{"id":3317,"date":"2025-12-12T14:19:34","date_gmt":"2025-12-12T12:19:34","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3317"},"modified":"2026-01-16T22:11:16","modified_gmt":"2026-01-16T20:11:16","slug":"histamiin-histamiini-talumatusja-koik-mis-jaab-selle-vahele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/histamiin-histamiini-talumatusja-koik-mis-jaab-selle-vahele\/","title":{"rendered":"Histamiin, histamiini-talumatusja k\u00f5ik mis j\u00e4\u00e4b selle vahele"},"content":{"rendered":"\n<p>Valdav enamus meist teab, mida t\u00e4hendab peale esimesi \u00f5itsvaid taimi tekkiv aevastamine, tilkuv nina, punased silmad ja kehv enesetunne. M\u00f5ned meist teavad ka, mis seda p\u00f5hjustab. Histamiin ja selle poolt vallandatavad allergilised reaktsioonid on iga-aastane hooajaline probleem nii paljude allergikute kui ka astmaatikute jaoks, kuid sellel orgaanilisel \u00fchendil on meie kehas ka muid rolle.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on histamiin ja milline on selle roll meie kehas?<\/h3>\n\n\n\n<p>Histamiin kuulub olemuselt biogeensete amiinide hulka. Need on tugeva bioaktiivse toimega ained, mis osalevad paljudes organismi protsessides \u2013 alates rakkudevahelisest kommunikatsioonist ja n\u00e4rviimpulssidest kuni p\u00f5letiku ja seedimiseni. Biogeenseid amiine nagu n\u00e4iteks histamiin, serotoniin, tr\u00fcptamiin, leidub pea k\u00f5ikides toitudes v\u00e4ikestes kogustes, kuid suuremas koguses tekib neid toiduainete (nt liha ja kala) s\u00e4ilitamise ajal, bakteriaalse t\u00f6\u00f6tlemise \u2013 k\u00e4\u00e4ritamine, hapendamine, fermenteerimine \u2013 ja termilise t\u00f6\u00f6tlemise (nt p\u00e4hklite r\u00f6stimine) k\u00e4igus, aga ka toiduainete riknemisel ja roiskumisel (nt puhastamata kala puhul).<br><br>Histamiin on ka \u00fcks esimesi tuvastatud allergia mediaatoreid (toimetaja m\u00e4rkus: mediaator \u2013 aine, mis vahendab kehas protsesse). Teadlased tuvastasid selle rolli allergiliste reaktsioonide moduleerimisel juba 1932. aastal. Sellest ajast alates on uuringud kindlaks teinud, et histamiin on autoimmuunhaiguste, maohappe sekretsiooni ja vereloome mediaator. Histamiini leidub k\u00f5igis kehakudedes, kuid selle k\u00f5rgeima kontsentratsiooniga kohad on aga kopsud, basofiilid ja nuumrakud. See on ka tugev vasoaktiivne aine, mis m\u00f5jutab bronhide silelihaseid ja n\u00e4rve, mis vastutavad muuhulgas ka n\u00e4iteks s\u00fcgelustunde tekke eest. Histamiin reguleerib mitmesuguseid f\u00fcsioloogilisi funktsioone, m\u00e4ngides v\u00f5tmerolli organismi p\u00f5letikulistes reaktsioonides. Histamiini toodab meie keha ise, kuid samuti v\u00f5ime saada seda toidust. Histamiini leidub looduslikult teatud toiduainetes ning osa nendes sisalduvaid komponente on v\u00f5imelised vabastama seda nuumrakkudest v\u00f5i vere basofiilidest.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4htuvalt p\u00e4ritolust eristatakse:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Endogeenset ehk kehasisest histamiini, mida organism toodab ise n\u00e4rvirakkudes, nuumrakkudes ja basofiilsetes leukots\u00fc\u00fctides.<\/li>\n\n\n\n<li>Eksogeenset ehk kehav\u00e4list histamiini, mida organism saab v\u00e4ljastpoolt keha \u2013 toidust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Histamiin osaleb seega:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>p\u00f5letiku ja allergiliste reaktsioonide vahendamises,<\/li>\n\n\n\n<li>veresoonte laienemises ja l\u00e4bilaskvuse suurendamises,<\/li>\n\n\n\n<li>seedimise ja maohappe reguleerimises,<\/li>\n\n\n\n<li>ajus neuromediaatorina m\u00f5jutades erksust ja une-\u00e4rkveloleku ts\u00fcklit.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on histamiinitalumatus ja miks see tekib?<\/h3>\n\n\n\n<p>Erinevate teooriate kohaselt v\u00f5ivad histamiinitalumatuse s\u00fcmptomid tekkida siis, kui keha ei suuda histamiini lagundada. Meie keha kasutab histamiini lagundamiseks ens\u00fc\u00fcme, enamasti diamiinoks\u00fcdaasi (DAO) ja histamiin-N-met\u00fc\u00fcltransferaasi (HNMT).<\/p>\n\n\n\n<p>Oletatakse, et DAO ens\u00fc\u00fcmi v\u00e4henenud aktiivsus v\u00f5i p\u00e4rilikult madal tase p\u00f5hjustab histamiinitalumatust. Praeguste uuringute kohaselt v\u00f5ib arvata, et \u00fcheks liigse histamiini kuhjumise p\u00f5hjuseks kehas on diamiinoks\u00fcdaasi v\u00f5i histamiin-N-met\u00fc\u00fcltransferaasi ens\u00fc\u00fcmi madal aktiivsus. Kui DAO ens\u00fc\u00fcm t\u00f6\u00f6tab peamiselt soolestikus ja veres oleva histamiini lagundamisel, siis HNMT tegutseb rakusiseselt ja on eriti oluline ajus ja erinevates kudedes, kuhu DAO ens\u00fc\u00fcm ei p\u00e4\u00e4se. Eksperdid pole p\u00e4ris kindlad, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00f5nedel inimestel madalat DAO v\u00f5i HNMT ens\u00fc\u00fcmi taset v\u00f5i v\u00f5imetust histamiini korralikult lagundada. <\/p>\n\n\n\n<p>Peale eelmainitud ens\u00fc\u00fcmide v\u00e4hesuse v\u00f5ivad histamiinitalumatuse p\u00f5hjuseks olla ka nende ens\u00fc\u00fcmide aktiivsust langetavad tegurid: kroonilised p\u00f5letikulised soolehaigused (nagu n\u00e4iteks Crohni t\u00f5bi, ts\u00f6liaakia), m\u00f5nede ravimite tarvitamine (opioidid, isoniasiid, klavulaanhape, dobutamiin, imipeneem jt), meditsiinilistes protseduurides kasutatavad kontrastained, alkoholi ja erinevate toksiinide m\u00f5ju ning vitamiin B6 puudus (DAO koens\u00fc\u00fcm).<\/p>\n\n\n\n<p>Histamiinitalumatust nimetatakse m\u00f5nikord ka \u201cpseudoallergiaks\u201d, kuid olgugi, et selle s\u00fcmptomid \u2013 n\u00e4iteks naha punetus, s\u00fcgelus, peavalu v\u00f5i seedeh\u00e4ired \u2013 meenutavad allergilist reaktsiooni, on nende tekkep\u00f5hjus ja haiguslik olemus tegelikult erinev. Allergia korral vallandab immuuns\u00fcsteem antikehade (IgE) vahendusel tugeva reaktsiooni konkreetse allergeeni vastu, kuid histamiinitalumatuse puhul koguneb organismi liigselt histamiini, kuna keha ei suuda seda piisavalt kiiresti lagundada. Histamiini kuhjumise ja selle \u00fclek\u00fclluse t\u00f5ttu veres ilmnevad erinevad somaatilised ja ps\u00fchhosomaatilised kaebused. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad m\u00f5lemad seisundid v\u00e4ljenduda sarnaselt, kuid nende tekkemehhanismid on t\u00e4iesti erinevad \u2013 histamiinitalumatusega inimeste organism ei ole selle aine suhtes mitte allergiline, vaid sellest lihtsalt \u00fclekoormatud.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcmptomid, mis viitavad histamiinitalumatusele:<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>seedeh\u00e4ired (k\u00f5hulahtisus, puhitus)<\/li>\n\n\n\n<li>iiveldus ja oksendamine, refluks<\/li>\n\n\n\n<li>\u201ep\u00f5hjuseta\u201d \u00e4revus, paanikahood<\/li>\n\n\n\n<li>s\u00fcdamepekslemine<\/li>\n\n\n\n<li>tugev v\u00e4simus<\/li>\n\n\n\n<li>keskendumisraskused<\/li>\n\n\n\n<li>peavalud<\/li>\n\n\n\n<li>pearinglus<\/li>\n\n\n\n<li>h\u00fcpotensioon<\/li>\n\n\n\n<li>unetus<\/li>\n\n\n\n<li>rahutus, m\u00fcokloonilised t\u00f5mblused (toimetaja m\u00e4rkus: l\u00fchike, j\u00e4rsk liigutus)<\/li>\n\n\n\n<li>tilkuv\/kinnine nina, aevastamine<\/li>\n\n\n\n<li>d\u00fcspnoe (s\u00fcgav, kiire, m\u00f5nikord ka raskendatud hingamine)<\/li>\n\n\n\n<li>s\u00fcgelustunne, eriti \u00f5rnema nahaga kehaosadel, nt p\u00f5lve\u00f5ndlad, k\u00fc\u00fcnar\u00f5ndlad, reie sisek\u00fcljed, silmalaud ja silmanurgad<\/li>\n\n\n\n<li>selgepiiriline punetus\/\u00f5hetus p\u00f5skedel, mis tekib tavaliselt veidi aega peale histamiinirikaste toitude tarbimist<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00f6\u00f6bed, urtikaaria<\/li>\n\n\n\n<li>valulikud menstruatsioonid<\/li>\n\n\n\n<li>huulte, keele-, v\u00f5i k\u00f5riturse<\/li>\n\n\n\n<li>liigesvalu (p\u00f5letikureaktsiooni t\u00f5ttu)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Histamiinitalumatust diagnoositakse enamasti kliinilise pildi j\u00e4rgi: allergeeni v\u00e4listamise meetod; toidup\u00e4eviku pidamine; j\u00e4lgimine s\u00fcmptomite ja nende \u00e4genemise osas, eriti peale histamiinirikka toidu s\u00f6\u00f6mist; naha allergiatestid allergia v\u00e4listamiseks. Samuti on Eestis v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata laboris tehtava veretesti kaudu ka DAO ens\u00fc\u00fcmi taset kehas, kuid n\u00e4dala jooksul enne testi ei tohiks kasutada antihistamiinseid ravimeid.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas histamiinitalumatust leevendada?<\/h3>\n\n\n\n<p>Histamiini talumatuse korral on peamine probleem selle halb lagundamine, seega toimivad DAO ja HNMT ens\u00fc\u00fcme toetavad l\u00e4henemisviisid v\u00f5i dieedimuudatused sageli paremini pikema aja jooksul. N\u00e4iteks blokeerivad antihistamiinikumid k\u00fcll histamiini retseptoreid, kuid ei eemalda organismist liigset histamiini. Paranemisel ja s\u00fcmptomite leevendamisel on seega suur roll toitumisel ja seisundit \u00e4gestavate tegurite v\u00e4ltimisel. <\/p>\n\n\n\n<p>Oluline on teada, millised tegurid histamiinitalumatust s\u00fcvendavad. Nendeks on n\u00e4iteks histamiinirikaste toitude liigne tarbimine (laagerdatud, k\u00e4\u00e4ritatud, hapendatud toiduained ja joogid, eksootilised puuviljad, \u0161okolaad, kohv, roheline tee jm), alkohol, unepuudus ning mittesteroidsete p\u00f5letikuvastaste ravimite ja teiste DAO ens\u00fc\u00fcmi blokeerivate ravimite liigne kasutamine. Suur roll on ka n\u00e4rvis\u00fcsteemi regulatsioonil ning vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise stressi (sh suur f\u00fc\u00fcsiline koormus, \u00fcletreenimine) v\u00e4hendamisel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Miks me oleme aina rohkem tundlikud v\u00e4liste kemikaalide ja allergeenide suhtes?<\/h3>\n\n\n\n<p>Viimastel aastak\u00fcmnetel on erinevate allergiate ja astma esinemissagedus m\u00e4rgatavalt kasvanud \u2013 eriti arenenud riikides. Teadusartiklid ei osuta \u00fchele kindlale p\u00f5hjusele, vaid r\u00e4\u00e4givad mitme teguri koosm\u00f5just. \u00dcheks \u00fcllatavaks p\u00f5hjuseks on meie liiga puhas elukeskkond ning v\u00e4hene kokkupuude erinevate mikroobide ja muude ainetega varajases eas. Seet\u00f5ttu reageerib immuuns\u00fcsteem \u00fcle ainete suhtes (nt tolm, \u00f5ietolm v\u00f5i teatud toiduained), mis tegelikult ohtlikud pole. Samuti m\u00e4ngivad rolli \u00f5husaaste ja keskkonnam\u00f5jud \u2013 n\u00e4iteks on m\u00f5nedes paikades kliimamuutuste t\u00f5ttu \u00f5ietolmuperioodid aina pikenemas. See omakorda suurendab astma ja allergiate riski, eriti lastel ja noortel.<br><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"389\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/allergikud.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-3320\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/allergikud.png 1000w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/allergikud-300x117.png 300w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/allergikud-768x299.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><br>Kuigi suur roll allergiate ja \u00fclitundlikkuse tekkes on geneetilisel eelsoodumusel, ei saa me \u00fcle ega \u00fcmber faktist, et muutunud on ka meie toidulaud ja toiduvalikud \u2013 seal on v\u00e4hem kiudaineid ja fermenteeritud toiduaineid, seega ka v\u00e4hem mitmekesisust soolestikus \u2013, rohkem t\u00f6\u00f6deldud toitu, lisaaineid ja suhkru liigtarbimist. Kasu ei too ka asjaolu, et t\u00e4nap\u00e4eva inimesed veedavad ligikaudu 80% ajast siseruumides, kus on tihtipeale kehv \u00f5hukvaliteet: tolm, erinevad puhastusained, k\u00fc\u00fcnlad jms. K\u00f5ik need tegurid aitavad kaasa immuuns\u00fcsteemi \u00fcha reaktiivsemaks muutumisele ainete suhtes, mis meile tegelikult ohtu ei kujuta. Parafraseerides nn \u201eh\u00fcgieenih\u00fcpoteesi\u201c: me elame puhtamas, mugavamas ja turvalisemas maailmas, kuid meie immuuns\u00fcsteem igatseb muda ja mikroobe.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Levinumad allergeenid: mida r\u00e4\u00e4gib statistika?<\/h3>\n\n\n\n<p>\u00dcldises pildis on levinumad allergeenid maap\u00e4hklid, piimatooted ja muna, v.a Hiinas, kus suurimaks allergeeniks on krevetid\/koorikloomad. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla k\u00f5rge tarbimissagedus, tropom\u00fcosiini (kuumakindel lihasvalk ja tugev allergeen, mida leidub ka nt tolmulestades) sisaldus krevettides\/koorikloomades. Samuti \u00f5husaaste, allergeenide ristumine ning geneetiline eelsoodumus, kuna Aasia p\u00e4ritolu inimestel esineb sagedamini \u00fclitundlikkust tropom\u00fcosiini suhtes.<br><br>Mitmeid eelpool mainitud allergeene saab esinemise p\u00f5hjal seletada ka ajalooliste toitumisharjumuste ja evolutsiooniga. N\u00e4iteks on eurooplaste ja p\u00f5hjaameeriklaste seas sageli k\u00f5ige levinum allergeen lehmapiim. See tuleneb sellest, et kuigi neil on evolutsiooniliselt v\u00e4lja arenenud v\u00f5ime taluda laktoosi \u2013 mis on samuti tugev allergeen \u2013, ei pruugi nende organism suuta toime tulla piimavalgu m\u00f5juga. Kuigi piimavalguallergiast kasvatakse tavaliselt v\u00e4lja, on see siiski \u00fcks laste seas levinumaid allergiat\u00fc\u00fcpe. Samas on aga toiduharjumuste t\u00f5ttu Aasia riikides rohkem laktoositalumatust \u2013 piimatooted pole nii suur osa asiaatide toidulauast, mis t\u00e4hendab v\u00e4iksemat tarbimist ja suuremat laktoositalumatust, kuna keha toodab v\u00e4hem laktaasi ehk laktoosi lagundavat ens\u00fc\u00fcmi.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kasutatud allikad:<\/h3>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Histamine Intolerance (2024). Cleveland Clinic. https:\/\/my.clevelandclinic.org\/health\/diseases\/histamine-intolerance<br>F. Naganuma, Nakamura, T., Yoshikawa, T. jt (2017). \u201cHistamine<br>N-methyltransferase regulates aggression and the sleep-wake cycle\u201d. Scientific Reports. https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41598-017-16019-8<br>Tamm, S. (2025) Histamiin ja teised biogeensed amiinid.<br>https:\/\/www.sandratamm.com\/histamiin-ja-teised-biogeensed-amiinid<br>Patel, Raj H., Mohiuddin, Shamim S. (2023) \u201cBiochemistry. Histamine\u201d. National Library of Medicine. https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/books\/NBK557790\/<br>World Population Review. (2025) Allergy rates by country.<br>https:\/\/worldpopulationreview.com\/country-rankings\/allergy-rates-by-country<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Huvitav!<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Ka bakterid on v\u00f5imelised histamiini tootma, kasutades selleks histidiin-dekarboks\u00fclaasi ens\u00fc\u00fcme, mida ei ole leitud loomadel. Toidum\u00fcrgitus, mis on mittenakkuslik haigus, tekibki seoses sellega, et bakterid toodavad histamiini riknenud toidus, eriti kalas. Hapendatud toidud ja joogid sisaldavad looduslikult v\u00e4ikestes kogustes histamiini, mis tekib t\u00e4nu k\u00e4\u00e4ritavatele bakteritele v\u00f5i seentele. N\u00e4iteks sisaldavad vein ja \u00f5lu suures koguses histamiini. See v\u00f5ib ka olla \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks m\u00f5ned inimesed taluvad k\u00e4\u00e4ritamata alkoholi paremini, samas kui isegi tagasihoidlikes kogustes vein ja \u00f5lu teeb nad uniseks v\u00f5i vallandab tugevaid peavalusid.<\/li>\n\n\n\n<li>Histamiinitalumatus m\u00f5jutab v\u00e4hemalt \u00fchte protsenti elanikkonnast, kusjuures sagedamini esineb seda naistel. See v\u00f5ib olla seotud naissuguhormooni \u00f6strogeeniga, kuna histamiin v\u00f5ib t\u00f5sta \u00f6strogeeni taset ja vastupidi. See omakorda selgitab histamiinitalumatuse v\u00f5imalikku seost menstruatsiooni ajal tekkivate vaevustega nagu peavalu, migreen ja k\u00f5huvalud. Raseduse ajal v\u00f5ib histamiinitalumatus anda taandumise m\u00e4rke, kuna platsenta toodab v\u00e4ga suures koguses histamiini lagundavat DAO-ens\u00fc\u00fcmi.<\/li>\n\n\n\n<li>Stress v\u00f5ib v\u00f5imendada histamiinitalumatuse s\u00fcmptomeid, kuna stressi korral vabastab keha adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), mis omakorda v\u00f5ib vallandada nuumrakke histamiini vabastama. See selgitab, miks stress tihtipeale s\u00fcvendab allergia v\u00f5i talumatuse s\u00fcmptomeid.<\/li>\n\n\n\n<li>Madal histamiini tase v\u00f5ib tekitada v\u00e4simust, k\u00f5rge aga hoida meid \u00e4rkvel. Inimesed, kelle organismis on madalam histamiini tase, v\u00f5ivad tunda end tihti loiu ja unisena, samas kui k\u00f5rge histamiini tasemega inimesed kogevad sageli unetust, \u00e4revust ja rahutust. Seda seet\u00f5ttu, et histamiin soodustab ajus \u00e4rkvelolekut ning vastutab meie p\u00e4evase erksuse eest.<\/li>\n\n\n\n<li>Histamiin m\u00e4ngib rolli evolutsioonis ja elluj\u00e4\u00e4mises: loomadel aitab histamiin k\u00e4ivitada p\u00f5letikureaktsioone, et v\u00f5idelda infektsioonidega ja paranemist soodustada. See on nagu organismi h\u00e4ires\u00fcsteem ilma milleta reageeriks keha vigastustele v\u00f5i patogeenidele aeglasemalt.<\/li>\n\n\n\n<li>Histamiin ei toimi ajus ainult allergia vahendajana, vaid on ka neuromediaator, nagu dopamiin v\u00f5i serotoniin. Aina rohkem uuringuid n\u00e4itab, et aju histamiinergiline d\u00fcsfunktsioon on seotud neurops\u00fchhiaatriliste h\u00e4iretega nagu n\u00e4iteks depressioon, \u00e4revush\u00e4ired ning une- ja keskendumish\u00e4ired. See teadmine aitab m\u00f5ista, kuidas stress, soolestiku tervis ja immuuns\u00fcsteem m\u00f5jutavad meie vaimset tervist histamiini kaudu ning annab v\u00f5imaluse m\u00f5ista vaimse tervise h\u00e4ireid ka teisest k\u00fcljest.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Valdav enamus meist teab, mida t\u00e4hendab peale esimesi \u00f5itsvaid taimi tekkiv aevastamine, tilkuv nina, punased silmad ja kehv enesetunne. M\u00f5ned meist teavad ka, mis seda p\u00f5hjustab. Histamiin ja selle poolt vallandatavad allergilised reaktsioonid on iga-aastane hooajaline probleem nii paljude allergikute kui ka astmaatikute jaoks, kuid sellel orgaanilisel \u00fchendil on meie kehas ka muid rolle. Mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":111,"featured_media":3323,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[277],"class_list":["post-3317","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":277,"user_id":111,"is_guest":0,"slug":"hanna-kuusksalu-4-kursuse-ammaemanda-oppekava-ulio","display_name":"Hanna Kuusksalu, 4. kursuse \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/111"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3317"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3420,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317\/revisions\/3420"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3317"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}