![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_ode_kool-768x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Kristel on s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud Tartu l\u00e4hedal Puhjas. P\u00e4rast p\u00f5hikooli suundus ta Tartu Kutsehariduskeskusesse \u00f5ppima esmalt majutusteeninduse eriala ja seej\u00e4rel sekret\u00e4ri- ja personalit\u00f6\u00f6d. \u201eKuna kuskilt on tulnud kummaline arvamus, et kutsekooli l\u00e4hevad ainult need, kes \u201ekoolis hakkama ei saa\u201c v\u00f5i \u201emujale ei v\u00f5eta\u201c ning \u201eneil, kes kutsekoolis k\u00e4ivad, pole lootustki tulevikus \u00fclikooli minna\u201c, siis murraksin selle m\u00fc\u00fcdi \u2013 kutsekool oli elu k\u00f5ige lahedam kogemus \u00fcldse ja v\u00e4ga hea baas n-\u00f6 iseseisvaks eluks kui ka t\u00f6\u00f6eluks, kuna t\u00f6\u00f6andjad eelistasid juba praktiliste kogemustega t\u00f6\u00f6tajaid nendele, kes tulevad otse \u00fclikoolist, paber n\u00e4pus, aga t\u00f6\u00f6kogemuseta,\u201c selgitab ta. \u201eSamuti on seegi m\u00fc\u00fct, et kui oled kutsekooli \u00f5pilane, siis suurt v\u00f5imalust \u00fclikooli minna ei ole. On k\u00fcll.\u201c
P\u00e4rast keskhariduse omandamist kolis Kristel Tallinnasse, et avastada uusi v\u00f5imalusi ja elu ka teises keskkonnas. \u201eSeal elamine andis mulle v\u00e4\u00e4rtusliku kogemuse, kuid \u00fcsna pea sain aru, et minu s\u00fcda kuulub siiski kodulinnale \u2013 Tartule. Tallinna kiire ja sageli m\u00f5istmatu elutempo pani mind hindama aega ja seda, kuidas seda sisukamalt kasutada. Nii leidsin ma tee tagasi koju, lubades endale, et teen ka j\u00e4rgmise sammu hariduses ja l\u00e4hen \u00f5ppima k\u00f5rgkooli,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.
Algul m\u00f5tles ta minna ps\u00fchholoogiat \u00f5ppima, kuid elu ja kogemused Naiskodukaitses ning vabatahtlikus p\u00e4\u00e4stekomandos toetasid tema soovi teha midagi veel otsesemalt inimeste heaks. Nii j\u00f5udis ta Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5e \u00f5ppekavale \u2013 valdkonda, kus saab oma teadmisi, oskusi ja empaatiat k\u00f5ige otsesemalt rakendada.<\/p>\n\n\n\n
Praegu kasvatab Kristel oma 12-aastast poega ning leiab, et iga kogemus \u00f5pingutes, vabatahtlikus t\u00f6\u00f6s v\u00f5i igap\u00e4evaelus toetab teda elus \u00f5ige tee leidmisel.<\/p>\n\n\n\n
Kristel, Sa \u00f5pid Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis \u00f5eks \u2013 kuidas Sa selle eriala juurde j\u00f5udsid? Milliseid oskusi v\u00f5i teadmisi oled sealt saanud, mis tulevad kasuks ka \u00f5e ametis? <\/p>\n\n\n T\u00e4navu septembris p\u00e4lvis Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli 2. kursuse \u00f5e \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane Kristel V\u00f5sang P\u00e4\u00e4steameti p\u00e4\u00e4steteenistuse medali. Lisaks Saku Vabatahtliku P\u00e4\u00e4stekomando t\u00f6\u00f6le kuulub naine ka Naiskodukaitsesse ning andis eriolukorras panuse koroonakriisi eesliinil \u2013 aitamine on Kristelil veres. Kristel on s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud Tartu l\u00e4hedal Puhjas. P\u00e4rast p\u00f5hikooli suundus ta Tartu Kutsehariduskeskusesse \u00f5ppima esmalt majutusteeninduse eriala […]<\/p>\n","protected":false},"author":124,"featured_media":3250,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"ppma_author":[290],"class_list":["post-3327","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-persoon","wpautop"],"authors":[{"term_id":290,"user_id":124,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu-turundus-ja-kommunikatsioonijuht","display_name":"Jaanika Niinepuu, turundus- ja kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/124"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3327"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3327\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3423,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3327\/revisions\/3423"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3250"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3327"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3327"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3327"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/strong>Sellele k\u00fcsimusele ei ole l\u00fchikest vastust, sest ka minu teekond \u00f5eks saamiseni ei olnud l\u00fchike ega sirgjooneline. Mingil hetkel hakkasin \u00fcha enam tundma, et tahan oma elus teha midagi t\u00f5eliselt t\u00e4henduslikku ja kasulikku. Suure t\u00f5uke andis kuulumine Naiskodukaitsesse ja p\u00e4\u00e4stekomandosse. Need kogemused on mind palju kujundanud ja pannud m\u00f5istma, kui oluline on osata tegutseda olukordades, kus teised v\u00f5ib-olla ei suuda rahulikuks j\u00e4\u00e4da.
Naiskodukaitses hakkas mind juba varakult k\u00f6itma meditsiinigrupp ning p\u00e4\u00e4stes tegutsemine andis kindlustunde, et suudan hakkama saada ka pingelistes olukordades. Olen alati tundnud huvi ka ps\u00fchholoogia vastu ning mulle meeldib n\u00e4ha elu selle eheduses \u2013 nii nagu see p\u00e4riselt on. T\u00e4na, olles juba \u00f5enduse teisel kursusel, olen \u00fcha enam veendunud, et olen \u00f5igel rajal.
<\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_ode_covid-perh-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Mis Sind tervishoiuvaldkonna juures k\u00f5ige enam k\u00f5netab?
<\/strong>Mind k\u00f5netab k\u00f5ige rohkem see, et tervishoid on s\u00fcdamega t\u00f6\u00f6. See on v\u00f5imalus n\u00e4ha elu nii, nagu see p\u00e4riselt on ehk ilma filtriteta. Tervishoiu valdkond \u00fchendab inimlikkuse, empaatia ja oskuse olla kohal, kui keegi seda k\u00f5ige enam vajab.
Millised hetked \u00f5pingutes on Sind k\u00f5ige rohkem kujundanud v\u00f5i \u00fcllatanud?
<\/strong>K\u00f5ige enam on mind \u00fcllatanud see, kui palju muutub \u00f5ppimine, kui tegeled valdkonnaga, mis sind t\u00f5eliselt huvitab. Siis teed seda suurema entusiasmi ja energiaga ning sooviga iga p\u00e4ev midagi uut juurde \u00f5ppida. \u00d5enduse \u00f5pingud on mulle korduvalt t\u00f5estanud, et kui s\u00fcda on \u00f5iges kohas, siis tulevad j\u00f5ud ja p\u00fchendumus justkui iseenesest.
Kuidas Sa tasakaalustad kooli, t\u00f6\u00f6 ja vabatahtliku tegevuse? Mis aitab energiat hoida?
<\/strong>See on k\u00fcsimus, mida minult sageli k\u00fcsitakse. Aus vastus on, et kui sa teed elus neid asju, mis sind p\u00e4riselt k\u00f5netavad ja silma s\u00e4rama panevad, siis ei olegi siin suurt midagi tasakaalustada. Kui su \u00fcmber on inimesed, kes sind toetavad ja kes sinus parima v\u00e4lja toovad, siis j\u00f5uadki k\u00f5ike ja teed seda r\u00f5\u00f5muga.
<\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_paaste_lillekula-845x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Milline on Sinu jaoks hea \u00f5de \u2013 millised v\u00e4\u00e4rtused ja omadused selle taga on?
<\/strong>Minu jaoks on hea \u00f5de eelk\u00f5ige inimene, kes oskab olla inimlik: viisakas ja lugupidav nii patsientide kui ka kolleegide suhtes. Empaatia ja oskus teisi kuulata on selle t\u00f6\u00f6 tuum. Hea \u00f5de m\u00e4rkab, kui keegi vajab abi ja leiab viisi, kuidas seda pakkuda. Vahel piisab ka lihtsalt soojast s\u00f5nast v\u00f5i rahulikust kohalolust. Ma usun, et viisakas ja hooliv suhtlemine on k\u00f5ige alus, millele saab ehitada nii usaldusliku suhte patsiendiga kui ka tugeva meeskonnatunde kolleegide seas.
Koroonakriisi ajal andsid suure panuse eesliinil \u2013 Tallinna lennujaamas ja P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH). Millised on k\u00f5ige eredamad m\u00e4lestused sellest ajast?
<\/strong>Olin sel ajal abis nii lennujaamas kui ka PERHis. Lennujaamas jagasin Eestisse saabujatele infot karantiini tingimuste kohta ning PERHis t\u00f6\u00f6tasin erakorralise meditsiini osakonna ukse juures, kus tuli esmalt k\u00fcsitleda inimesi ja otsustada, kas suunata nad testimisele v\u00f5i otse vastuv\u00f5ttu. See oli aeg, mil k\u00f5ik toimis justkui teise r\u00fctmi j\u00e4rgi \u2013 inimesed olid hirmul ja pinges, aga samas tundsime tugevat \u00fchtekuuluvust.
K\u00f5ige eredamalt on meeles hommik, kui \u00fcks paarike t\u00f5i meile kuuma kakaod ja \u0161okolaadi, \u00f6eldes: \u201cMe n\u00e4eme, et te seisate siin iga p\u00e4ev iga ilmaga. Me tahtsime lihtsalt t\u00e4nada, et seda t\u00f6\u00f6d teete.\u201d See lihtne \u017eest pani m\u00f5istma, et isegi kriisi keskel suudame hoida soojust ja hoolivust ning meie inimesed oskavad raskel ajal kokku hoida. See oli lihtne, aga v\u00e4ga inimlik hetk. See tunne, et keegi m\u00e4rkab, teeb s\u00fcdame soojaks. Samuti on mind alati liigutanud hetk, kui m\u00f5istad, et sinu kohalolek v\u00f5i rahulik s\u00f5na aitab kellelgi hirmust \u00fcle saada. Need on need v\u00e4ikesed asjad, mis annavad suure tunde, et oled \u00f5igel kohal ja teed midagi mis p\u00e4riselt loeb.
<\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_paaste2-683x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Mis Sind selle aja jooksul k\u00f5ige enam \u00f5petas \u2013 inimlikult v\u00f5i professionaalselt?
<\/strong>See aeg \u00f5petas mulle, kui oluline on rahulik meel ja meeskonnat\u00f6\u00f6. Kriisisituatsioonis ei olnud kohta paanikal ega liigsel emotsionaalsusel. K\u00f5ige olulisem oli tegutseda l\u00e4bim\u00f5eldult ja toetada teisi, kes sinust s\u00f5ltusid. Inimlikult \u00f5petas see kui erinevalt inimesed hirmu ja ebakindlusega toime tulevad. See pani mind rohkem m\u00e4rkama kui palju loeb lihtsalt kuulamine ja kohalolek. Professionaalselt sain kinnitust, et oskan j\u00e4\u00e4da rahulikuks ka olukorras, kus k\u00f5ik \u00fcmberringi on pinges. See teadmine on \u00f5e t\u00f6\u00f6s hindamatu.
Kas kriis muutis ka \u00fchiskonna suhtumist tervishoiut\u00f6\u00f6tajatesse ja vabatahtlikesse? Milles see v\u00e4ljendunud on?
<\/strong>Ma usun, et kriis t\u00f5i paljudele v\u00e4ga selgelt n\u00e4htavale, kui suur roll on tervishoiut\u00f6\u00f6tajatel ja vabatahtlikel \u00fchiskonna toimimises. Inimesed n\u00e4gid, et me ei ole lihtsalt \u201es\u00fcsteemi osad\u201c, vaid reaalsed inimesed, kes seisavad eesliinil ja annavad endast k\u00f5ik. See muutis suhtumist t\u00e4nulikumaks ja m\u00f5istvamaks. Loodan, et see teadmine ei kao ka rahulikumatel aegadel.
Oled olnud Naiskodukaitse liige juba 2018. aastast ning vabatahtlik p\u00e4\u00e4stja viis aastat. Mis Sind k\u00f5ige enam nende tegevuste juures hoiab?
Mind hoiab nende tegevuste juures k\u00f5ige rohkem see tunne, et saan p\u00e4riselt midagi kasulikku teha ja oma panuse anda. Naiskodukaitses ja p\u00e4\u00e4stes tegutsemine on andnud mulle missioonitunde ja kindluse, et iga\u00fcks meist saab olla osa millestki suuremast. Mulle meeldib, et need tegevused \u00fchendavad inimesi, kellel on sama v\u00e4\u00e4rtus \u2013 soov aidata. Lisaks on need aastad \u00f5petanud mulle, et isegi v\u00e4ike tegu v\u00f5ib kellelegi t\u00e4hendada v\u00e4ga palju. Just see teadmine hoiabki mind motiveerituna.
Milline on olnud k\u00f5ige keerulisem olukord, millega oled vabatahtlikuna silmitsi seisnud?
<\/strong>P\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6s on iga v\u00e4ljakutse omamoodi keeruline, sest kunagi ei tea, mis sind ees ootab, enne kui oled kohale j\u00f5udnud. On olnud hetki, kus oleme kustutanud rabap\u00f5lengut ja j\u00f5udnud alles hommikul kutselt koju \u2013 v\u00e4sinud, suitsused, aga rahul, et saime midagi olulist tehtud. \u00dcks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam kogemus oli mere \u00e4\u00e4res toimunud tulekahju, kus kustutasime \u00f6\u00f6 l\u00e4bi p\u00f5lenud maja. Kui hommikul p\u00e4ike t\u00f5usis mere kohalt ja selle valgus paistis l\u00e4bi t\u00fchjaks p\u00f5lenud akende, j\u00e4i see hetk v\u00e4ga eredalt meelde: \u00fchtaegu nii ilus kui tr\u00f6\u00f6stitu. \u00dchelt poolt kaunis vaatepilt, teiselt poolt teadmine, et just siin oli alles hiljuti kellegi kodu. Sellised hetked panevad s\u00fcgavalt m\u00f5tlema, kui habras k\u00f5ik tegelikult on ja kui oluline on osata hinnata seda, mis meil juba olemas on.<\/p>\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_paaste_annelinna-768x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
<\/strong>Nii p\u00e4\u00e4stes kui Naiskodukaitses tegutsemine on mulle andnud palju praktilisi oskusi alates esmaabist ja kriisisituatsioonides tegutsemisest kuni meeskonnat\u00f6\u00f6 ja kiire otsustamiseni. Kuid lisaks on see \u00f5petanud ka midagi, mida \u00f5pikust ei \u00f5pi: nimelt oskust j\u00e4\u00e4da rahulikuks, n\u00e4ha inimest tema mure taga ja usaldada iseennast keerulistes olukordades. Need kogemused on \u00f5e t\u00f6\u00f6s hindamatud, sest \u00f5ena on samuti oluline oskus j\u00e4\u00e4da rahulikuks ka keerulistes olukordades ja olla kohal nende jaoks, kes tuge vajavad.
Milline on olnud Sinu isiklik suurim \u00f5ppimine v\u00f5i taipamine viimaste aastate jooksul?
Olen \u00f5ppinud, et tuleb alati kuulata oma sisetunnet ja teha otsuseid selle p\u00f5hjal, mis tundub p\u00e4riselt \u00f5ige. Elu on korduvalt n\u00e4idanud, et kui sa usaldad ennast ja oma sisetunnet, siis viib see l\u00f5puks t\u00e4pselt sinna, kuhu peadki j\u00f5udma. Tihti on vaja lihtsalt julgust mitte minna vooluga kaasa, vaid teha oma valikuid.
Sa oled varasemates, koroona kriisi aegsetes sotsiaalmeedia kajastustes maininud, et oled \u00f5ppinud hindama aega ja selle v\u00e4\u00e4rtust. Kas ja kuidas see Sinu t\u00e4nases elutempos v\u00e4ljendub?
<\/strong>T\u00e4nases elutempos p\u00fc\u00fcan teadlikult v\u00f5tta aega, et olla iseendaga. K\u00e4in looduses \u2013 jalutan metsas, r\u00e4ndan rabades ja vahel l\u00e4hen ka lihtsalt telkima v\u00f5i niisama \u201emolutama\u201c. Teen seda tihti \u00fcksi, sest siis on sellest t\u00f5eliselt kasu. Saad korraks k\u00f5igest v\u00e4lja l\u00fclituda, hingata s\u00fcgavalt ja lihtsalt olla. Need hetked aitavad mul rahuneda ja meenutavad kui oluline on aeg, mis on ainult iseendale.
Minu jaoks on parim viis taastumiseks loodus. Mets ja raba on justkui omaette teraapia, kus vaibub m\u00fcra ja m\u00f5tted saavad selgeks. Looduses olles saan ma v\u00f5tta aja maha, hingata s\u00fcgavalt ja tajuda, kui ilus ja rahustav on see mis meie \u00fcmber on. Vahel piisab lihtsalt \u00fchest jalutusk\u00e4igust, et tunda end j\u00e4lle tasakaalus.
Mis Sind k\u00f5ige rohkem inspireerib ja motiveerib edasi liikuma \u2013 \u00f5ppima, panustama, aitama?
<\/strong>Mind motiveerib see tunne, mis tekib s\u00fcdames, kui oled saanud kellelegi midagi head teha. See teadmine, et sinu tegu v\u00f5ib muuta kellegi p\u00e4eva v\u00f5i m\u00f5nikord isegi elu, on k\u00f5ige siiram ja v\u00f5imsam j\u00f5uallikas. See paneb tahtma edasi \u00f5ppida, paremaks saada ja rohkem panustada.
Kui Sa saaksid anda \u00fche s\u00f5numi noortele, kes alles otsivad oma kutsumust v\u00f5i \u00f5iget eriala v\u00f5i valdkonda, mis see oleks?
\u00dctleksin, et t\u00e4iesti okei on alles 34-aastaselt avastada, mida sa p\u00e4riselt teha tahad. Kui sa kohe peale keskkooli ei tea, mis su suund on, siis see ei t\u00e4henda, et sinus oleks midagi valesti. Elu juhatab sind l\u00f5puks ikkagi sinna, kuhu sa kuulud. Tuleb lihtsalt usaldada aega ja eelk\u00f5ige iseennast. K\u00f5ik kogemused, mis vahepeal saad, aitavad sind \u00fchel hetkel \u00f5igesse kohta. Kui see hetk l\u00f5puks saabub, on \u00e4ratundmine seda v\u00e4\u00e4rt \u2013 palju m\u00f5nusam ja rahulikum, kui paaniline teekonna otsimine.
<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/persoon_paaste-768x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Kui m\u00f5tled tagasi oma teekonnale kodut\u00fctrest vabatahtliku p\u00e4\u00e4stja ja tulevase \u00f5eni \u2013 millise pealkirja annaksid ise oma loole?<\/strong>
Kui vaatan tagasi oma teekonnale \u2013 kodut\u00fctrest, Naiskodukaitsest, vabatahtliku p\u00e4\u00e4stja ja tulevase \u00f5eni \u2013 tundub, et kogu see tee on olnud teekond s\u00fcdame j\u00e4rgi. K\u00f5ik mu sammud, olgu need Naiskodukaitses, p\u00e4\u00e4stes v\u00f5i n\u00fc\u00fcd \u00f5enduse \u00f5pingutes on tulnud \u00fchest kohast: soovist aidata, olla olemas ja teha midagi, mis p\u00e4riselt loeb.
See tee ei ole sirge ega l\u00f5plik, vaid see on pidev kasvamine, kogemuste omandamine ja sisetunde j\u00e4rgimine. K\u00f5ige olulisem on olnud \u00f5ppida usaldama iseennast ja oma s\u00fcdant, sest just see n\u00e4itab suunda kuhu edasi liikuda.
Pealkiri \u201eS\u00fcdame teel\u201c kannab minu lugu edasi \u2013 see ei r\u00e4\u00e4gi sihtpunktist, vaid teekonnast, mis on t\u00e4is kogemusi, \u00f5ppimisi ja inimlikkust. See on lugu sellest, kuidas s\u00fcda v\u00f5ib olla parim kompass elus, isegi kui tee ise on k\u00e4\u00e4nuline ja t\u00e4is \u00fcllatusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"