{"id":3332,"date":"2025-12-08T16:11:01","date_gmt":"2025-12-08T14:11:01","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3332"},"modified":"2026-01-16T22:04:26","modified_gmt":"2026-01-16T20:04:26","slug":"motisklus-riskianaluusist-meie-igapaevaelus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/motisklus-riskianaluusist-meie-igapaevaelus\/","title":{"rendered":"M\u00f5tisklus riskianal\u00fc\u00fcsist meie igap\u00e4evaelus"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>\u00dcks olulisemaid rahvatervise n\u00e4itajaid<\/strong> on tervena elatud aastad. See indikaator aitab m\u00f5ista, kas pikem eluiga t\u00e4hendab rohkem aastaid hea tervisega v\u00f5i hoopis pikemat aega krooniliste haigustega.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on tervena elatud meestel keskmiselt 56,8 aastat ja naistel 60,6 aastat (<a href=\"https:\/\/stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/heaolu\/tervis\/tervena-elada-jaanud-aastad\">https:\/\/stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/heaolu\/tervis\/tervena-elada-jaanud-aastad<\/a>). See t\u00e4hendab, et tervena pensionip\u00f5lve nautima ei j\u00f5ua kumbki sugupool.<br><br>Kuna tervena elatud aastate arv s\u00f5ltub paljuski meie igap\u00e4evastest valikutest, on oluline m\u00f5ista, kuidas riskid meid \u00fcmbritsevad.<\/p>\n\n\n\n<p>On ju selge, et v\u00e4ga suure osa oma aktiivsest elust me tegeleme millegagi \u2013 olgu selleks siis t\u00f6\u00f6 v\u00f5i hobid. Nii tekib paratamatult k\u00fcsimus, kas me ise aitame kaasa oma tervena elatud aastate pikendamisele v\u00f5i mitte. T\u00e4iskasvanud inimesel v\u00f5iks olla v\u00e4lja arenenud oskus planeerida oma tegemisi kaks sammu ette ja m\u00f5elda l\u00e4bi, kas kavatsetav tegevus on piisavalt ohutu ning kas k\u00f5igi riskidega on arvestatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Igap\u00e4evaeluski v\u00f5ib igal sammul kohata erinevaid ohte,<\/strong> millega oleme harjunud ja oma k\u00e4itumisel arvestame. N\u00e4iteks v\u00f5iks tuua nii lihtsa asja nagu t\u00e4nava \u00fcletamine: juba lasteaiast saadik on meile korratud mantrat, et teed tuleb \u00fcletada \u201esebra\u201c pealt ja enne teele minekut on vaja vaadata vasakule ka ainult jalak\u00e4ijatele m\u00f5eldud rohelise tule ajal. \u00dcldjuhul on see meisse nii tugevalt juurdunud, et enamik tuleb sellega h\u00e4sti toime ning tervena elatud aastad ei j\u00e4\u00e4 seet\u00f5ttu l\u00fchemaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Miskip\u00e4rast aga muudel elualadel, samuti t\u00f6\u00f6keskkonnas, unustatakse tihti ohtude olemasolu ja juhtuvad ka erinevad \u00f5nnetused. N\u00e4iteks kirjutab Tuuli J\u00f5esaar 26.09.2025 Delfis t\u00f5ukeratta\u00f5nnetustest, mille puhul rattad olid krutitud kiiremateks ja ei kantud elementaarset turvavarustust. Arvud \u00f5nnetustest on k\u00f5hedust tekitavad (<a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120405988\/iga-jarsema-pidurdusega-voib-lennata-pea-ees-ule-lenksu-tanavad-on-tais-kiiremaks-krutitud-toukerattaid-onnetused-sandistavad-lapsi\">https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120405988\/iga-jarsema-pidurdusega-voib-lennata-pea-ees-ule-lenksu-tanavad-on-tais-kiiremaks-krutitud-toukerattaid-onnetused-sandistavad-lapsi<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p>Kui vaadata esmalt hobisid, v\u00f5iks p\u00f5igata keraamikaringi \u2013 osalejad valmistavad innukalt potikedral v\u00f5i kavaletil erinevaid vaase, kausse ja muud toredat. Potikeder v\u00f5i kavalett p\u00f6\u00f6rleb ja inimene on t\u00f6\u00f6vahendile ligidale kummardunud. N\u00fc\u00fcd lisame vaasi valmistajale pikad lahtised juuksed ning ei ole vaja fantaasiale palju ruumi j\u00e4tta, et varsti juuksed kedra vahelt leida. Kas pikad juuksed ja p\u00f6\u00f6rlev kavalett on hea kombinatsioon v\u00f5i tasuks siiski pisut ette m\u00f5elda?<br><br>Koduses majapidamises nii tavaline t\u00f6\u00f6vahend nagu k\u00f6\u00f6ginuga v\u00f5ib k\u00e4tkeda ohte, mis peaksid olema hinnatud ja arvesse v\u00f5etud. Miks muidu noa k\u00e4sitsemist profik\u00f6\u00f6kides eraldi \u00f5petatakse: kuidas nuga teritada, miks seda peaks tegema ja kuidas hoida s\u00f5rmi, et need hakkimist\u00f6\u00f6de l\u00f5pus alles ja vigastamata oleksid.<br><br><strong>\u00dcllatuslikult on aga k\u00e4imas riigis arutelu,<\/strong> mis t\u00f5en\u00e4oliselt tasapisi ka eeln\u00f5usse sisse hiilib, et alla 10 t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5ttes ei pruugi riskianal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimine olla vajalik ja kontoriettev\u00f5tted saavad selle asendada ohutusvideoga. Peamiseks v\u00e4iteks on seejuures, et mikroettev\u00f5tetes ja kontorites puuduvad igasugused inimest ohustada v\u00f5ivad riskid.<br>Veider\u2026 olles \u00fcle 30 aasta oma t\u00f6\u00f6elust t\u00f6\u00f6keskkonda k\u00e4sitlevate k\u00fcsimustega kokku puutunud, ei suuda ma ette kujutada \u00fchtki t\u00f6\u00f6d ega tegevust, kus riske poleks, seda ka \u00fcksikettev\u00f5tja puhul.<br><\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks k\u00fcsida, et milleks see k\u00f5ik? See on vajalik, et m\u00f5elda tervise kaitsele kaks sammu ette.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><br>L\u00e4hen autoga s\u00f5itma \u2013 ohtude loetelu on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. V\u00e4rvin aeda ja j\u00e4lle sama lugu. Istun loengut ette valmistama ja juba ohud luuravad! T\u00e4navat \u00fcletades meenub meile, et on oht auto alla j\u00e4\u00e4da, kuid saagi v\u00f5i ketasl\u00f5ikurit k\u00e4tte v\u00f5ttes ohud justkui haihtuksid? Riskianal\u00fc\u00fcsi n\u00f5ude kaotamise \u00fche eestk\u00f5neleja s\u00f5nutsi on absurdne teha enda t\u00f6\u00f6 tegemiseks riskianal\u00fc\u00fcs ja ilmselt pole ka oluline midagi ette v\u00f5tta. N\u00e4ib, et riskianal\u00fc\u00fcsi olemus j\u00e4\u00e4b neile inimestele m\u00f5istetamatuks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ettev\u00f5tetele, kes sooviksid vabaneda riskide hindamise kohustusest<\/strong> nende v\u00e4iksuse t\u00f5ttu, v\u00f5iks vastata, et ettev\u00f5tte tegevuse ohutus ei olene mitte t\u00f6\u00f6tajate arvust, vaid siiski tegevusalast. Kas ettev\u00f5tte tegevusega seotud ohud on \u00fcles leitud ja riskid ohtude realiseerumiseks hinnatud? Kui t\u00f6\u00f6keskkonnas on t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6tajad, tuleb ettev\u00f5tte tegevusega seotud ohud \u00fcles leida ning neid objektiivselt hinnata. Ei ole usutav, et n\u00e4iteks viie t\u00f6\u00f6tajaga m\u00f6\u00f6bli- v\u00f5i rehvivahetusfirmal puuduvad mistahes riskid ja k\u00f5ik t\u00f6\u00f6\u00f5nnetused v\u00f5i terviseh\u00e4dad on v\u00e4listatud.<br><\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"768\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-1024x768.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-3236\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-300x225.jpg 300w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-768x576.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/arvamus_riskianaluus_Pexels_Product_School-2048x1536.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p><br>Tulles tagasi \u00fchemehefirma juurde, saab samuti m\u00f5elda v\u00f5imalikele ohtudele. Oletame, et soovite korterit remontida, aga ise ei oska v\u00f5i pole aega seda teha. Vaatate internetis ringi ja leiate toreda pakkuja, kes on ametlikult ettev\u00f5tjana registreeritud. Korteriremont v\u00f5ib tuua kaasa vajaduse v\u00e4rvida lage, vahetada tapeeti v\u00f5i p\u00f5randat, uuendada vannitoa sisustust, torusid, elektrijuhtmeid ja mida k\u00f5ike veel. Kui keegi sooviks n\u00fc\u00fcd v\u00e4ita, et sel remondit\u00f6id pakkuval \u00fchemehefirma omanikul ja t\u00f6\u00f6tajal \u00fches isikus ei ole \u00fchtki tervisele m\u00f5ju avaldavat ohtu, soovitaksin tal siiski veel kord m\u00f5elda. Loetelu v\u00f5iks alata k\u00f5ige ilmselgematest:<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>t\u00f6\u00f6vahenditega seotud ohud: nuga, l\u00f5ikur, saag, akutrell jne.<br>K\u00e4sit\u00f6\u00f6riistadega t\u00f6\u00f6tamine k\u00e4tkeb endas samuti ohte ning T\u00f6\u00f6inspektsiooni statistika kohaselt on 31% t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuse p\u00f5hjuseks kontrolli kaotamine t\u00f6\u00f6vahendi, s\u00f5iduki v\u00f5i looma \u00fcle ning 8% juhtudest on p\u00f5hjuseks olnud vigastused terava esemega, l\u00f6\u00f6k kukkuvalt esemelt vms. Kui tuua juurde veel, et 48% juhtudest on t\u00f6\u00f6taja rikkunud t\u00f6\u00f6ohutusn\u00f5udeid, on naiivne arvata, et t\u00f6\u00f6vahendi kasutamine pole ohutu.<\/li>\n\n\n\n<li>f\u00fc\u00fcsilise koormusega seotud ohud<br>Kes v\u00e4hegi on kodus remonti teinud, teavad, et nii tapeedi panemine, p\u00f5randaga seotud t\u00f6\u00f6d, aga ka torut\u00f6\u00f6d toovad endaga kaasa ebamugavad t\u00f6\u00f6asendid ja koormuse seljale ning \u00f5lgadele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f6\u00f6vahendi aastatepikkune kasutamine<\/strong> <strong>n\u00f5uab k\u00e4elihaste m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ja kestvat pinget,<\/strong> mist\u00f5ttu on klassikalised \u00fclekoormusest tingitud haigused eesotsas randmekanalis\u00fcndroomiga selle valdkonna staa\u017eikamatel t\u00f6\u00f6tajatel pigem tavalised (<a href=\"https:\/\/www.figuredlaw.com\/what-kinds-of-workers-are-most-at-risk-of-developing-carpal-tunnel-syndrome\/\">https:\/\/www.figuredlaw.com\/what-kinds-of-workers-are-most-at-risk-of-developing-carpal-tunnel-syndrome\/<\/a>).<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>ps\u00fchhosotsiaalsete ohtudega j\u00e4tkates v\u00f5iks lisada pirtsaka v\u00f5i k\u00e4rsitu kliendi, kes vahel ise ka p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, mida ta tahab. Samuti saab r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks murest, kas klient t\u00f6\u00f6ga rahule j\u00e4\u00e4b ning kenasti kokkulepitud tasu maksab.<\/li>\n\n\n\n<li>f\u00fc\u00fcsikalised ohutegurid nagu v\u00f5imalik tuulet\u00f5mbus avatud akendest v\u00f5i valgustustingimuste muutused, kuid ka ehitus- ja remondit\u00f6\u00f6de ning t\u00f6\u00f6riistade kasutamisega paratamatult kaasnev m\u00fcra, on samuti ohtudeks, millega tuleb arvestada.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib k\u00fcsida, et milleks see k\u00f5ik? See on vajalik, et m\u00f5elda tervise kaitsele kaks sammu ette. See t\u00e4hendab ette sattuvate riskide hindamist \u2013 kas oht v\u00f5ib realiseeruda \u00f5nnetuseks v\u00f5i probleemiks tervisele. Samuti saab vaadata \u00fcle, kas t\u00f6\u00f6vahendid on t\u00f6\u00f6korras, kas oleks vaja m\u00f5nda spetsiifilisemat t\u00f6\u00f6d kergendavat t\u00f6\u00f6vahendit v\u00f5i hoopis uut isikukaitsevahendit. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes saab ehk iseenda t\u00f6\u00f6andja paar aastakest tervena elatud aastatele juurde.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Olles \u00fcle 30 aasta oma t\u00f6\u00f6elust t\u00f6\u00f6keskkonda k\u00e4sitlevate k\u00fcsimustega kokku puutunud, ei suuda ma ette kujutada \u00fchtki t\u00f6\u00f6d ega tegevust, kus riske poleks, seda ka \u00fcksikettev\u00f5tja puhul.<\/strong><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale ehitusettev\u00f5tja ja minna pehmemate erialade juurde<\/strong>, saab vaadelda raamatupidaja t\u00f6\u00f6d, kes pakub teenust mitmele ettev\u00f5ttele. Raamatupidaja on loonud endale ettev\u00f5tte, kuid ei vaja rohkem t\u00f6\u00f6tajaid kui ta ise. Kas tema t\u00f6\u00f6 on ohtudest vaba?<\/p>\n\n\n\n<p>Ilmselt mitte\u2026 Isegi siis, kui ta on loonud endale ideaalselt ergonoomilise t\u00f6\u00f6koha, v\u00f5ib juhtuda, et ta ei pea kinni t\u00f6\u00f6- ja puhkeaja tasakaalust ning riskid tervisele ongi platsis. Teisis\u00f5nu, kui raamatupidaja unustab enda t\u00f6\u00f6ga seotud ohutegurid: koormuse luu- ja lihaskonnale, vaimsele tervisele ning vajaduse k\u00e4ia aeg-ajalt silmade tervist ja t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti juures luu-lihaskonda kontrollimas, v\u00f5ib juhtuda, et tema tervena elatud aastad l\u00fchenevad ning pensionip\u00f5lve sisenetakse m\u00f5ne kroonilise terviseprobleemiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka erinevad uuringud n\u00e4itavad, et istuv t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib suurendada s\u00fcdamehaiguste riski. Vaimse t\u00f6\u00f6 tegijate seas on levinud probleem l\u00e4bip\u00f5lemine. Statistika kohaselt on pikaajaline istumine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas sageduselt teine teatatud riskitegur (61% ettev\u00f5tetest). (<a href=\"https:\/\/osha.europa.eu\/et\/publications\/third-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener-3\">https:\/\/osha.europa.eu\/et\/publications\/third-european-survey-enterprises-new-and-emerging-risks-esener-3<\/a>). \u00dcha enam selgub, et suures mahus toimuv istuv tegevus on suremusega seotud terviserisk. Kuue ajavahemikul 1989\u20132013 korraldatud ja peaaegu 600 000 t\u00e4iskasvanut h\u00f5lmanud uuringu andmete anal\u00fc\u00fcs viitab igap\u00e4evase istumise koguaja ja \u00fcldsuremusriski seosele. See asjaolu muudab need arvud veelgi k\u00f5nekamaks. <br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Iga tund igap\u00e4evast istumisaega v\u00f5ib olla seotud 2% suurema \u00fcldsuremusriskiga.<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5ib arvata, et risk suureneb olulisel m\u00e4\u00e4ral, kui t\u00e4iskasvanud istuvad \u00fcle seitsme tunni p\u00e4evas ning see kasvab iga t\u00e4iendava igap\u00e4evase istutud tunni kohta 5%.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00e4iskasvanute puhul, kes istuvad k\u00fcmme tundi p\u00e4evas, v\u00f5ib olla suremusrisk hinnanguliselt 34% suurem.(<a href=\"https:\/\/bjsm.bmj.com\/content\/49\/11\/737; Chau jt \u201eSedentary behaviour and risk of mortality from all-causes and cardiometabolic diseases in adults: evidence from the HUNT3 population cohort\u201c\">https:\/\/bjsm.bmj.com\/content\/49\/11\/737; Chau jt \u201eSedentary behaviour and risk of mortality from all-causes and cardiometabolic diseases in adults: evidence from the HUNT3 population cohort\u201c<\/a>).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>L\u00f5petuseks soovitan riskianal\u00fc\u00fcsi vastastele veelkord m\u00f5elda\u2026 Kas me t\u00f5esti usume, et ohtudeta t\u00f6\u00f6elu on juba k\u00e4es v\u00f5i on aeg vaadata oma tegevusi uue pilguga \u2013 kaks sammu ette?<\/p>\n\n\n\n<p>Riskianal\u00fc\u00fcs ei ole b\u00fcrokraatia, vaid t\u00f6\u00f6riist tervise hoidmiseks. Ohutut t\u00f6\u00f6elu ja rohkem tervena elatud eluaastaid meile k\u00f5igile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcks olulisemaid rahvatervise n\u00e4itajaid on tervena elatud aastad. See indikaator aitab m\u00f5ista, kas pikem eluiga t\u00e4hendab rohkem aastaid hea tervisega v\u00f5i hoopis pikemat aega krooniliste haigustega. Eestis on tervena elatud meestel keskmiselt 56,8 aastat ja naistel 60,6 aastat (https:\/\/stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/heaolu\/tervis\/tervena-elada-jaanud-aastad). See t\u00e4hendab, et tervena pensionip\u00f5lve nautima ei j\u00f5ua kumbki sugupool. Kuna tervena elatud aastate arv s\u00f5ltub [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":112,"featured_media":3235,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[278],"class_list":["post-3332","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":278,"user_id":112,"is_guest":0,"slug":"silja-soon-oppejoud","display_name":"Silja Soon, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/112"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3332"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3332\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3416,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3332\/revisions\/3416"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3332"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3332"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3332"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}