{"id":3304,"date":"2025-12-30T10:21:33","date_gmt":"2025-12-30T08:21:33","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3304"},"modified":"2026-01-16T22:07:26","modified_gmt":"2026-01-16T20:07:26","slug":"oled-sa-siin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/oled-sa-siin\/","title":{"rendered":"Oled sa siin?"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Imelik k\u00fcsimus, eks?<\/strong> Sa hakkasid seda artiklit lugema, j\u00e4relikult oled sa siin t\u00e4iesti olemas. Aga ilmselt oled t\u00e4hele pannud, et alustades millegi lugemist v\u00f5i n\u00e4iteks loengu kuulamist, uitad m\u00f5tetes \u00fcsna varsti kuhugi mujale. Silmad vaatavad teksti, k\u00f5rvad kuulevad juttu, aga sinu m\u00f5tted on millegi muu juures. Me ei ole kohal, oleme kuskil mujal.<\/p>\n\n\n\n<p>Aastaid tagasi hakkasin teadvustama enda juures \u00fcht m\u00f5tteviisi, mis mind \u00fcha enam h\u00e4iris. V\u00e4ga sageli, kui midagi tegin, kippusin m\u00f5tlema eelseisvast tegevusest. Kui j\u00e4rgmise tegevuseni j\u00f5udsin, toimus sama: taas oli mu m\u00f5te suunatud ettepoole, j\u00e4rgmise toimingu juurde. Oma m\u00f5tetes elasin enamjaolt tulevikus ja ma ei osanud piisavalt nautida seda, mis parasjagu toimub. Ma teadsin, mida t\u00e4hendab nautida hetke, sest olin teadlikult kunagi varem p\u00fc\u00fcdnud talletada m\u00f5nd s\u00fcndmust, mida parasjagu l\u00e4bi elasin. Mind h\u00e4iris, et olin oma m\u00f5tetes pidevalt suunatud ettepoole, sest teadaolevalt on ainus reaalselt olemasolev aeg olevik \u2013 hetk, milles just praegu elame. Minevik, millest tulime, on juba m\u00f6\u00f6das, ja tulevik, mida planeerime, pole veel k\u00e4es.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui f\u00fc\u00fcsiliselt on v\u00f5imalik elada ainult olevikus, siis v\u00f5iks ju ka m\u00f5te ja teadvus rohkem olla siin ja praegu. Nii hakkasingi oma m\u00f5ttemaailma teadlikult \u00fcmber kujundama \u2013 tulevastele tegevustele m\u00f5tlemise asemel keskendusin rohkem sellele, mida parasjagu teen. See suurendas teadvelolekut, mis minus ja mu \u00fcmber hetkel toimub ning kasvas rahulolu parasjagu k\u00e4sil olevate tegevustega. Kohalolek pani mind rohkem nautima hetke.<\/p>\n\n\n\n<p>Juba ammu pole mul probleemiks vajadusel \u00fcmber l\u00fclituda tulevikuvaatest parasjagu k\u00e4sil olevatele toimingutele ning keskenduda siin ja praegu toimuvale. Siinkohal pole vist \u00fcleliigne mainida, et keskendumisoskus on \u00fcks t\u00f5husa \u00f5ppimise v\u00f5tmefaktoreid ja teadveloleku praktiseerimine aitab kindlasti keskendumisv\u00f5imet suurendada.<\/p>\n\n\n\n<p>See k\u00f5ik ei t\u00e4henda, et me ei v\u00f5iks v\u00f5i ei peaks m\u00f5tlema tulevikule, tegema plaane ja seadma eesm\u00e4rke. Aeg-ajalt on see v\u00e4gagi vajalik. Samuti v\u00f5iksime ja v\u00f5ib-olla isegi peaksime vahel m\u00f5tlema sellele, mis on olnud, ehk siis minevikule. Kuid kuna me inimestena enamjaolt elame oma m\u00f5ttemaailmas kas rohkem tulevikus v\u00f5i minevikus, siis kasv\u00f5i juba elukvaliteedi huvides tasuks olla rohkem keskendunud olevikule \u2013 sellele, mida hetkel teeme v\u00f5i mis meie \u00fcmber ja meis endis parasjagu toimub. Siis me lihtsalt ei tee oma igap\u00e4evatoimetusi nagu liinit\u00f6\u00f6lised, vaid naudime neid rohkem, sest oleme teadlikult nende juures. Isegi kui mitmed toimingud ei paku meile naudingut, siis tehes neid teadlikult, tunneme ennast rohkem elus, kuna elame siin ja praegu.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks elukvaliteedi paranemisele v\u00f5ib teadvelolek (inglise keeles mindfulness) aidata toime tulla osa vaimse tervise probleemidega neid leevendades. N\u00e4itena v\u00f5ib siinkohal tuua \u00fclem\u00e4\u00e4rase stressi, \u00e4revuse, depressiooni ja viha \u2013 k\u00f5igi nende puhul on tegu teatud m\u00f5ttemalliga, mis inimest kurnab ja tema tervist tasapisi h\u00e4vitab. Selline m\u00f5ttemuster on pigem moonutatud kui adekvaatne. Nii n\u00e4iteks iseloomustavad \u00e4revust \u00fclem\u00f5tlemine ja liigne muretsemine, mis v\u00f5ivad viia paanikahoogudeni. Teadveloleku praktiseerimine aitab ajul otseses m\u00f5ttes puhata nendest koormavatest m\u00f5tetest ja seda v\u00e4hemalt kahel moel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Esmalt t\u00e4hendab teadvelolek<\/strong> oma m\u00f5tete ja tunnete erapooletut vaatlemist. J\u00e4rgmine kord, kui tunned hirmu, viha, masendust v\u00f5i muud taolist tunnet, p\u00fc\u00fca neid vaadelda otsekui neutraalne k\u00f5rvaltvaataja. Vaata oma m\u00f5tetele otsa ja \u00e4ra anna neile hinnanguid: \u00e4ra m\u00f5ista neid hukka ega kiida heaks, lihtsalt vaatle neid nii nagu need su peas parasjagu on. Piltlikult \u00f6eldes on see otsekui taskulambi s\u00fc\u00fctamine pimedas ruumis: sa heidad oma m\u00f5tetele valgust ja vaatled neid.<\/p>\n\n\n\n<p>Mu enda kogemuses juhtub, et sellised m\u00f5tted kaotavad \u00fcsna kiiresti oma j\u00f5u ja sageli ma isegi muigan nende peale. P\u00f5hjus, miks need m\u00f5tted j\u00f5u kaotavad, on see, et sa ei lase neil enam teadvustamatult oma peas ringi keerelda, vaid vaatled neid teadlikult. Samuti v\u00f5ib see aidata j\u00f5uda v\u00e4lja oma ebameeldivate tunnete p\u00f5hjuseni: miks ma \u00e4rritusin; miks ma kardan seda, mida ma kardan; miks ma tunnen end emotsionaalselt nii halvasti? Kui suudame ajapikku tuvastada oma emotsionaalsete probleemide v\u00f5imalikud algp\u00f5hjused, saame kujundada strateegia nende muutmiseks. Loomulikult pole see k\u00f5ik nii lihtne v\u00f5i kerge nagu v\u00f5iks paista, kuid teadveloleku praktiseerimine on kindlasti \u00fcks vahend, mis vaimse tervise probleemide korral v\u00f5ib tervenemisele kaasa aidata.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Teiseks t\u00e4hendab teadvelolek <\/strong>t\u00e4helepanu suunamist ka endast v\u00e4ljapoole. Oluline on teadvustada oma m\u00f5tteid ja tundeid, kuid sama oluline on vaadelda oma \u00fcmbrust nii nagu see on, hinnanguid andmata. Kui ma vaatan aknast v\u00e4lja, mida ma n\u00e4en? Mis helid kostavad mulle k\u00f5rvu? Teadvelolekus saame rakendada k\u00f5iki viit meelt s\u00f5ltuvalt sellest, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rame. Seejuures on siin samamoodi oluline olla erapooletu vaatleja nagu eespool kirjeldatud.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks kui n\u00e4en akna taga vihma sadamas, aga ei anna sellele hinnanguid, vaid lihtsalt vaatlen vihmasadu. Kuidas see mulle paistab? Kas ma \u00fcldse olen kunagi m\u00e4rganud, milliseid lompe j\u00e4tab vihmasadu minu maja ees olevale t\u00e4navale? Milline on nende kuju? Millistena paistavad vihmapiisad, kui need langevad lompidesse? Oled sa kunagi seda vaadelnud? \u00dcks asi, mis juhtub, kui sedasi \u00fcmbritsevat vaadata, on see, et su pea puhkab m\u00f5tetest, mida toob kaasa liigne stress, depressiivne meeleolu, \u00e4revilolek v\u00f5i viha kellegi vastu. Sa l\u00f5\u00f5gastud nendest m\u00f5tetest. V\u00e4hemalt korraks. Mida enam praktiseerid oma igap\u00e4evaelus teadvelolekut, seda rohkem v\u00f5imaldad endal v\u00e4lja tulla kurnavate m\u00f5tete ahistavast haardest.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti aitab teadveloleku praktiseerimine meil lihtsalt olla, ilma, et oleksime piiratud sellega, mida saab kutsuda \u201eegoks\u201c v\u00f5i \u201eminaks\u201c. Osati kordab see eelpool kirjutatut. Mina annab meile identiteedi, mis aitab meil eristuda teistest. Samas kuulub ego juurde hinnangute andmine: mis mulle meeldib, mis mitte; mis on minu arvates \u00f5ige ja vale. Lisaks on ego pahatihti \u00fcsna kerge haavata: keegi solvas mind, keegi k\u00e4itus minuga halvasti. Ego on m\u00f5nikord ka ebaadekvaatne: ma olen parem v\u00f5i halvem kui teised: keegi ei armasta mind v\u00f5i siis hoopis eeldan, et olen nii armastusv\u00e4\u00e4rne, et k\u00f5ik peaksid mind armastama. Oma m\u00f5tetes ja tunnetes oleme paratamatult m\u00f5jutatud oma minast. Teadvelolek aitab meil oma mina raamidest korraks v\u00e4ljuda ja panna t\u00e4hele seda, mis tegelikult toimub mu \u00fcmber ja minu sees. Kui vaatleme \u00fcmbritsevat ilma hinnanguid andmata, puhkame oma egost, sest sellele on omane hinnangulisus. Nii saame maailma korraks vaadelda nii nagu see paistab meie meeltele ilma hinnangulise ego vahenduseta. <\/p>\n\n\n\n<p>Samuti on meie m\u00f5tete ja tunnetega. Need on sageli seotud meie minaga, mulle ei meeldi see, ma tunnen end halvasti, ma vihkan teda, jne. Kui vaatleme oma m\u00f5tteid ja tundeid neutraalselt otsekui k\u00f5rvaltvaatajana, n\u00f5rgeneb minakesksus. Saame langetada otsuseid ja tegutseda adekvaatsemalt, kui oleme teadlikud oma kallutatusest ja egokesksusest.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd l\u00f5petuseks: kui sul on koduloom, oled sa kunagi pannud t\u00e4hele, milline ta t\u00e4pselt v\u00e4lja n\u00e4eb? Kas oskad kirjeldada v\u00e4rve ja mustreid tema kehal? Kui sul kodulooma pole, kas oled kunagi pannud t\u00e4hele, millised n\u00e4evad t\u00e4psemalt v\u00e4lja sinu toa seinad ja lagi? Vaatle neid korraks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Imelik k\u00fcsimus, eks? Sa hakkasid seda artiklit lugema, j\u00e4relikult oled sa siin t\u00e4iesti olemas. Aga ilmselt oled t\u00e4hele pannud, et alustades millegi lugemist v\u00f5i n\u00e4iteks loengu kuulamist, uitad m\u00f5tetes \u00fcsna varsti kuhugi mujale. Silmad vaatavad teksti, k\u00f5rvad kuulevad juttu, aga sinu m\u00f5tted on millegi muu juures. Me ei ole kohal, oleme kuskil mujal. Aastaid tagasi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":116,"featured_media":3237,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[282],"class_list":["post-3304","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":282,"user_id":116,"is_guest":0,"slug":"kalmer-marimaa-oppejoud-kaaslektor","display_name":"Kalmer Marimaa, \u00f5ppej\u00f5ud-kaaslektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3304","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/116"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3304"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3304\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3417,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3304\/revisions\/3417"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3304"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}