Inimesed kuuluvad imetajate klassi, mis t\u00e4hendab, et vasts\u00fcndinud j\u00e4rglasi toidetakse emapiimaga.<\/p>\n\n\n\n
Piimast v\u00f5\u00f5rdumine ja tahkele toidule \u00fcleminek toimub liigiti v\u00e4ga erinevatel aegadel. Teoorias toidab inimene last eksklusiivselt vaid rinnapiimaga lapse esimesed kuus elukuud, misj\u00e4rel hakkab tahke toiduga tutvumine. M\u00f5lemad \u2013 nii WHO kui ka UNICEF on andnud v\u00e4lja j\u00e4rgnevad toitumissoovitused: rinnaga toitmine algab beebi esimesel elutunnil, kuus esimest elukuud on lapse toiduks vaid rinnapiim ning kuue kuu vanune laps peab saama lisatoitu. Rinnaga toitmine j\u00e4tkub ka teisel eluaastal v\u00f5i kauemgi. Tundub \u00fcsna lihtne ja loogiline, eksole? Kahjuks praktika n\u00e4itab, et see, mis looduses n\u00e4ib tulevat kergusega, ei pruugi inimestel alati nii lihtsalt \u00f5nnestuda. See kirjutis on eksklusiivselt rinnaga toitmise kasuteguritest ja soovitustest l\u00e4htuv ning ei puuduta rinnapiimaasendaja kasutamist. Kuigi rinnapiimaasendaja on t\u00e4nap\u00e4evamaailmas tihtilugu v\u00e4ltimatu abiline, ei kuulu see teema k\u00e4esoleva artikli fookusesse, sest siin keskendume eelk\u00f5ige imetamise eelistele ja rinnapiima loomuliku rolli selgitamisele.
Rinna anatoomia ja imetamise f\u00fcsioloogia tundmine praegusel infoajastul on v\u00e4ga t\u00e4htis nii imetamisn\u00f5ustajate jaoks kui ka emadele endale. N\u00f5ustajale on see oluline emade abistamiseks, neile asjakohase teabe andmiseks ning lapse \u00f5ige rinnale paneku toetamiseks. Emade jaoks on see t\u00e4htis, et oleks julgust usaldada oma intuitsiooni, toetades seda teadmistega. Valeinfo ja m\u00fc\u00fctide levik on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga kiire ning v\u00f5ib ka niiv\u00f5rd loomuliku protsessi toimimist segada. Samuti on t\u00e4nap\u00e4eva emade elu tunduvalt toimekam ning otsitakse alati lahendusi igap\u00e4evaelu optimeerimiseks. See v\u00f5ib aga m\u00f5nes olukorras osutuda hoopis kahjulikuks \u2013 n\u00e4iteks siis, kui lutipudeliga alustatakse liiga vara, millest r\u00e4\u00e4gime t\u00e4psemalt edaspidi.
Piim toodetakse rinnas asuvates rinnan\u00e4\u00e4rmetes. T\u00e4htis on teada, et produtseeritava piima hulk ei olene mitte rinna suurusest, vaid selle rasv- ja tugikoest. Esialgne piimatootlikkus algab juba raseduse viimastel n\u00e4dalatel, mil naine v\u00f5ib, kuid ei pruugi m\u00e4rgata esimesi piimatilgakesi. Tegemist on kolostrumi ehk ternespiimaga, mida iseloomustab bioaktiivsete \u00fchendite rohkus. Rahvakeeli nimetatakse seda \u201evedelaks kullaks\u201c, kuna ternespiim sisaldab palju nakkusvastaseid \u00fchendeid. Ternespiim on ema rindades beebi esimesel 3.- 4. elup\u00e4eval. Seej\u00e4rel on umbes 10 p\u00e4eva jooksul ema rindades \u00fcleminekupiim, misj\u00e4rel tekib k\u00fcps emapiim kogu imetamisaja l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n
Rinnapiima koostis k\u00f5igub ka \u00fche imetamissessiooni ajal. Algul tuleb vesisem eelpiim, m\u00f5ne aja p\u00e4rast rammusam j\u00e4relpiim. Beebi ja ema keha on pidevas suhtluses ning see on \u00fcks looduse imedest. Eelpiim rahuldab ka beebi veevajaduse, seega esimesed kuus elukuud beebi joogiks vett ei vaja \u2013 ka mitte kuumal suvep\u00e4eval, kui beebi vastavalt n\u00f5udlusele rinnale pannakse. Kui imik saab lisaks vett, tahab ta t\u00e4isk\u00f5hutunde t\u00f5ttu v\u00e4hem rinnapiima, mis v\u00f5ib omakorda vajalike toitainete tarbimist v\u00e4hendada. J\u00e4relpiim on rinnas toidukorra l\u00f5pus ning on lapse peamiseks energiaallikaks. Oluline on, et beebi saaks piisavalt nii eel- kui ka j\u00e4relpiima, et kindlustada temale vajalik toitainete ning vedeliku vajadus ja tasakaal. Lase lapsel ise oma toiduvajadust reguleerida. Tervel ja \u00f5igeaegselt s\u00fcndinud beebil on \u00fcldjuhul k\u00f5ht t\u00e4is siis, kui ta ise rinnast lahti laseb ja eemaldub.
<\/p>\n\n\n\n
Imetamisel m\u00e4ngivad t\u00e4htsat rolli kaks hormooni. Esimene on prolaktiin, mis stimuleerib piiman\u00e4\u00e4rme rakke piima tootma. See hormoon vabaneb rinna imemise sensoorsete impulsside tulemusena ajuripatsi eessagaras. Mida sagedamini laps rinda imeb, seda rohkem tekib ka rinnas piima, sest prolaktiini tase p\u00fcsib veres k\u00f5rgel 30-90 minutit peale toitmise algust. Mida k\u00f5rgemal hormooni taset hoida, seda rohkem piima juurde toodetakse. Prolaktiini tase on loomulikult eriti k\u00f5rgel just \u00f6\u00f6sel, seet\u00f5ttu on \u00f6\u00f6siti imetamine piimatootlikuse jaoks eriti kasulik.<\/p>\n\n\n\n
Teine hormoon kannab nimetust oks\u00fctotsiin ehk piimaeritusrefleks, mida rahvakeeli v\u00f5ib kutsuda ka \u201earmastuse hormooniks\u201c. Seda hormooni toodetakse ajuripatsi tagasagaras vastusena sensoorsetele impulssidele. Ilma oks\u00fctotsiinirefleksi abita imik rinnast piima k\u00e4tte ei saa. Seega v\u00f5ib juhtuda, et emale tundub justkui piim oleks otsas, kuid tegelikult on probleem hoopis piima v\u00e4ljutamises. Kui prolaktiini tootmine on puhtalt f\u00fc\u00fcsilise m\u00f5jutuse tulem, siis oks\u00fctotsiini tootmist saab ema m\u00f5jutada ka enda emotsioonide ja tunnetega. Mida l\u00f5dvestunum on ema, seda paremini piim voolab. Kontakti loomine lapsega ja armastuse tunne aitavad kaasa nii ema l\u00f5dvestumisele ning seel\u00e4bi omakorda piima v\u00e4ljutamisele.<\/p>\n\n\n\n
Rinnapiima produktsiooni reguleerib lisaks hormoonidele ka rind ise. Rinnapiim sisaldab inhibiitorvalke, mis v\u00f5ivad vajadusel piimateket v\u00e4hendada v\u00f5i selle t\u00e4ielikult l\u00f5petada. Kui rinnapiim v\u00e4ljutatakse kas imetamise v\u00f5i pumpamise teel, eemaldub ka inhibiitorvalk rinnast. Kui piim rinnas n-\u00f6 seisab, annab inhibiitorvalk kehale m\u00e4rku, et tuleks tootmist v\u00e4hendada, sest n\u00f5udlus puudub. See on j\u00e4rjekordne m\u00e4rk sellest, kuidas sagedane imetamine piimatootlikkusele kasuks tuleb \u2013 rind toodab piima siis, kui esineb n\u00f5udlus. Rinnapiima hulk ei ole samas s\u00f5ltuv ema toidust ega tarbitava vee kogusest. Oluline on mitmek\u00fclgselt toituda ja palju vedelikku tarbida, et end ise h\u00e4sti tunda, kuid beebi toitu see otseselt ei m\u00f5juta. K\u00f5iki imetamise hormonaalseid faktoreid reguleerib k\u00f5ige paremini just beebi ise oma l\u00e4heduse ja rinna imemisega.<\/p>\n\n\n\n
2011. aastal Rootsis (Widstrom et al. 2011) filmiti 28 ajalise vasts\u00fcndinu k\u00e4itumist paari tunni jooksul peale s\u00fcndimist. Uuringu l\u00e4biviijad tuvastasid, et beebi l\u00e4bib peale s\u00fcndimist \u00fcheksa kindlat sammu, mille abil vasts\u00fcndinu ema k\u00f5hu peal nahk-naha kontaktist j\u00f5uab ise ema nibuni ja s\u00f6\u00f6ma ilma v\u00e4lise abita. Sellisele k\u00e4itumisele on pandud inglisekeelne nimetus breast crawl ehk rinnale roomamine.<\/p>\n\n\n\n
Elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest \u2013 see on rinnapiim. Lapse esimestel eluaastatel on tema immuuns\u00fcsteem alles v\u00e4lja arenemas ja ema saab rinnaga toites lapse kaitsele kaasa aidata. Aktiivne kaitse nakkuste vastu toimib j\u00e4rgmiselt: ema puutub nakkustega kokku, misj\u00e4rel valgeverelibled panevad t\u00f6\u00f6le ema kaitsvad antikehad. M\u00f5ned valgeverelibled t\u00f6\u00f6tavad ka rindades tekitades sealgi ema kaitsvaid antikehi. Osad nendest antikehadest satuvad otse rinnapiima ja kaitsevad imikut. Ka k\u00f5huviiruses beebi vedelikupuudust aitab edukalt v\u00e4ltida just rinnapiima tarbimine.<\/p>\n\n\n\n
Imetamisn\u00f5ustajaga v\u00f5ib konsulteerida ka juba raseduse ajal, et imetamise ABC endale selgeks teha ja enamlevinud probleeme v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n
Imik peab imema rinda \u00f5igesti, sest ainult rinda efektiivselt t\u00fchjendades saab ta vajaliku piimakoguse k\u00e4tte. Rinnaga toitmisel on olulised kolm kaasas\u00fcndinud refleksi: otsimis-, imemis- ja neelamisrefleks. Vasts\u00fcndinu huult ja l\u00f5uga puudutades avab ta koheselt suu ja hakkab rinda taga otsima. Rinnanibu puudutus vastu lapse huuli ja suulage paneb ta automaatselt suud avama ning nibuv\u00e4lja haarama ja rinda imema, see on imemisrefleks. Kui suu t\u00e4itub piimaga, siis laps neelatab \u2013 selle p\u00f5hjustab neelamisrefleks. K\u00f5ik imiku refleksid toimivad automaatselt, ilma neid lapsele \u00f5petamata.
On oluline t\u00e4heldada, et \u00f5ige imemisv\u00f5tte puhul imeb laps rinda, mitte nibu. \u00d5ige imemisv\u00f5tte v\u00e4lised tunnused on j\u00e4rgmised: suu on laialt avatud, rinda t\u00e4is. Rind on haaratud rohkem altpoolt nibu. Alahuul on v\u00e4ljapoole kahekorra p\u00f6\u00f6rdunud, huuled ei ole torus. Imiku l\u00f5ug on vastu rinda, tihti esineb ka topeltl\u00f5ug. Enamasti on vastu rinda ka imiku ninaots, hingamine toimub k\u00fclgedelt. Imiku p\u00f5sed on \u00fcmarad, mitte lohus ja vastu rinda surutud. Vale v\u00f5tte tagaj\u00e4rg p\u00f5hjustab emale valu ja nibude vigastusi. Vale imemisv\u00f5tte korral ei saa laps ka piima k\u00e4tte. Kui asend on vale, v\u00f5ib n\u00e4iliselt tunduda, et emal ei ole piisavalt piima, sest imiku kehakaal ei t\u00f5use. Kui selline olukord j\u00e4tkub, v\u00f5ivad rinnad t\u00f5epoolest v\u00e4hem piima tootma hakata, sest rindade t\u00fchjendamine t\u00e4hendab n\u00f5udlust ning kus on n\u00f5udlus, on ka tootlus.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige sagedasem vale imemisv\u00f5tte p\u00f5hjustaja kipub olema lutipudeli ja luttide kasutamine enne, kui rinnaga toitmine v\u00e4lja on kujunenud, kuna lutist imemise tehnika erineb oluliselt rinnast imemisest. Rinna imemine luti imemise tehnikaga p\u00f5hjustab naisele valu ja rindade ebaefektiivset t\u00fchjendamist. See ei t\u00e4henda, et lutti ja lutipudelit t\u00e4iesti v\u00e4ltima peaks, kuid nende tutvustamine v\u00f5iks toimuda alles peale edu saavutamist rinnaga toitmises.
Imetamisn\u00f5ustaja juurde p\u00f6\u00f6rdumise \u00fcheks sagedasemaks p\u00f5hjuseks on valulik imetamine. Selle p\u00f5hjus seisneb enamasti vales imetamisasendis ning asendi korrigeerimisel peaks olema leevendus kohe tuntav. Kui imetamise asend on kohe alguses kehv, v\u00f5ib see tekitada vastumeelsust imetamise vastu. Ternespiima muutumine k\u00fcpseks piimaks toob rindadesse j\u00e4rsult suurema koguse piima, mis tuleks beebil v\u00e4lja imeda. Kui imetamine on valu t\u00f5ttu ebameeldiv, v\u00f5ib piima v\u00e4ljutamine olla ebapiisav, mis v\u00f5ib omakorda p\u00f5hjustada piimapaisu. Selle ravimiseks on vajalik piim rinnast eemaldada. Kui piima rinnast \u00f5igesti v\u00e4lja ei saa, v\u00f5ib piimapais areneda rinnap\u00f5letikuks ehk mastiidiks. Seet\u00f5ttu on nii piimapaisu ennetamiseks kui ka lahendamiseks oluline piima eemaldamine rinnast \u00f5ige imemisv\u00f5ttega.<\/p>\n\n\n\n
Rinnast v\u00f5\u00f5rutamine on teema, millega enamus imetajaid samuti kokku puutuvad. Ka loomade maailmas peavad emad lapsi rinnast eemale, tahke toidu poole suunama. Loomulik v\u00f5\u00f5rdumine toimub inimlastel erinevas vanuses, kuid sageli soovivad emad l\u00f5petada imetamise varem, kui lapsed selleks ise valmis oleksid. V\u00f5\u00f5rutamiseks ei ole \u00f5iget ega vale aega, kuid iga rinnaga toitmise p\u00e4eva \u00fcle tasub r\u00f5\u00f5mu tunda. V\u00f5\u00f5rutamise teemadel konsulteerivad emasid samuti imetamisn\u00f5ustajad, et aidata seda teha samm-sammult \u2013 v\u00f5imalikult pehmelt ja nii ema kui ka last toetaval viisil. <\/p>\n\n\n\n
V\u00f5\u00f5rutamine v\u00f5ib toimuda ka etappidena, alustades vastavalt soovist kas p\u00e4evasest v\u00f5i \u00f6isest v\u00f5\u00f5rutamisest. Vanema lapsega on v\u00f5imalus valida \u00fcks toitmiskord p\u00e4evas ning j\u00e4tkata pikemalt, et laps ei oleks rinnast s\u00f5ltuv, kuid saaks sealt vajalikke toitaineid lisaks tahkele toidule.<\/p>\n\n\n\n
Imetamine on loomulik osa inimese elust, kuid sellega v\u00f5ivad kaasneda mitmesugused v\u00e4ljakutsed. Nende ennetamiseks tasub juba raseduse ajal leida enda piirkonnas tegutsev imetamisn\u00f5ustaja \u2014 n\u00e4iteks S\u00fcnni ja Imetamise Eesti Tugi\u00fchingu kodulehelt www.siet.ee. Imetamisn\u00f5ustaja v\u00f5ib aidata tulevasel emal teha ettevalmistusi sujuvaks imetamiseks ning probleemide ilmnemisel on kontaktisik juba olemas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Inimesed kuuluvad imetajate klassi, mis t\u00e4hendab, et vasts\u00fcndinud j\u00e4rglasi toidetakse emapiimaga. Piimast v\u00f5\u00f5rdumine ja tahkele toidule \u00fcleminek toimub liigiti v\u00e4ga erinevatel aegadel. Teoorias toidab inimene last eksklusiivselt vaid rinnapiimaga lapse esimesed kuus elukuud, misj\u00e4rel hakkab tahke toiduga tutvumine. M\u00f5lemad \u2013 nii WHO kui ka UNICEF on andnud v\u00e4lja j\u00e4rgnevad toitumissoovitused: rinnaga toitmine algab beebi esimesel […]<\/p>\n","protected":false},"author":109,"featured_media":3296,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[275],"class_list":["post-3292","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":275,"user_id":109,"is_guest":0,"slug":"kristiina-taimalu-ammaemanda-oppekava-1-kursuse-ul","display_name":"Kristiina Taimalu, \u00e4mmaemanda \u00f5ppekava 1. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/109"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3292"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3292\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3411,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3292\/revisions\/3411"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3292"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}