koormust. \u00d5ppijana meeldis mulle \u00f5ppej\u00f5udude abivalmidus ning see, kuidas nad suutsid meid esimesel poolaastal maha rahustada ja julgustada mitte alla andma. Loomulikult on v\u00e4ga oluline ka kaas\u00f5ppurite toetus. Ilmselt enamus meist koges samu tundeid. See tunne, et sa pole oma murega \u00fcksi andis j\u00f5udu ja julgust edasi pusida v\u00f5iduka l\u00f5puni. \u201eVahe oli ehk selles, et koormus oli suurem, aga hakkama tuli saada. Kodune ja ka t\u00f6\u00f6kohalt tulev toetus olid samuti olulised ning see oli m\u00f5lemalt poolt olemas.\u201c \u201eMina sattusin olukorda, kus juba \u00f5pingute ajal tekkis v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6le minna. See t\u00e4hendas kohe \u00fcht suurt lisakohustust \u2013 tuli v\u00e4ga t\u00e4pselt ajaplaneerimisega tegeleda. T\u00f6\u00f6aeg pidi olema koosk\u00f5lastatud t\u00f6\u00f6andjaga ning sobitatud koolip\u00e4evadega. Kui tavap\u00e4raselt on n\u00e4dalas viis t\u00e4ist\u00f6\u00f6p\u00e4eva, siis koolip\u00e4evade t\u00f5ttu oli neid vahel ainult kolm \u2013 see pani proovile nii t\u00f6\u00f6aja kasutamise kui ka prioriteetide seadmise. Koolit\u00f6\u00f6d tuli alati t\u00e4htaegade j\u00e4rgi h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5elda. Kuigi t\u00f6\u00f6d ma koju kaasa ei toonud, oli kooli\u00fclesannetega teisiti \u2013 nende jaoks tuli leida aeg pigem koolivabal p\u00e4eval v\u00f5i planeerida need ette, et ei peaks peale t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hilis\u00f5htuti \u00f5ppima. \u201eMeie asutusest Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppima asunud lapsehoidjatele on see suurep\u00e4rane v\u00f5imalus enesearenguks. Nad saavad t\u00e4iendada oma teadmisi, omandada uusi oskusi ning rakendada \u00f5pitut kohe ka praktikas. See t\u00f5stab nende t\u00f6\u00f6motivatsiooni ning koolis saadud teadmisi jagatakse ka kolleegidega.\u201c \u201cMeie haigla on alati suhtunud \u00f5ppijatesse positiivselt ja toetavalt ning \u00fckski t\u00f6\u00f6 ei ole j\u00e4\u00e4nud seet\u00f5ttu tegemata, et keegi tahab \u00f5ppida. Pigem on kolleegidel osakondades ja ka minul alati hea meel, kui keegi selle raske teekonna ette v\u00f5tta julgeb ja soovib. See v\u00e4\u00e4rtus, mis organisatsioon l\u00e4bi t\u00f6\u00f6taja \u00f5ppimise toetamise tagasi saab, on palju suurem kui v\u00e4ike hetkeline v\u00e4ljakutse, mis graafikute koostamise ning m\u00f5nikord t\u00f6\u00f6korralduslike korrigeerimistega kaasas k\u00e4ib. Julgustan v\u00e4ga kolleege t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hist \u00f5pet toetama ja edasi arendama.\u201d \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5histe \u00f5ppijatega on olnud aastate jooksul v\u00e4ga meeldiv koost\u00f6\u00f6d teha. Kuna lapsehoidja kutseala pole neile v\u00f5\u00f5ras, kujunevad \u00f5ppet\u00f6\u00f6s loomulikult sisukad, probleemip\u00f5hised ja lahendustele orienteeritud arutelud. \u00d5ppurite t\u00f6\u00f6kogemus rikastab \u00f5ppet\u00f6\u00f6d eluliste n\u00e4idetega, mida nad hea meelega grupis jagavad. Silmapaistvalt tugevalt tuleb esile ka meeskonnat\u00f6\u00f6 \u2013 \u00fcksteist toetatakse ja aidatakse. Kui \u00f5ppeaasta alguses v\u00f5idakse tunda \u00e4revust nii uue keskkonna kui ka \u00f5ppimise juurde naasmise ees, siis m\u00f5ne kuu m\u00f6\u00f6dudes kujuneb v\u00e4lja harjumusp\u00e4rane rutiin \u2013 leitakse uusi s\u00f5pru ning \u00f5ppeprotsessi hakatakse \u00fcha enam nautima. Edukalt tulevad koolisk\u00e4imisega toime eelk\u00f5ige need \u00f5ppijad, kes on motiveeritud, saavad tuge oma perelt ja t\u00f6\u00f6andjalt, oskavad aega planeerida ning ei karda vajadusel abi k\u00fcsida. \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5histe \u00f5ppuritega on olnud v\u00e4ga inspireeriv koos \u00f5ppida. Kuna \u00f5pilased on tulnud erinevatest asutustest, siis on ka \u00f5ppej\u00f5una olnud kogemuste jagamise osas v\u00e4ga huvitav ning t\u00f6\u00f6kogemus on v\u00e4ga hinnaline ka \u00f5pingute puhul. Tagasisidena olen saanud teadmise, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 alguses on olnud pisut hirmutav, kas tullakse k\u00f5igega toime – t\u00f6\u00f6, pere ja \u00f5pingud. Juba teiseks semestriks on harjutud \u00f5ppija rolliga ning uue ajaplaneerimise v\u00e4ljakutsega. \u201eMinu jaoks ei ole suurt erinevust, kas \u00f5petan kooli- v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hist \u00f5ppijat, sest tegevusjuhendaja \u00f5ppekaval on t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hiseid \u00f5ppijaid olnud v\u00e4he ja enamasti on nad ka t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4hest aega. Seet\u00f5ttu on nende jaoks k\u00f5ik \u00f5ppekavast tulenevad teemad uued. V\u00f5ib-olla nendele, kes juba erialal t\u00f6\u00f6tavad, on lihtsam orienteeruda erialases terminoloogias, aru saada erihoolekandes\u00fcsteemist ja nad omavad ettekujutust erinevatest sihtgruppidest (intellekti- v\u00f5i ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega isikud). \u201eMinu kogemus t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hises \u00f5ppes lapsehoidja \u00f5ppekava \u00f5pilastega on olnud v\u00e4ga rikastav. N\u00e4en, et \u00f5ppijad tulevad tundidesse oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 kogemusega, mis annab aruteludele praktilise ja elul\u00e4hedase m\u00f5\u00f5tme. Sageli toovad nad v\u00e4lja olukordi r\u00fchmas v\u00f5i lastega tegelemisel ning otsivad tundides saadud teadmiste p\u00f5hjal lahendusi. See muudab \u00f5ppimise dialoogiks \u2013 teooria ja praktika on pidevas vastastikuses seoses. Mul on hea meel n\u00e4ha, kuidas \u00f5pilased avastavad, et nad ei ole lihtsalt lapsehoidjad, vaid lapse arengu toetajad, kellel on teadusp\u00f5hine arusaam oma tegevusest. \u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisel \u00f5ppijal on reeglina ettekujutus ja m\u00f5ningane praktika erialast olemas. Ta saab oma uusi teadmisi kohe rakendada, anal\u00fc\u00fcsida ja vaadelda. Koolip\u00f5hine \u00f5ppija on rohkem teoreetiline \u2013 v\u00f5ib olla on tal pigem \u00fcldine, mitte niiv\u00f5rd spetsiifiline l\u00e4henemine. See ei t\u00e4henda, et m\u00f5nikord just nii \u00f5ige pole, sest sel juhul puuduvad eelarvamused ja kohati ka valed teadmised. T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine ehk \u00f5pipoisi\u00f5pe on kutse\u00f5ppe taseme\u00f5ppe vorm, mille puhul praktika ettev\u00f5ttes v\u00f5i asutuses moodustab v\u00e4hemalt 2\/3 \u00f5ppekava mahust. T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe toimub kooli \u00f5ppekava alusel nii praktikakohas kui ka koolis kontakt\u00f5ppe ja iseseisva t\u00f6\u00f6na. Sisuliselt t\u00e4hendab see, et t\u00f6\u00f6lepingu alusel t\u00f6\u00f6suhetes olev inimene omandab \u00f5ppekavas kirjeldatud \u00f5piv\u00e4ljundid suures osas praktikakoha t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid t\u00e4ites oma t\u00f6\u00f6kohal, saades selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":117,"featured_media":3290,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[283],"class_list":["post-3350","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":283,"user_id":117,"is_guest":0,"slug":"imbi-sagar","display_name":"Imbi Sagar","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/117"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3350"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3350\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3400,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3350\/revisions\/3400"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3350"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kristi,<\/strong> lapsehoidja j\u00e4tku\u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n\n
K\u00fclliki<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Triin<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Kristi<\/strong>, lapsehoidja j\u00e4tku\u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Heli<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine7-1024x768.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Laura-Lee<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Astrid<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Maie<\/strong>, lapsehoidja j\u00e4tku\u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Maiu<\/strong>, lapsehoidja j\u00e4tku\u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Kati<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Evelin<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine5-1024x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Elo<\/strong>, lapsehoidja j\u00e4tku\u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Garis<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Sille<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Maarja<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Anneli<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine4-1024x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Aili<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Hannah<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n
Kristina<\/strong>, t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe<\/em><\/p>\n\n\n\n2025. aasta kevadel hooldust\u00f6\u00f6taja \u00f5ppe l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hised \u00f5ppijad<\/h3>\n\n\n\n
\n
Tiia<\/strong>, V\u00f5ru \u00f5pper\u00fchm<\/em><\/p>\n\n\n\n
Tiina<\/strong>, V\u00f5ru \u00f5pper\u00fchm<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine3-1024x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Katrin<\/strong>, Tartu \u00f5pper\u00fchm<\/em><\/p>\n\n\n\n
An\u017eelika<\/strong>, Tartu \u00f5pper\u00fchm<\/em><\/p>\n\n\n\n
Hooldust\u00f6\u00f6tajate eriala puhul on ka v\u00e4ga oluline, kuidas kool on \u00f5ppevahenditega varustatud ja see on meie k\u00f5rgkoolis tasemel. Otse loomulikult on suure t\u00e4htsusega ka \u00f5ppej\u00f5udude p\u00e4devus oma eriala \u00f5petada ning sellega v\u00f5ib samuti v\u00e4ga-v\u00e4ga rahule j\u00e4\u00e4da. K\u00f5igil \u00f5ppej\u00f5ududel on praktilisi kogemusi oma t\u00f6\u00f6elust ja see on \u00f5ppeaine edasi andmisel v\u00e4ga suureks plussiks. Mina olen v\u00e4ga t\u00e4nulik k\u00f5ige selle eest! Tunnen, kui palju vajalikku ma siin koolis omandasin ning see annab ehk julgust isegi edasi \u00f5ppida. Igal juhul olen mina oma kahe \u00f5ppeaastaga v\u00e4ga rahul.\u201c
Elle<\/strong>, Tartu \u00f5pper\u00fchm<\/em><\/p>\n\n\n\n2025. aasta kevadel tegevusjuhendaja \u00f5ppe l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hised \u00f5ppijad<\/h3>\n\n\n\n
\n
Janne<\/strong>
\u201eT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe tegevusjuhendajana ei olnud minu jaoks keeruline, kuna mul oli juba varasem t\u00f6\u00f6kogemus olemas. See andis enesekindlust ja lihtsustas \u00f5pitava m\u00f5istmist. Mulle meeldis eriti see, et koolis sain juurde teadmisi, mis aitasid paremini aru saada, miks ja kuidas teatud t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid v\u00f5i l\u00e4henemisi kasutada. Nii muutus t\u00f6\u00f6 minu jaoks t\u00e4henduslikumaks ja sain oma tegemisi teadlikumalt p\u00f5hjendada. Tundides oli lihtne, sest sain \u00f5ppematerjali siduda oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 kogemustega \u2013 klientide diagnooside, k\u00e4itumismustrite ja erip\u00e4rade tundmise ning eristamisega. See aitas teadmisi kinnistada ja t\u00e4iendada, muutes \u00f5ppeprotsessi minu jaoks palju sujuvamaks.
Raskusi ei valmistanud mitte aja planeerimine, vaid pigem see, et pidin enda harjumusp\u00e4rased t\u00f6\u00f6v\u00f5tted \u00fcmber hindama. Uute teadmiste praktiseerimine ja vanade v\u00f5i valesti kasutatud v\u00f5tete parandamine n\u00f5udis t\u00e4helepanu ja kohanemist, kuid samas oli see v\u00e4ga arendav. Huvitav ja p\u00f5nev oli v\u00f5imalus \u00f5pitut kohe oma igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s katsetada. See andis v\u00f5imaluse uusi teadmisi praktikas proovida ja n\u00e4ha, kuidas need reaalselt praktiliselt t\u00f6\u00f6tavad. Selle t\u00f5ttu muutus \u00f5pe palju kasulikumaks ja kinnistus kiiremini. Soovitaksin t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hist \u00f5pet ka teistele, sest see \u00fchendab teooria ja praktika k\u00f5ige loomulikumal viisil. \u00d5pitut saab kohe oma t\u00f6\u00f6s rakendada ning see annab kindlustunde ja arendab nii oskusi kui ka m\u00f5tteviisi.\u201c
Laura-Mai<\/strong><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine2-772x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
K\u00f5ige rohkem meeldis v\u00f5imalus koolis \u00f5pitut t\u00f6\u00f6 juures kohe rakendada. See tekitas p\u00e4ris selgeid seoseid teooria ja praktika vahel \u2013 kui alguses v\u00f5is m\u00f5ne \u00f5ppeaine kasulikkus tunduda k\u00fcsitav, siis t\u00f6\u00f6le minnes n\u00e4gin, et need teadmised kulusid t\u00f5epoolest \u00e4ra. V\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik oli ka kogemuste vahetamine koolis \u2013 seal sai teiste \u00f5ppijatega jagada oma t\u00f6\u00f6alaseid t\u00e4helepanekuid ja kuulda nende omi.
Peamine raskus oli kindlasti aja nappus ja tavalisest suurem pinge. Oli hirm, et kas k\u00f5ik vajalik ikka \u00f5igeks ajaks tehtud saab. Tasakaalu leidmine kooli ja t\u00f6\u00f6 vahel n\u00f5udis head planeerimist ja vahel ka loobumist k\u00f5igest muust.
Kuigi selline \u00f5ppevorm on pingeline ja n\u00f5uab head ajakasutusoskust, annab see tohutu eelise \u2013 p\u00e4ris t\u00f6\u00f6 kogemuse juba kooliajal. See kinnitab teadmisi, loob kasulikke kontakte ning aitab paremini m\u00f5ista, miks \u00f5pitavaid aineid vaja on.\u201c
Greete-Liis<\/strong><\/p>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6andjad r\u00e4\u00e4givad<\/h3>\n\n\n\n
Anne Mugu<\/strong>, Tartu Tupsiku eralasteaed ja lastehoid, omanik<\/em><\/p>\n\n\n\n
Jana Trolla<\/strong>, L\u00f5una-Eesti Haigla, \u00f5endusjuht<\/em><\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/tookohapohine1-1024x1020.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
\u201cT\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisel \u00f5ppijal on olemas kogemused ja kokkupuude erivajadusega. Tal on lihtsam omandada uusi teadmisi olemasolevatele toetudes. Koolip\u00f5hine \u00f5ppija alustab puhtalt lehelt ja on neidki, kes ei tea selle elukutse t\u00e4hendust. Neil on \u00fcldiselt palju k\u00fcsimusi. M\u00f5ni on ka ujedam ja hoiab pigem eemale, kuid juhendamine k\u00e4ib siiski v\u00f5rdselt.\u201d
K\u00fclli L\u00e4\u00e4ts,<\/strong> Tartu Maarja Tugikeskus, tegevusjuhendaja<\/em><\/p>\n\n\n\n\u00d5petajad r\u00e4\u00e4givad<\/h3>\n\n\n\n
\u00dcheks suurimaks v\u00e4ljakutseks on aga endiselt t\u00f6\u00f6andjate roll. Nende panus on t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe edukuse seisukohalt m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Seet\u00f5ttu on vaja j\u00e4tkuvalt teha teavitust\u00f6\u00f6d, et tutvustada t\u00f6\u00f6andjatele t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hise \u00f5ppe p\u00f5him\u00f5tteid ja v\u00e4\u00e4rtust\u201c.
Liana Kurg<\/strong>, lapsehoidja \u00f5ppekava juhtiv\u00f5petaja<\/em><\/p>\n\n\n\n
Ka mina r\u00f5hutan v\u00e4ga t\u00f6\u00f6andjate rolli: kui t\u00f6\u00f6andjad m\u00f5istavad, et nende t\u00f6\u00f6taja \u00f5pib selleks, et veel paremini oma t\u00f6\u00f6d teha ja sellega oma organisatsioonile lisav\u00e4\u00e4rtust luua, siis on k\u00f5ik v\u00e4ljakutsed lahendatavad.\u201c
Imbi Sagar<\/strong>, hooldust\u00f6\u00f6taja \u00f5ppekava juhtiv\u00f5petaja<\/em><\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik oleneb \u00f5ppija motivatsioonist ja tema isiklikust vajadusest uusi teadmisi juurde saada. Koolis toimub mitte ainult teadmiste ja oskuste \u00f5petamine vaid ka anal\u00fc\u00fcsimine ja s\u00fcnteesimine nende p\u00f5hjal. Seet\u00f5ttu ongi oluline jagada oma kogemusi teistega ning t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisel \u00f5ppijal on juba veidi kogemust, mida teistega jagada. Olen seda kasutanud oma tundides edukalt ka \u00f5ppemetoodiliselt.
Hindan v\u00e4ga t\u00f6\u00f6andjate panust ja vastutulelikkust v\u00f5imaldada t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hisel \u00f5ppijal \u00fchildada \u00f5ppimine ja t\u00f6\u00f6tamine. V\u00e4ga oluline on olnud ka \u00f5ppijate omavaheline suhtlus, motiveerimine ja kaasamine.\u201c
Maiken Jaanisk,<\/strong> tegevusjuhendaja \u00f5ppekava juhtiv\u00f5petaja
<\/em>
\u201eMinu kogemuse p\u00f5hjal on t\u00f6\u00f6kohap\u00f5histel \u00f5ppijatel ja algajatel, kellel hooldust\u00f6\u00f6tajana kogemus puudub, oma tugevused ja v\u00e4ljakutsed. T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hised \u00f5ppijad, kes juba erialal t\u00f6\u00f6tavad, tulevad kooli \u00f5ppima koos oma praktiliste kogemustega.
Nad oskavad kohe tuua n\u00e4iteid reaalsest t\u00f6\u00f6elust ja see rikastab tundi oluliselt. N\u00e4iteks, kui r\u00e4\u00e4gime hooldustoimingutest, saavad nemad kohe \u00f6elda: \u201cMeil tehakse seda nii.\u201d See muudab arutelu palju elavamaks. Samas v\u00f5ib see vahest ka t\u00e4hendada, et nad on harjunud mingite kindlate t\u00f6\u00f6v\u00f5tetega, mist\u00f5ttu v\u00f5ib neil olla keeruline vastu v\u00f5tta uusi teadmisi, kui need ei klapi t\u00f6\u00f6l n\u00e4htu ja kasutatavaga. On olnud juhuseid, kus \u00f5ppija \u00fctleb, et \u201cmeil t\u00f6\u00f6l tehakse teisiti, koolis \u00f5petatav pole praktiline.\u201d Siin peab \u00f5petaja leidma hea tasakaalu selgitamaks, miks teatud toimingud on just sellisel kujul olulised \u2013 n\u00e4iteks ohutuse v\u00f5i kvaliteedi tagamiseks.
Algajatega on teistmoodi. Nemad on rohkem avatud \u00f5ppimisele, sest neil puuduvad veel kindlad harjumused ning nad tahavad teada ja proovida. Samas ei oska nad alati siduda uut teadmist t\u00f6\u00f6praktikaga \u2013 lihtsalt sellep\u00e4rast, et neil pole veel kogemust, millega seoseid luua. Neile tuleb rohkem seletada, miks midagi tehakse just nii. Praktikale minnes v\u00f5ib aga tulla ette pettumust \u2013 nad tunnevad, et t\u00f6\u00f6kohal ei saa rakendada seda, mida koolis \u00f5piti. Sageli s\u00f5ltub see peamiselt praktikakohast \u2013 kas seal on juhendaja, kes neid toetab ja selgitab v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad nad rohkem iseenda hooleks.
Mis puutub motivatsiooni, v\u00f5ib see olla v\u00e4ga individuaalne. M\u00f5ned oma valdkonnas t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ppijad on v\u00e4ga motiveeritud \u2013 nad tahavad oma t\u00f6\u00f6d paremini teha v\u00f5i vajavad tunnistust, et edasi liikuda. Samas on neidki kes \u00f5pivad pigem \u201ckohustusest\u201d ega p\u00fchenda \u00f5ppimisele piisavalt palju aega, sest t\u00f6\u00f6 ja pere v\u00f5tavad oma osa. Algajad v\u00f5ivad olla v\u00e4ga innukad, aga ka ebakindlad, eriti praktikal. M\u00f5ni avastab, et t\u00f6\u00f6 on raskem kui ta arvas ja motivatsioon v\u00f5ib langeda. Minu meelest on k\u00f5ige edukamad need \u00f5ppijad \u2013 olgu siis algajad v\u00f5i kogemusega \u2013 kes on valmis reflekteerima oma kogemust ja kuulama tagasisidet. T\u00f6\u00f6kogemus on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik, kui \u00f5ppija samas ka m\u00f5istab, et alati on midagi uut \u00f5ppida. Samamoodi v\u00f5ib algaja \u00f5ppija saada v\u00e4ga heaks hooldust\u00f6\u00f6tajaks, kui tal on hea juhendamine ja toetav keskkond.\u201c
Ljudmilla Schmidt,<\/strong> \u00f5ppej\u00f5ud<\/em><\/p>\n\n\n\n
Samas olen kogenud, et t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hine \u00f5pe seab \u00f5pilastele suuri n\u00f5udmisi. T\u00f6\u00f6 ja \u00f5pingute \u00fchildamine n\u00f5uab head ajaplaneerimist ning vahel tunnen, et \u00f5ppijad vajavad tuge motivatsiooni ja fookuse hoidmisel. Olen n\u00e4inud, et k\u00f5ige paremini edeneb \u00f5ppimine siis, kui loome \u00fcheskoos v\u00f5imalusi kogemuste jagamiseks \u2013 arutelud, juhtumianal\u00fc\u00fcsid aitavad \u00f5pilastel oma t\u00f6\u00f6d m\u00f5testada. Minu jaoks on oluline roll olla toetaja ja suunaja, kes aitab m\u00e4rgata seoseid ning julgustab \u00f5pilasi oma professionaalset identiteeti kujundama.\u201c
Riin Tamm<\/strong>, \u00f5ppej\u00f5ud<\/em><\/p>\n\n\n\n
Koolip\u00f5histel \u00f5ppijatel v\u00f5ib olla praktikal k\u00f5ik uus ja huvitav, mist\u00f5ttu on siis ka motivatsioon k\u00f5rgem. T\u00f6\u00f6kohap\u00f5hised \u00f5ppijad ei erista praktikat t\u00f6\u00f6st ning nad v\u00f5ivad olla vahel pealiskaudsemad. Tundides lasen t\u00f6\u00f6kohap\u00f5histel \u00f5ppijatel n\u00e4iteid tuua ja palun koolip\u00f5histel \u00f5ppijatel k\u00fcsida juurde ning avaldada oma arvamust. Julgustan koolip\u00f5hiseid \u00f5ppijaid k\u00fcsima m\u00f5ttega, et rumalaid k\u00fcsimusi pole olemas, ning lasen aeg-ajalt t\u00f6\u00f6kohap\u00f5histel \u00f5ppijatel vastata. Samuti p\u00fc\u00fcan grupit\u00f6\u00f6des panna gruppi m\u00f5lemaid kui see on v\u00f5imalik.\u201c
Signe Kriisa<\/strong>, \u00f5ppej\u00f5ud<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"