Kui minu poeg k\u00e4is veel g\u00fcmnaasiumis, oli meie perel \u00fcks suurt peavalu tekitav \u00f5ppeaine: vene keel.<\/p>\n\n\n\n
Eriti raske oli teksti jutustama \u00f5ppimine \u2013 isegi kui midagi meelde j\u00e4i, siis poole pealt katkestamine kaotas pojal t\u00e4ielikult j\u00e4rje v\u00f5i siis ei osanud ta t\u00f5lkida eesti keelde lauset, mida parasjagu \u00fctles.
\u00dchel hommikul kuulsin ma keele\u00f5ppe reklaami \u201eKuula ja korda\u201c ning otsustasin seda katsetada. Tegin pojale m\u00f5eldud tekstist l\u00fchema versiooni (kes on \u00f6elnud, et teksti jutustamine on s\u00f5na-s\u00f5nalt sama teksti ette kandmine?!) ning lugesin selle poja telefoni sisse lause-lause haaval nii vene- kui ka eestikeelsena. Tulemus oli lihtsalt imeline! Tekst sai selgeks ning ta ka teadis, mida iga venekeelne lause t\u00e4hendas. Olime m\u00f5lemad r\u00f5\u00f5msad. Saabus vastamise aeg ja ka \u00fcllatuslik tagasil\u00f6\u00f6k, sest \u00f5petaja n\u00f5udis ootamatult ka, et midagi oleks vihikusse kirja pandud \u2013 oli see siis m\u00f5ttekaart v\u00f5i midagi muud, seda ma enam ei m\u00e4leta. Kuiv\u00f5rd aga pojal vihikus \u00fclest\u00e4hendusi polnud, j\u00e4i vastamine \u00e4ra. Nii v\u00e4hemalt kolm tundi j\u00e4rjest ja \u00f5petaja \u00f6eldud s\u00f5nadega, et \u00e4ra raiska aega.
Vaatasime pojaga n\u00f5utult e-kooli sisestatud t\u00f6\u00f6\u00fclesannet ja seal oli kirjas vaid lakooniline k\u00e4sklus: jutustada. Kuiv\u00f5rd asi l\u00e4ks pisut kriitiliseks ja terendama hakkas hinne \u201e1\u201c, otsustasin sekkuda ja k\u00fcsisin loomulikult enne ka pojalt luba. Selle ma \u00f5nneks sain ning kirjutasin \u00f5ppejuhile. Juba p\u00f6\u00f6rdumist kirjutades n\u00e4gin ma paralleeli t\u00f6\u00f6keskkonnaga: sinu vahetu juht annab sulle t\u00f6\u00f6\u00fclesande ja sul on vabad k\u00e4ed, kuidas t\u00f6\u00f6\u00fclesanne t\u00e4ita, sest sa tead, milline peab olema tulemus. Kui sa aga oled t\u00f6\u00f6 enda meelest valmis saanud ja seda \u00fcle andma l\u00e4hed, saad ootamatult teada, et juhil oli t\u00f6\u00f6protsessist hoopis teistsugune n\u00e4gemus vaatamata sellele, et t\u00f6\u00f6 on tehtud ja tulemus k\u00e4es. L\u00f5puks pole juht rahul ja sina oled segaduses, sest sa ei teadnud, kuidas t\u00f6\u00f6protsess peaks v\u00e4lja n\u00e4gema!
Meie pere lugu lahenes \u00f5nneks kenasti, poeg sai jutustamise vastatud, kuid alles p\u00e4rast \u00f5ppejuhi sekkumist. \u00d5nneks tema vene keele \u00f5petaja ei hakanud hiljem kiusama, aga kui palju n\u00e4rvikulu selle t\u00f5ttu, et \u00fclesande t\u00e4itmise viis erines \u00fclesande saaja ja andja vaates.<\/p>\n\n\n\n
Ka ps\u00fchhosotsiaalsel ohuteguril on palju erinevaid n\u00e4gusid ja T\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse seadus (TTOS) annab pika loetelu, mida selle all m\u00f5eldakse:
Ps\u00fchhosotsiaalsed ohutegurid on \u00f5nnetus- v\u00f5i v\u00e4givallaohuga t\u00f6\u00f6, ebav\u00f5rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t\u00f6\u00f6l, t\u00f6\u00f6taja v\u00f5imetele mittevastav t\u00f6\u00f6, pikaajaline t\u00f6\u00f6tamine \u00fcksinda ja monotoonne t\u00f6\u00f6 ning muud juhtimise, t\u00f6\u00f6korralduse ja t\u00f6\u00f6keskkonnaga seotud tegurid, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada t\u00f6\u00f6taja vaimset v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilist tervist, sealhulgas p\u00f5hjustada t\u00f6\u00f6stressi (TTOS \u00a7 91 l\u00f5ige 1).
Selleks, et need riskid ei realiseeruks, peab t\u00f6\u00f6andja ps\u00fchhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin\u00f5usid, sealhulgas kohandama t\u00f6\u00f6korralduse ja -koha t\u00f6\u00f6tajale sobivaks, optimeerima tema t\u00f6\u00f6koormust, v\u00f5imaldama t\u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00f5i -vahetuse jooksul t\u00f6\u00f6aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev\u00f5tte ps\u00fchhosotsiaalset t\u00f6\u00f6keskkonda (TTOS \u00a7 91 l\u00f5ige 2). Kui j\u00e4tta sekkumata, v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6keskkonnas realiseerunud ohud kujuneda t\u00f6\u00f6st p\u00f5hjustatud haigusteks v\u00f5i kutsehaigusteks.<\/p>\n\n\n\n
Milline v\u00f5iks olla meie pere n\u00e4ite puhul konkreetne ps\u00fchhosotsiaalne ohutegur \u00f5igusakti loetelust? Pakuks, et taoline juhtum on seotud juhtimise ja\/v\u00f5i t\u00f6\u00f6korraldusega v\u00f5i kvalifitseerub ka t\u00f6\u00f6kiusamise juhtumite alla.
V\u00e4\u00e4rib muidugi m\u00e4rkimist, et loetelus olevad ebav\u00f5rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t\u00f6\u00f6l peavad toimuma pikka aega, s\u00fcstemaatiliselt. Kolm eba\u00f5nnestunud vastamiskatset ilmselt t\u00f6\u00f6kiusu alla veel ei mahuks, kuid ilmselgelt oli kogu situatsioon stressitekitav ja p\u00e4\u00e4dinuks konfliktiga, mis omakorda oleks sekkumata j\u00e4ttes v\u00f5inud kujuneda millekski veel suuremaks.
Kui minu poeg sai abi t\u00e4nu \u00f5ppejuhi sekkumisele, siis t\u00f6\u00f6keskkonnas ei pruugi asjad nii h\u00e4sti laheneda eriti, kui kiusajaks osutub vahetu juht v\u00f5i k\u00f5ige k\u00f5rgem \u00fclemus. Nagu \u00fctlevad asjatundjad, sel puhul on targem jalgadega h\u00e4\u00e4letada. Kehv on ka olukord, kui juhirollis olija ei oska t\u00f6\u00f6kiusu \u00e4ra tunda ja peab situatsiooni t\u00f6\u00f6tajate lihtsaks omavaheliseks nagistamiseks, millega nood ise peavad hakkama saama.<\/p>\n\n\n\n
Kahjuks on aga t\u00f5endamist leidnud, et need eespool loetletud tegurid v\u00f5ivad m\u00f5jutada meie tervist \u2013 nii f\u00fc\u00fcsilist kui ka vaimset. F\u00fc\u00fcsise poole pealt v\u00f5ime muutuda haigustele vastuv\u00f5tlikkumaks v\u00f5i v\u00f5ivad kujuneda erinevad ps\u00fchhosomaatilised haigused. Inimene tajub pikka aega \u00e4revust, hirmu, kurbust, stressi ja organism vastab f\u00fc\u00fcsiliselt tajutava haigusega \u2013 psoriaasiga, mao- ja kaksteists\u00f5rmiksoole haavandiga, k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5vega jne. Vaimse tervise h\u00e4iretest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua l\u00e4bip\u00f5lemiss\u00fcndroomi, posttraumaatilise stressih\u00e4ire ja \u00e4revush\u00e4irete tekke \u2013 paraku ei ole see loetelu l\u00f5plik.
L\u00f5puks on kannatajaks nii t\u00f6\u00f6taja kui ka t\u00f6\u00f6andja. Siinkohal on oluline, et nende osapoolte vahel toimiks koost\u00f6\u00f6. V\u00e4simus, t\u00f6\u00f6vead v\u00f5i konfliktid peaksid andma m\u00f5lemale poolele m\u00e4rku, et t\u00f6\u00f6keskkonnas on vaja muudatusi. T\u00f6\u00f6andjana tasuks neid m\u00e4rke t\u00e4hele panna ning pahaks panemise asemel asuma otsima lahendusi t\u00f6\u00f6korralduses, mis aitaksid inimese tagasi t\u00f6\u00f6lainele.<\/p>\n\n\n\n
Abiks on seegi, kui t\u00f6\u00f6taja p\u00f6\u00f6rdub arsti poole ning j\u00e4\u00e4b haiguslehele \u2013 siis on lootust, et k\u00f5ik saab \u00fckskord korda ning ta saab oma t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. T\u00e4htis on austada inimeste puhkeaega ning ka vaimse tervise najal v\u00f5etud haiguslehed v\u00e4\u00e4rivad kosutavat taastumist ning \u00f5iglast t\u00f6\u00f6le naasmist.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6lt puudumine v\u00f5ib olla samaaegselt koormav ka kolleegidele ning tervele organisatsioonile, sest eemaloleva inimese t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b tegemata v\u00f5i suureneb koormus teistele \u2013 j\u00e4lle l\u00e4bip\u00f5lemise oht! Halvem on lugu siis, kui keegi \u2013 ka t\u00f6\u00f6taja ise \u2013 ei m\u00e4rka oma vaimset kurnatust ning igal hommikul kordub sama rutiin \u2013 ta tuleb t\u00f6\u00f6le, kuid t\u00f6\u00f6d tegema ei ole suuteline. Sellist olukorda nimetatakse presentismiks ning lihtsustatult v\u00f5ime ette kujutada pilti, kus kolleeg vaatab t\u00fchja pilguga arvutit, kuid mingit lisav\u00e4\u00e4rtust tema p\u00e4evast ei s\u00fcnni. Lisaks sellele ei taastu ps\u00fc\u00fchika ning presentismist v\u00f5ib kujuneda l\u00e4bip\u00f5lemine juba raskemate tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n\n\n\n
Punasteks lippudeks ennetamaks pikka t\u00f6\u00f6lt eemalolekut v\u00f5i t\u00fchja pilku t\u00f6\u00f6laua taga, on m\u00f5lemad olukorrad, mida tuleb osata m\u00e4rgata ja anal\u00fc\u00fcsida. Siin on v\u00f5tmeroll juhtidel.<\/p>\n\n\n\n
Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis (ruum 117) t\u00f6\u00f6tab alates 13. oktoobrist vaimse tervise n\u00f5unik Johan Pastarus. Vaimse tervise n\u00f5uniku ametikoha eesm\u00e4rk on toetada k\u00f5rgkooli \u00f5ppurite ja t\u00f6\u00f6tajate vaimset heaolu, ennetada ja leevendada vaimse tervise raskusi ning aidata kujundada k\u00f5rgkoolis hooliv ja toetav \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6keskkond.
<\/p>\n\n\n\n
Annan lihtsa loetelu, mis v\u00f5iksid olla nendeks punasteks lippudeks. Loetelu on v\u00f5etud T\u00f6\u00f6inspektsiooni T\u00f6\u00f6elu portaalist, kus konkreetse peat\u00fcki olen ise koostanud:
<\/p>\n\n\n\n
Kui juhina on see loetelu peast l\u00e4bi lastud ja sunnitud nii m\u00f5nelgi juhul noogutama, tuleks lahendusi otsida ja loomulikult ka leida. K\u00f5ige parem meetod v\u00f5iks olla meeskonnas avatult r\u00e4\u00e4kimine, kuid eeldusel, et t\u00f5epoolest r\u00e4\u00e4gitakse ausalt, avatult ja julgelt. Ei tohiks karta esmast konflikti eskaleerumist, sest julgete teemade k\u00e4sitlemisel v\u00f5ib pinge hetkeks t\u00f5usta. Selle nimeks on konfliktijuhtimine, kus pingeolukord kutsutakse turvaliselt esile, et rajada selle p\u00f5hjal uut ja asjakohast praktikat, mis aitaks tulevikus neid olukordi v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n
Hiljuti k\u00f5netas mind Facebookis Motivaatori postitus just sellel teemal: \u201eMida vaiksemaks j\u00e4\u00e4vad inimesed koosolekul, seda valjemalt tasub juhil kuulata \u2013 mitte seda, mida \u00f6eldakse, vaid mida \u00fctlemata j\u00e4etakse.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Tegelikult ei ole parimaid v\u00f5tmeid t\u00f6\u00f6keskkonna ps\u00fchhosotsiaalse ohuteguri maandamiseks, vaid iga organisatsioon on omaette organism, mis vajab tihtipeale r\u00e4tseplahendusi, mis sobituks just seda organismi tervendama. Olulisim on aga kuulamine ja r\u00e4\u00e4kimine ning juhi toetus t\u00f6\u00f6tajale.<\/p>\n\n\n\n