{"id":3082,"date":"2025-04-08T13:19:23","date_gmt":"2025-04-08T11:19:23","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3082"},"modified":"2025-05-16T13:50:12","modified_gmt":"2025-05-16T11:50:12","slug":"korgkool-ravimtaimede-keskel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/korgkool-ravimtaimede-keskel\/","title":{"rendered":"K\u00f5rgkool ravimtaimede keskel"},"content":{"rendered":"\n

Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppehoone asub k\u00fcll linnas, kuid sellest hoolimata on hoone \u00fcmber palju loodust. Veidi ringi jalutades v\u00f5ib m\u00e4rgata taimi, mis on l\u00e4bi aegade olnud kasutusel raviva eesm\u00e4rgiga. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ja huvitavaid taimi on k\u00fcll palju rohkem, kuid siia on v\u00e4lja toodud neist 15, mida oli lihtsam pildile saada.<\/h3>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Harilik naat<\/h2>\n\n\n\n

Aegopodium podagraria
<\/em>Sugukond: sarikalased<\/p>\n\n\n\n

Juba aastak\u00fcmneid on m\u00f5ned eestlased pidanud parimaks viisiks oma aiast naati t\u00f5rjuda seda s\u00fc\u00fces. V\u00e4hem teatakse naadi ravivast toimest podagra puhul, millele viitab ka taime ladinakeelne nimi. Lisaks p\u00f5letikuvastasele toimele, soodustab ta uriinieritust ja ka rahustab. V\u00e4lispidiselt on naat hea p\u00f5letuste, k\u00f5rvetuste ja putukapistete puhul. Hariliku naadi kasutamine on vastun\u00e4idustatud sapip\u00f5ie ja k\u00f5hun\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku puhul.
Toidus kasutamisel sobib naat h\u00e4sti spinati asemel salatisse ja supi sisse.<\/p>\n\n\n\n

Aed-m\u00e4dar\u00f5igas<\/h2>\n\n\n\n

Armoracia rusticana
<\/em>Sugukond: rist\u00f5ielised<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kui naati tunti algul pigem s\u00f6\u00f6gitaimena, siis m\u00e4dar\u00f5igast tunti keskajal rohkem ravimtaimena ja tema kasutamine toiduvalmistamisel levis alles hiljem. Ravieesm\u00e4rgil kasutatakse peamiselt taime v\u00e4rsket v\u00f5i kuivatatud juurt, vahel ka lehti v\u00f5i juurtest pressitud mahla. M\u00e4dar\u00f5ikas on rohkelt C-vitamiini (lehtedes kuni neli korda rohkem kui juures), naatriumi ja kaltsiumi. Siiski varieerub C-vitamiini sisaldus taime erinevates osades s\u00f5ltuvalt p\u00e4ritolust ning taime arengu\u00adstaadiumist. Huvitaval kombel langeb juurtes suurem C-vitamiini sisaldus kokku traditsioonilise koristusperioodi algusega, kuid lehtedes p\u00fcsib see \u00fcldiselt k\u00f5rgel tasemel kogu vegetatiivse kasvuts\u00fckli v\u00e4ltel.
M\u00e4dar\u00f5igas \u00e4rritab limaskestade retseptoreid, suurendab seedemahlade n\u00f5ristust ja suurendab seel\u00e4bi s\u00f6\u00f6giisu. Ta on ka mikroobi- ja p\u00f5letikuvastane, soodustab uriinieritust ja v\u00f5ib langetada veresuhkru sisaldust. M\u00e4dar\u00f5ikamahla veega lahjendades saab teha suuloputusvee, mida on hea tarvitada erinevate suu-, kurgu- ja neeluh\u00e4dade korral. Kindlasti ei v\u00f5i seda kasutada inimesed, kes p\u00f5evad m\u00f5nda neeruhaigust, haavandt\u00f5be v\u00f5i kel on mao \u00fclihappesus.
M\u00e4dar\u00f5igast ei soovitata ka alla 4-aastastele lastele ning taime pikaaegne kasutamine v\u00f5ib esile kutsuda k\u00f5hulahtisust, oksendamist, p\u00f5letikku v\u00f5i isegi kudede k\u00e4rbumist ja neeruverejooksu. M\u00e4dar\u00f5igast v\u00f5ib kasutada kosmeetiliselt, kuna ta aitab parandada naha verevarustust, kuid siingi v\u00f5ib pikaaegne kasutamine tekitada punetust ja valu.
K\u00fcll aga v\u00f5ib taime kuivatatud juurt hoida v\u00e4ga pikka aega rahakotis, et raha otsa ei saaks \u2013 nii uskus vanarahvas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rven\u00f5ges<\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Urtica dioica
<\/em>Sugukond: n\u00f5geselased<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5gest on peetud n\u00f5iduse taimeks, mille t\u00f5ttu v\u00f5is keskajal n\u00f5gese kasutamine tuua kaela n\u00f5idumiss\u00fc\u00fcdistuse. Tihti vihatud taim \u2013 ennek\u00f5ike tema k\u00f5rvetava omaduste poolest \u2013 on tegelikult v\u00e4\u00e4rtuslik nii tekstiilitootmises, aias, k\u00f6\u00f6gis kui ka ravimikapis. N\u00f5gesekiududest saab valmistada pehmet ja siidjat riiet ning n\u00f6\u00f6ri, mida saab siis j\u00e4lle n\u00f5gese abiga roheliseks v\u00e4rvida. Kuigi n\u00f5ges peenras pole k\u00f5igi aednike suurim s\u00f5ber, on temast valmistatud leotis hea kahjurit\u00f5rjeks.
Toidutaimena on n\u00f5gest pikka aega kasutatud hoolimata tema k\u00f5rvetavast toimest, mis on tingitud kahest komponendist: mehaanilisest ja keemilisest. Mehaaniline komponent koosneb pisikestest n\u00f5elakestest lehtede ja varte pinnal. Lehtede muljumisel see \u00fcldiselt kaob. Keemiline komponent on n\u00f5geses leiduv sipelghape, histamiin, serotoniin ja teised ained, mis kuumutamisel ja kuivatamisel enam k\u00f5rvetavat toimet ei avalda. N\u00f5geses leidub ka palju C- ja K-vitamiini, mille t\u00f5ttu soovitatakse varakevadist taime tarbida toiduks vitamiinipuuduse ja aneemia korral.
N\u00f5gese ravivaks toimeks peetakse eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letikku ja liigesp\u00f5letikke leevendavat toimet, lisaks soodustab ta uriinieritust ja vere h\u00fc\u00fcbimist. Seespidisel tarvitamisel tuleb silmas pidada, et n\u00f5ges v\u00f5ib seedetraktis tekitada allergilisi kaebusi valu, krampide, iivelduse ja k\u00f5hulahtisuse n\u00e4ol ning teda ei tohiks kasutada suurenenud vereh\u00fc\u00fcbivuse korral. Eesn\u00e4\u00e4rme suurenemise vastu on eriti heaks peetud n\u00f5gese juurtest valmistatud preparaate.
Kosmeetikat\u00f6\u00f6stuses on n\u00f5ges kasutusel juuksepesuvahendites, kuna soodustab juuste kasvu, takistab nende v\u00e4ljalangemist ning v\u00e4hendab k\u00f5\u00f5ma. Paar allikat jutustavad n\u00f5gese ebatavalisel otstarbel kasutamisest vanade roomlaste poolt: v\u00e4rskete taimedega viheldi enne vahekorda astumist sugutit, et tagada pikaaegne erektsioon.<\/p>\n\n\n\n

Valge imin\u00f5ges<\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Lamium album
<\/em>Sugukond: huul\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Inglise keeles nimetatakse seda taime \u201esurnud n\u00f5geseks\u201c, kuna ta ei k\u00f5rveta. Tegelikult pole tegemist \u00fcldsegi n\u00f5gesega, kuigi ka taime eestikeelne nimetus seda v\u00e4idab. Katsumisel pehmel taimel on valged \u00f5ied, mida imedes saab magusat \u00f5ienektarit, samuti saab neist valmistada maitsvat teed ning tema noori lehti v\u00f5ib lisada salatitele.
Ravitoimelt on imin\u00f5ges r\u00f6ga lahtistav ja kootav, mist\u00f5ttu v\u00f5ib teda seespidiselt tarvitada k\u00f6ha, bronhiidi, gastriidi ja k\u00f5hupuhituse korral, vahel ka menstruatsiooni soodustamiseks. V\u00e4lispidiselt v\u00f5ib taime kasutada suu limaskesta ja nahap\u00f5letiku korral. Valget imin\u00f5gest lisatakse ka rahustava toimega teele.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ristik<\/h2>\n\n\n\n

Trifolium spp
<\/em>Sugukond: liblik\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Iirimaal populaarne ja p\u00fcha kolmainust s\u00fcmboliseeriv taim, mille nelja lehega mutatsiooni leidmine toob \u00f5nne. Eestis on ristikut piirkonniti tarvitatud k\u00f6ha ja k\u00fclmetuse puhul ning punase ristiku \u00f5isi on kasutatud lihav\u00f5ttemunade ja l\u00f5nga v\u00e4rvimiseks. Aasristikul ehk punasel ristikul on t\u00f5estatud \u00f6strogeenne toime, mist\u00f5ttu v\u00f5ib ta v\u00e4hendada menopausiga seotud vaevusi. Punane ristik on vastun\u00e4idustatud hormoonpreparaatide ja suukaudsete rasedusvastaste preparaatide tarvitamise ajal ning raseduse ja imetamise ajal. Suurtes kogustes tugevdab ristik antikoagulantide toimet.
Lisaks ravimisele saab ristikut kasutada s\u00f6\u00f6da-, mee- ja s\u00f6\u00f6gitaimena. Punase ristiku \u00f5itest saab imeda magusat nektarit v\u00f5i valmistada maitsvaid moose, siirupeid ja isegi veini.<\/p>\n\n\n\n

Harilik raudrohi<\/h2>\n\n\n\n

Achillea millefolium
<\/em>Sugukond: korv\u00f5ielised<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Nimi Achillea tuleb muidugi Achilleuselt, kuna taime olevat kasutatud tema s\u00f5durite haavade ravis. Eestis on raudrohi h\u00e4sti tuntud ravimtaim, mille teed on joodud erinevate suu- ja kurguh\u00e4dade puhul ning juuakse k\u00f6ha raviks t\u00e4nap\u00e4evalgi. M\u00f5ru maitsega \u00f5itest tehtud veet\u00f5mmis on aga pigem s\u00f6\u00f6giisu ja seedimist soodustav. Raudrohi suurendab sapieritust, v\u00e4hendab gaasidest tekitatud seedevaevusi ja spastilisi valusid. Temas olevad m\u00f5ruained v\u00f5ivad suurendada s\u00f6\u00f6giisu. Raudrohust on veidi abi menstruatsiooni ajal, olles n\u00f5rgalt p\u00f5letikuvastane ja spasme l\u00f5\u00f5gastav.
V\u00e4lispidiselt v\u00f5ib taimeosi ja sellest pressitud mahla panna haavadele verejooksu peatamiseks. Seevastu on rahva seas olnud liikvel ka hoopis erinevaid m\u00e4nge ja ennustamisi, mille k\u00e4igus aetakse end raudrohuga just verele. N\u00e4iteks arvati, et kui taimega nina pealt v\u00f5i seest h\u00f5\u00f5ruda ja nina verele l\u00e4heb, on armastatu truudus t\u00f5estatud. Lapsed, kes polnud koolit\u00fckke p\u00e4he \u00f5ppinud, v\u00f5isid raudrohu abil tunnist vabastust saada, tekitades sellega ninaverejooksu. Samuti arvati, et kui kurjad vaimud ei lase eksamitel h\u00e4id tulemusi saada, v\u00f5ib neid peletada, lisades p\u00f5randapesuvette raudrohut\u00f5mmist.
Raudrohus leiduvad eeterlikud \u00f5lid ei meeldi ka suvistele \u201ckurjadele vaimudele\u201d ehk s\u00e4\u00e4skedele. Siiski ei maksa raudrohuga liialdada, kuna liiga suur kogus v\u00f5i pikaaegne tarvitamine v\u00f5ib tekitada trombe ja taimes leiduv tujoon v\u00f5ib p\u00f5hjustada nuris\u00fcnnitust. Seega peaks raseduse ajal sellest taimest hoiduma. Raudrohtu ei soovitata kasutada ka imetamise ajal ega anda alla 12-aastastele lastele. Samuti v\u00f5ib raudrohi m\u00f5jutada vere h\u00fc\u00fcbimist reguleerivate ravimite toimet.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Paiseleht<\/h2>\n\n\n\n

Tussilago farfara
<\/em>Sugukond: korv\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Ladinakeelne nimi tuleb s\u00f5nast \u201etussus\u201c ehk k\u00f6ha, seega on tegemist \u00fche t\u00f5husaima taimse k\u00f6haravimiga. Kasutada v\u00f5ib kogu taime, kuid enamasti korjatakse maapealset osa ning droogina on enamasti kasutusel lehed. Paiselehel on r\u00f6galahtistav ja p\u00f5letikuvastane toime, mis sobib h\u00e4sti bronhiidi, kuiva k\u00f6ha ja kurgup\u00f5letiku puhul. Siiski ei tohi taime liiga palju v\u00f5i pikaajaliselt (\u00fcle kahe n\u00e4dala) kasutada, kuna temas leiduvatel p\u00fcrrolisidiinalkaloididel on hepatotoksiline, genotoksiline ja kantserogeenne toime. Samuti ei soovitata paiselehte rasedatele ning taim p\u00e4rsib h\u00fcpertooniat\u00f5ve ja teiste s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste ravitulemust.<\/p>\n\n\n\n

Harilik soolikarohi<\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Tanacetum vulgare
<\/em>Sugukond: korv\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Soolikarohtu on tarvitatud ennek\u00f5ike kahjurit\u00f5rjes kirpudest hiirteni v\u00e4lja, sealhulgas ka seespidiselt sooleparasiitide v\u00e4ljaajamiseks, kas siis suukaudselt v\u00f5i klistiirina. Soolikarohus leiduvas eeterlikus \u00f5lis sisalduv tujoon on toksiline parasiitidele, kuid paraku ka peremeesorganismile.
Kuigi ravimtaime seespidine tarvitamine v\u00f5ib suhkrut\u00f5vevastaste ravimite toimet t\u00f5hustada, pole t\u00e4nap\u00e4eval see enam soovitatav, kuna taim on m\u00fcrgine ja v\u00f5ib \u00f5nnetul juhul p\u00f5hjustada isegi surma. M\u00fcrgine toime avaldub ka taime s\u00f6\u00f6nud kariloomadel. Taimes leiduvad eeterlikud \u00f5lid (sh kamper) on aga endiselt hinnatud parf\u00fcmeeriat\u00f6\u00f6stuses.
V\u00e4lispidiselt v\u00f5ib taime kasutada halvasti paranevate haavade, s\u00fcgeliste, podagra ja liigesp\u00f5letiku korral.
Soolikarohu \u00fcrdiga saab v\u00e4rvida ka villast l\u00f5nga.<\/p>\n\n\n\n

Harilik v\u00f5ilill<\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Taraxacum officinale
<\/em>Sugukond: korv\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

\u201eJumal on k\u00f5ikjal nagu v\u00f5ilill\u201c \u2013 see k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd toob v\u00e4lja v\u00f5ilille v\u00f5imekuse kasvada pea igas pinnases. V\u00f5ilillel on rohkesti kasutusv\u00f5imalusi: juurest saab teha kohvijooki, lehti saab kasutada salatis, \u00f5isi siirupi ja veini valmistamisel.
Ravitoimena on v\u00f5ilill hea seedeelundkonnale, soodustades sapieritust, uriinieritust, t\u00f5stes s\u00f6\u00f6giisu ja v\u00e4hendades k\u00f5hugaase. V\u00f5ilillel on minimaalne maksarakke kaitsev toime, kuid raseduse ja imetamise ajal tuleks teda tarvitada ettevaatlikult.
M\u00f5nes riigis on populaarne v\u00f5ilille seemnepea abil midagi soovida v\u00f5i ennustada. Kui seemnepead puhudes \u00f5nnestub lahti puhuda k\u00f5ik seemned, l\u00e4heb soov t\u00e4ide. J\u00e4\u00e4b aga m\u00f5ni seeme veel k\u00fclge, ennustab see mitu last tulemas on v\u00f5i mitu aastat on pulmadeni j\u00e4\u00e4nud. Kui seemnete puhumise ajal pomiseda armus\u00f5numeid ja puhuda neid armsama poole, viivad seemned s\u00f5numi temani.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kortsleht<\/h2>\n\n\n\n

Alchemilla spp
<\/em>Sugukond: roos\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Kortslehe p\u00f5hjal saaks ilmselt koostada maailma k\u00f5ige raskema eksami. Nimelt on Eestis tuvastatud 23 pisiliiki, mille eristamisega saavad hakkama vaid osad botaanikud.
Ladinakeelne nimi \u201ealchemilla\u201c t\u00e4hendab t\u00f5lgituna \u201ev\u00e4ike keemik\u201c. Keskajal kasutasid alkeemikud kortslehe peale kogunenud kastet oma katsetes. Inglisekeelne nimi \u201eladys mantle\u201c ja saksakeelne nimi \u201efrauenmantel\u201c viitavad aga taime olulisusele naiste jaoks. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud mitmesuguste g\u00fcnekoloogiliste h\u00e4dade leevenduseks, kuid head kasutust leiab kortsleht ka haavade parandamises ja seedeh\u00e4dade korral. Rahvatarkus soovitab haavale panemiseks lisaks teelehele ka kortslehte.
Lisaks sellele on kortslehel lai kasutus kulinaarias.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Metsmaasikas<\/h2>\n\n\n\n

Fragaria veska
<\/em>Sugukond: roos\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Maasika vili on koguvili, mis koosneb mahlasest \u00f5iep\u00f5hjast ja sellele kinnitunud p\u00e4hklikestest, milles asuvad maasika seemned. Rahvakeeli nimetatakse sedagi marjaks. Maasika ingliskeelne nimi strawberry tuleb kombest marju k\u00f5rre otsa ritta seada.
Rahvameditsiinis on kasutatud nii marju kui ka taime \u00f5itsvaid latvu. T\u00e4nap\u00e4eval on droogina kasutusel peamiselt lehed. \u00d5ietee olevat igavese tervise ja nooruse tagamiseks ning marjadest tehtud maasikapuder hea n\u00e4omask vistrike ja tedret\u00e4hnide vastu.
Metsmaasikate k\u00fcpsemise j\u00e4rgi saab ka heinategemist plaanida. Kui aga m\u00f5ni mari j\u00e4\u00e4b k\u00fcpsemisega hilja peale, saab temast unimaasikas ning teda saab kasutada parema une saamiseks. Korjamisel maha kukkunud maasikaid ei tohi aga uuesti \u00fcles noppida, vaid need peavad j\u00e4\u00e4ma vaestele hingedele.
Metsmaasikates leidub C-vitamiini ja rauda, kuid viimane pole inimese organismile omastatavas vormis. Maasikad soodustavad lipiidide ja mineraalainete ainevahetust ja neil on ka n\u00f5rk antibakteriaalne toime. Maasika lehtedest tehtud teed v\u00f5ib kasutada uriinihulga suurendamiseks kergemate urineerimisvaevuste korral, kuid see on vastun\u00e4idustatud haiguste puhul, mil rohke vedeliku tarbimine on keelatud.
\u00dcsna h\u00e4sti on teada maasikate v\u00f5imest tekitada vanasti \u201emaasikapalavikuks\u201c nimetatud haigust, mida esines eriti v\u00e4ikelastel. Seep\u00e4rast ei soovitata maasikaid s\u00fc\u00fca \u00fclitundlikkuse korral ega raseduse v\u00f5i imetamise ajal. Alla 12-aastaste laste vanemad peaks olema teadlikud, et suure hulga maasikate s\u00f6\u00f6misel v\u00f5ib tekkida allergiline reaktsioon.<\/p>\n\n\n\n

Harilik pihlakas<\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Sorbus aucuparia
<\/em>Sugukond: roos\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Pihlakas on Eestis tuntuim n\u00f5iapuu, hiiepuu ja tervise parandamise puu. \u00d5unvilja, mida rahvakeeli nimetatakse marjaks, otsas olev viisnurk on rahvameditsiinis tuntud ravim\u00e4rk. S\u00fcgisel on pihlakas \u00fcks esimesi puid, mis v\u00e4rviliseks muutub ja teda on kasutatud ka v\u00e4rvimiseks: koorest saadi rohelist, viljadest punast ja pruuni v\u00e4rvi.
Samuti saab pihlakaga ilma ennustada: kui \u00f5isi on palju, tuleb vihmane s\u00fcgis ja kui vilju on palju, tuleb k\u00fclm talv. Pihlakavitsa kasutati veesoonte otsimiseks, kuid loomi ei tohtivat nendega l\u00fc\u00fca, kuna siis j\u00e4\u00e4vat nad haigeks. Nagu tamme, on ka pihlakat istutatud majade l\u00e4hedusse kaitseks.
Pihlakakoort on kasutatud v\u00e4hivastase ravimina, kuid koorel v\u00f5ib olla ka normaalrakkude arengut p\u00e4rssiv toime, mist\u00f5ttu v\u00f5iks pihlaka koort pidada inimestele pigem toksiliseks. Pihlaka viljad on n\u00f5rgalt \u00fcldtugevdavad, p\u00f5letikuvastased, uriini- ja sapieritust soodustavad ning ainevahetust ergutavad. Marjade m\u00f5ru maitse tuleneb parasorbiinhappest, mille k\u00fclmas v\u00f5i kuumas lagunemisel muutub mari magusamaks. M\u00f5ru maitsega marju ja nendest tehtud veini tuleks juua tagasihoidlikult, kuna ainete lagundamine on maksale koormav. Samas on m\u00f5rud marjad just need, mis seedimist soodustavad ja v\u00f5ivad v\u00e4hendada vere kolesteroolisisaldust.
Lisaks veinile on pihlakamarju kasutatud keedistes, vitamiini valmistamiseks ja kuivatatuna kohvi sees siguri asemel.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Viirpuu<\/h2>\n\n\n\n

Crataegus spp
<\/em>Sugukond: roos\u00f5ielised<\/p>\n\n\n\n

Kui pihlakad l\u00e4hevad peale \u00f6\u00f6k\u00fclmi magusaks, siis viirpuu \u201emari\u201c kaotab oma jahususe. \u00d5unviljad on koos \u00f5ite ja lehtedega kasutusel rahvameditsiinis ning neil on mitmeid toimeid s\u00fcdameveresoonkonnale. Viirpuud sisaldavad preparaadid on enamasti alkoholt\u00f5mmised ja neid kasutatakse s\u00fcdame kergete talitlush\u00e4irete, ebakorrap\u00e4rase s\u00fcdamepekslemise, s\u00fcdamen\u00f5rkuse ja k\u00f5rgverer\u00f5hkt\u00f5ve algj\u00e4rgus. Samuti lisandub uuringuid, mis t\u00f5estavad viirpuu rahustavat, \u00e4revust, stressi ja depressiooni leevendavat toimet. Seega v\u00f5ib viirpuust kujuneda naistepuna (hypericum perforatum) k\u00f5rvale teine looduslik antidepressant. Kuigi viirpuu v\u00f5ib tugevdada s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d m\u00f5jutavate ravimite toimet, siis erilisi vastun\u00e4idustusi tema kasutamise osas pole.
Viirpuul on palju seoseid haldjate maailmaga, kuid ristiusk muutis puu pigem eba\u00f5nne ja surma s\u00fcmboliks. M\u00f5ne uskumuse j\u00e4rgi oli Kristuse kroon tehtud viirpuust, seega kasutatakse viirpuud m\u00f5nel pool kaitseks.
Eestis kasvab lisaks p\u00e4rismaistele liikidele ka palju kultuurviirpuu liike, mille m\u00e4\u00e4ramine on ehk sama keeruline kui kortslehe liikide eristamine.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Harilik tamm<\/h2>\n\n\n\n

Quercus robur
<\/em>Sugukond: p\u00f6\u00f6gilised<\/p>\n\n\n\n

Tamm on mitme rahva jaoks olnud p\u00fcha puu, omades tihti ilmapuu t\u00e4hendust. Tamme istutatakse eluhoonete k\u00f5rvale kaitsmaks neid \u00e4ikese eest. See on seotud uskumusega, et puu olevat p\u00fchitsetud piksejumal Thori poolt ja \u00e4ike ei l\u00f6\u00f6vat kunagi temasse. Tegelikkuses l\u00f6\u00f6b v\u00e4lk tammedesse \u00fcsna sageli, aga kuna tammed kasvavad \u00fcldiselt elumajast k\u00f5rgemaks, siis l\u00f6\u00f6b v\u00e4lk pigem puusse kui majja. Kaitseks \u00e4ikese eest on pandud ka tammet\u00f5rusid aknale.
Veidi toitvam kasutusviis on tammet\u00f5rudest kohvi v\u00f5i jahu valmistamine, kuid siinjuures tuleb meeles pidada, et t\u00f5rusid tuleb eelnevalt leotada v\u00f5i kupatada, et vabaneda neis leiduvatest tanniinidest.
Droogina kasutatakse peamiselt tammekoort, mida tohib v\u00f5tta vaid maha kukkunud puudelt v\u00f5i okstelt, kuna puu tervisele ei ole koore eemaldamine hea. Tammekoor on kootava ja p\u00f5letikuvastase toimega, temast saab teha kuristusvett suu-, igeme- v\u00f5i neelup\u00f5letiku tarvis ning ka hinge\u00f5hu parandamiseks. Tammekoore tee on k\u00fcllaltki efektiivne vahend k\u00f5hulahtisuse korral. Seespidiselt aitab tammekoor parandada s\u00f6\u00f6giisu, kuid suurtes kogustes v\u00f5ib p\u00f5hjustada oksendamist ja iiveldust. Seega ei soovitata tammekoort tarvitada t\u00fchja k\u00f5huga ning \u00e4gedate mao- ja soolep\u00f5letike, haavandt\u00f5ve ja teiste \u00e4rritusseisundite korral. Samuti ei soovitata seda seespidiselt kasutada raseduse ja imetamise ajal ning v\u00e4lispidiselt ulatuslike nahakahjustuste puhul.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Fotod: Triinu Rains<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Arukask<\/h2>\n\n\n\n

Betula pendula
<\/em>Sugukond: kaselised<\/p>\n\n\n\n

Kaske peetakse tamme naiseks ja seet\u00f5ttu on ka tema piksejumal Thori kaitse all. Kevadeti saab kaselt magusat mahla, mis on ka hapendatuna maitsev. Mahlast v\u00f5ib muidugi valmistada erinevaid k\u00e4\u00e4ritatud jooke, kuid siirupi jaoks l\u00e4heb vaja eriti palju mahla.
Droogina kasutatakse kase puhul lehti ja pungi, mis on uriini-, sapi- ja higieritust soodustava ning mikroobidevastase toimega. Taime lehtedel on kuseteedele bakteritsiidne m\u00f5ju, kuid neid ei tohiks tarvitada s\u00fcdame- ja neerutalitluse h\u00e4irete korral.
Vahel v\u00f5ib kase k\u00fcljest leida ka \u00fcht teist droogi \u2013 musta p\u00e4ssikut ehk kasek\u00e4sna ehk chagat (inonotus oblquus). Kasek\u00e4sna on rahvameditsiinis kasutatud v\u00e4hivastase abivahendina, kuna loomkatsetes on tuvastatud m\u00f5ningast kasvajarakkude arengut takistavat toimet. Populaarne on ka musta p\u00e4ssiku kasutamine kohviasendajana. Rahvas usub, et p\u00e4ssiku raviv toime kaob, kui teda puu k\u00fcljest metallist esemega eemaldada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppehoone asub k\u00fcll linnas, kuid sellest hoolimata on hoone \u00fcmber palju loodust. Veidi ringi jalutades v\u00f5ib m\u00e4rgata taimi, mis on l\u00e4bi aegade olnud kasutusel raviva eesm\u00e4rgiga. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ja huvitavaid taimi on k\u00fcll palju rohkem, kuid siia on v\u00e4lja toodud neist 15, mida oli lihtsam pildile saada. Harilik naat Aegopodium podagrariaSugukond: sarikalased Juba […]<\/p>\n","protected":false},"author":94,"featured_media":3058,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[257],"class_list":["post-3082","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":257,"user_id":94,"is_guest":0,"slug":"triinu-rains-fusioteraapia-oppekava-uliopilane","display_name":"Triinu Rains, f\u00fcsioteraapia \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ac134e7d2c228ca8ae6abad6caaeb0328caceea9966795604c51f5439f843870?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3082","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/94"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3082"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3082\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3137,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3082\/revisions\/3137"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3058"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3082"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3082"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3082"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3082"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}