![\"\"](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Kolbi-1024x826.png\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
K\u00f5rgkoolis pakutavate kogukonnateenuste s\u00fcgavam m\u00f5te on luua \u00f5pilastele kogemus\u00f5ppe v\u00f5imalus, mille k\u00e4igus omandatakse v\u00e4\u00e4rtuslikke erialaseid oskusi ja teadmisi.<\/p>\n\n\n\n
Mis on kogemus\u00f5pe?<\/h3>\n\n\n\n
Kogemus\u00f5pe (experiental learning<\/em>) on \u00f5ppeviis, kus m\u00f5testatud tegevuse k\u00e4igus omandatakse ning j\u00e4etakse meelde praktilisi kogemusi ja isiklikult olulisi asju (Timo\u0161t\u0161uk 2020). Kogemus\u00f5pe saab toimuda formaalses ja informaalses \u00f5ppevormis, mille puhul informaalse all peame silmas \u00f5ppimist kogemuste kaudu igap\u00e4evaelus. Formaalne \u00f5pe toimub kontrollitud ja spetsiaalselt selleks loodud keskkonnas \u00f5petaja\/juhendaja k\u00e4e all (Anij\u00e4rv 2021). Asjatundjate toel ja inforikkas keskkonnas saadava kogemusega on v\u00f5imalik v\u00e4ltida v\u00e4\u00e4rarusaamade teket ning suurt ajakulu (Timo\u0161t\u0161uk 2020). K\u00fcsisime \u00f5ppurite tagasisidet nii praktikumidele kui ka praktika k\u00e4igus rakendatud kogemus\u00f5ppele. Uurisime \u00f5pilaste hinnanguid kogemus\u00f5ppe vajalikkusele \u00f5ppet\u00f6\u00f6s ning selle rolli eriala omandamisel. Artiklit kirjutades t\u00f5desime, et hindame \u00f5ppej\u00f5ududena kogemus\u00f5ppe juures sarnaselt \u00f5pilastele samu aspekte. Kogukonnateenuste kaudu korraldatud kogemus\u00f5pe v\u00f5imaldab \u00f5ppej\u00f5ududel anda \u00f5pilastele v\u00f5rdse kogemuse, mida k\u00f5rgkooliv\u00e4listes praktikabaasides sooritatud praktikal on aeg-ajalt raske tagada. Koolipoolsete juhendajatena oleme praktikate l\u00f5puseminaridel m\u00e4rganud, kui erinevad v\u00f5ivad olla \u00f5pilaste kogemused praktikabaasides. Ainj\u00e4rv, A.-M. (2021). Kogemus\u00f5pe kui \u00f5petaja professionaalse arengu toetamise v\u00f5imalus Tallinna Lepistiku Lasteaia n\u00e4itel. Bakalaureuset\u00f6\u00f6, Tartu \u00dclikool. Tartu Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli kolmest p\u00f5hiprotsessist \u00fcks on kogukonna teenimine. Perioodi 2021-2026 arengukavas on kirjas valdkonna strateegiline eesm\u00e4rk: toimib valdkonna ja organisatsiooni j\u00e4tkusuutlikku arengut toetav teenuste s\u00fcsteem. Sealjuures seab arengukava kaks alameesm\u00e4rki: esiteks, et teenuste valik ja maht oleks suurenenud; teiseks, et sihtr\u00fchmad oleks pakutavatest teenustest teadlikud ja nendega rahul ning teenuste kvaliteet oleks tagatud. K\u00f5rgkoolis […]<\/p>\n","protected":false},"author":118,"featured_media":3314,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[284],"class_list":["post-3313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":284,"user_id":118,"is_guest":0,"slug":"maria-suits-aleksandra-vahi","display_name":"Maria Suits, Aleksandra V\u00e4hi","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/118"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3313"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3313\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3316,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3313\/revisions\/3316"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3313"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kogemus\u00f5pet on uurinud Kolb (2015), kes toob v\u00e4lja, et \u00f5ppijad v\u00f5ivad omandada infot kahel moel, kas kogemuse v\u00f5i olemasolevate vaadete\/seisukohtade abil. Infot saab muuta kas m\u00f5tlemise v\u00f5i tegutsemisega. Kolbi j\u00e4rgi toimub kogemus\u00f5pe neljaastmelise etapina: esiteks saadakse kogemus, millele j\u00e4rgneb t\u00e4helepanekute \u00fcle m\u00f5tlemine ning j\u00e4relduste tegemine ja kogemusest \u00f5ppimine. Viimase etapina toimub aktiivne eksperimenteerimine, ehk uue info praktikasse rakendamine (joonis 1). Kolbi teooria j\u00e4rgi peab \u00f5ppija nelja \u00f5ppimisvormi vahel liikuma kahes rollis: kord tegutsejana, kord vaatlejana, osaledes kas konkreetsetes tegevustes\/toimingutes v\u00f5i v\u00f5ttes anal\u00fc\u00fcsiva rolli (\u00dcldised kaalutlused enne sidus\u00f5ppe kasutuselev\u00f5ttu i.a.).
Aastate jooksul on \u00f5ppet\u00f6\u00f6s suuremal v\u00f5i v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral kogukonnateenuseid pakkunud k\u00f5ik Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli kutse\u00f5ppe \u00f5ppekavad. Antud kirjat\u00fckk keskendub mass\u00f6\u00f6ride ja podoloogide \u00f5ppet\u00f6\u00f6 osana l\u00e4biviidavate kogukonnateenuste kogemusele nii \u00f5ppurite kui ka \u00f5ppej\u00f5udude pilgu l\u00e4bi.
2025. aasta kevadel osutasid mass\u00f6\u00f6ri ja podoloogi \u00f5ppekavade \u00f5ppurid erinevate praktikate raames kokku 744 teenust, millest 296 olid tasulised teenused ning 448 tasuta. Sellises mahus teenuste pakkumine oli antud \u00f5ppekavadel esmakordne.<\/p>\n\n\n\n\u00d5ppurid hindavad kogemus\u00f5pet<\/h3>\n\n\n\n
Eranditult k\u00f5ik vastanud t\u00f5id v\u00e4lja, et kogemus\u00f5pe on lahutamatu osa nende eriala omandamise teekonnast. P\u00f5hjendusena toodi v\u00e4lja, et l\u00e4bi praktilise kogemuse t\u00f5usis \u00f5pilaste enesekindlus, suhtlemis- ja klienditeenindusoskus ning paranes k\u00e4eline tegevus. Hinnati k\u00f5rgelt \u00f5pikeskkonna turvalisust, mille tagas \u00f5ppej\u00f5udude tugi ning asjakohane juhendamine, v\u00f5imalust saada juhendajalt koheselt n\u00e4pun\u00e4iteid tekkinud k\u00fcsimuste osas ning vahetut tagasisidet nii \u00f5ppej\u00f5ult kui ka kliendilt. Julgust \u00f5pitut katsetada ja sealjuures eksida andis \u00f5pilastele klientide teadlikkus sellest, et tegemist on \u00f5ppeprotsessiga.
\u00d5pilaste arvates annab kogemus\u00f5pe suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse luua seoseid teooria ja praktika vahel. V\u00e4ga oluliseks pidasid \u00f5pilased siinjuures \u00fchisarutelusid nii juhendaja kui ka kaas\u00f5ppuritega, mille k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti tehtud t\u00f6\u00f6d ning jagati kogemusi. Mitmek\u00fclgse kogemuse andis klientide variatiivsus, mis seisnes erinevas vanuses ning mitmesugustes kaebustes ja diagnoosides. See omakorda n\u00f5udis \u00f5pilastelt paindlikkust ning oskust kohaneda olukorrale vastavalt. Toodi v\u00e4lja v\u00f5imalust hinnata oma valmisolekut erialaseks t\u00f6\u00f6ks erinevates t\u00f6\u00f6keskkondades (nt podoloogiteenus hooldekodus), silmaringi avardamist, eesk\u00e4tt erinevate probleemidega klientide n\u00e4ol, aga ka kogukonna teadlikkuse t\u00f5stmist.
\u00d5ppekavade arendamist silmas pidades uurisime \u00f5pilastelt kogemus\u00f5ppe parendusvaldkondade kohta. Suuremat kasu kogemus\u00f5ppest n\u00e4eksid \u00f5pilased veel mitmek\u00fclgsemas kliendibaasis. V\u00e4lja toodi suuremat mahtu, igap\u00e4evaseid refleksioone ning rohkemaid \u201cteemap\u00e4evi\u201d, kus keskendutakse s\u00fcvitsi \u00fche kindla probleemi lahendamisele. \u00d5pilaste hinnangul takerdus nende suhtlemine kliendiga osalt v\u00e4hese privaatsuse taha, mida mass\u00f6\u00f6ri ja podoloogi teenuse pakkumiseks kasutatavad praktikaruumid paraku ei v\u00f5imalda.<\/p>\n\n\n\nKontrollitud \u00f5ppekeskkond<\/h3>\n\n\n\n
Teenuseid pakkudes veendume, et \u00f5pilased saaksid p\u00e4riselt k\u00f5iki \u00f5pitud teadmisi ja oskusi \u2013 erisugused jalaprobleemid, erinevad massaa\u017eiliigid \u2013 praktiseerida. Selleks saame kohandada \u00f5ppeprotsessi vastavalt grupi vajadustele, kasutades selleks sisendit nii teenustel n\u00e4htust-kuuldust kui ka \u00f5ppurite endi tagasisidest. M\u00f5lema eriala puhul on klienditeenindus v\u00e4ga oluline osa t\u00f6\u00f6st. Usume, et praktika raames administratiivsete t\u00f6\u00f6\u00fclesannete \u2013 nagu n\u00e4iteks klientide vastuv\u00f5tt, juhendamine, maksete teostamine, uute aegade broneerimine \u2013 t\u00e4itmine annab \u00f5pilastele mitmek\u00fclgse kogemuse ning \u00fclevaate valitud eriala k\u00f5igist tahkudest.
\u00d5pilaste n\u00e4gemine t\u00f6\u00f6keskkonnas v\u00f5imaldab meil \u00f5ppej\u00f5ududena suunata neid vastavalt nende individuaalsetele arenguvajadustele. R\u00f5\u00f5m on n\u00e4ha, kuidas kontrollitud \u00f5ppekeskkonnas tekivad \u00f5pilastel omaalgatuslikud arutelud ja k\u00e4ib tihe koost\u00f6\u00f6 kaas\u00f5ppuritega: teooria kordamine, praktiliste v\u00f5tete proovimine, huvitavate kogemuste jagamine.
Sarnaselt \u00f5pilastele leiame, et veelgi laiem ja mitmek\u00fclgsem kliendibaas annaks \u00f5pilastele p\u00f5nevama ja v\u00e4ljakutseterikkama praktikakogemuse. Pidades silmas eesk\u00e4tt podoloogi \u00f5ppekava, on oluline suurendada kogukonna teadlikkust selle eriala kohta, et abivajajad oskaksid meie teenuseid ise leida. Praktikabaasides saavad \u00f5pilased sageli j\u00e4lgida mitme spetsialisti t\u00f6\u00f6d, n\u00e4hes selliselt erinevaid k\u00e4ekirju ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid. Usume, et \u00f5pilastele oleks kasulik kui k\u00f5rgkoolis l\u00e4bitavatel praktikatel oleks samuti suurem hulk juhendajaid. See v\u00f5iks olla \u00fcks arenguv\u00f5imalus, mille kaudu saaksime vilistlasi rohkem kaasata \u2013 n\u00e4iteks korraldades praktikate k\u00e4igus nende juhendamisel erinevaid \u00f5pitubasid. Suurem juhendajate arv v\u00f5imaldaks t\u00f5sta ka teenuste mahtu ning lisada praktikatesse paindlikkust (nt praktikap\u00e4evade valik), mida hetkel olemasolevate ressurssidega pole paraku v\u00f5imalik pakkuda.
Kogemus\u00f5pe j\u00e4\u00e4b edaspidigi \u00f5pilaste jaoks v\u00e4ga oluliseks osaks kutse omandamisel. \u00d5petajate ning \u00f5pilaste \u00fchine arusaam selle vajalikkusest loob hea p\u00f5hja \u00fcha kvaliteetsema ning sisukama \u00f5ppemeetodi rakendamisele.<\/p>\n\n\n\nKasutatud allikad<\/h4>\n\n\n\n
Kolb, D. A. (2015). Experiential Learning: Experience as the source of learning and development. Second edition. New Jersey: Pearson Education Inc. 18\u201323.
Timo\u0161t\u0161uk. I. (2020). Kogemus\u00f5pe avatud keskkonnas. Tartu: SA Eesti Teadusagentuur.
\u00dcldised kaalutlused enne sidus\u00f5ppe kasutuselev\u00f5ttu. Tartu \u00dclikool. https:\/\/lepo.it.da.ut.ee\/~lehti\/opidisain\/ptk1\/113_ppimine__lhikokkuvte.html (26.08.2025)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"