{"id":3045,"date":"2025-03-06T15:19:30","date_gmt":"2025-03-06T13:19:30","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=3045"},"modified":"2025-05-19T09:47:36","modified_gmt":"2025-05-19T07:47:36","slug":"teadlikkus-automaatsest-kehavalisest-defibrillaatorist-ja-selle-kasutamisvalmidus-louna-eesti-elanikkonna-seas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/teadlikkus-automaatsest-kehavalisest-defibrillaatorist-ja-selle-kasutamisvalmidus-louna-eesti-elanikkonna-seas\/","title":{"rendered":"Teadlikkus automaatsest kehav\u00e4lisest defibrillaatorist ja selle kasutamisvalmidus L\u00f5una-Eesti elanikkonna seas"},"content":{"rendered":"\n

Haiglav\u00e4line s\u00fcdameseiskus on peamiseks surma p\u00f5hjuseks maailmas. 2024. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis kaitstud l\u00f5put\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli L\u00f5una-Eesti bussijaamades l\u00e4biviidava k\u00fcsitluse p\u00f5hjal v\u00e4lja selgitada inimeste teadlikkus automaatsest kehav\u00e4lisest defibrillaatorist ehk AED-st ja kirjeldada valmisolekut selle kasutamiseks.

Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutati struktureeritud k\u00fcsimustikuga intervjuud. Intervjuu valikvastuseid anal\u00fc\u00fcsiti kvantitatiivselt ja vabavastuseid kvalitatiivselt. L\u00e4htuvalt uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgist p\u00fcstitati j\u00e4rgmised uurimis\u00fclesanded: selgitada v\u00e4lja inimeste teadlikkus AED kohta L\u00f5una-Eestis ja kirjeldada L\u00f5una-Eesti inimeste valmisolekut selle kasutamiseks.
Andmeid koguti 97 vastajalt L\u00f5una-Eesti bussijaamades: V\u00f5ru bussijaamas 18.07.2023 ja Viljandi bussijaamas 29.09.2023. Uuring oli osa Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli ja L\u00f5una-Boheemia \u00dclikooli projektist \u201cAita p\u00e4\u00e4sta elu!\u201d ning selles on kasutatud samu k\u00fcsimusi, mida l\u00e4biviidavas suuremamahulises kvantitatiivses veebik\u00fcsimustikus.<\/p>\n\n\n\n

Miks on AED-alane teadlikkus ja selle kasutamisvalmidus oluline?<\/h3>\n\n\n\n

Statistikaameti andmetel on Eestis umbes pooled surmadest seotud vereringeelundite haigustega (Eesti Statistikaamet 2022). On teada, et ligikaudu 700 inimest aastas tabab s\u00fcdame \u00e4kksurm, mille puhul enne kiirabi saabumist tehakse elustamisv\u00f5tteid vaid 35% juhtudest ja elulemus on 10% elustatutest. Riikides, kus s\u00fcdame \u00e4kksurma korral rakendatakse enne kiirabi saabumist elustamisv\u00f5tteid 70% juhtudel, on elulemus kuni 20% elustatutest (Tartu \u00dclikooli Kliinikum 2018).

Surma v\u00e4ltimiseks on vajalik kiire sekkumine: s\u00fcdamemassaa\u017e ja automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatoriga (Automated External Defibrillator, AED) antav elektri\u0161okk (Porzer jt 2017). Automaatne kehav\u00e4line defibrillaator annab s\u00fcdamele elektri\u0161oki, et taastada normaalne s\u00fcdamer\u00fctm ja peatada vatsakeste fibrillatsioon. Defibrillatsioonis kasutatav elektrivoolu annus on piisav fibrillatsiooni peatamiseks ja kahjustab s\u00fcdamelihast v\u00f5imalikult v\u00e4he (Misztal-OkO\u0144ska jt 2017).

S\u00fcdameseiskus n\u00f5uab kiiret ja t\u00f5husat sekkumist ning s\u00fcdamemassaa\u017eiga saavutab keskmiselt 20\u201325% normaalsest s\u00fcdame v\u00e4ljutusv\u00f5imsusest. Parema tulemuse saavutamiseks on vajalik AED elustamisaparaadiga antav elektri\u0161okk (Gaisendeers jt 2023). Defibrillatsiooni viibimisega langeb elluj\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osus 7-10% minutis, mis on eriti probleemne abikaugetes maapiirkondades, kus kiirabi ooteaeg on pikem (Cheskes jt 2020, Ryan jt 2021). K\u00f5rge prioriteediga kutsetest peab Eestis kiirabi suutma reageerida 90% kutsetele sama valla v\u00f5i linna piires v\u00e4hemalt 15 minutiga (Eesti kiirabi rahastamise \u2026 2021). Eestis j\u00f5uab kiirabi abivajajani alates v\u00e4ljakutse saamisest v\u00e4hem kui 15 minutiga kokku ca 70% juhtudest. Aastatega on v\u00e4henenud nende v\u00e4ljakutsete hulk, millele reageeritakse kuni 7 minutiga (Inimkeskse haiglaeelse \u2026 2023). Kuna kiirabi kohalej\u00f5udmine v\u00f5tab aega, on s\u00fcdamemassaa\u017e ja viivitamatu ning t\u00f5hus automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatori kasutamine k\u00f5rvalseisjate poolt parim viis elulemuse parandamiseks (Chow 2021, Merchant ja Asch 2012, Zelfani jt 2019, Wang Y. M. jt 2022). On leitud, et varajane defibrillatsioon ei t\u00f5sta ainult spontaanse vereringe taastumise v\u00f5imalust, vaid v\u00e4hendab neuroloogilise kahjustuse tekke v\u00f5imalust (Baldi jt 2021, Delhomme jt 2019). Selleks, et elluj\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalus oleks v\u00f5imalikult suur, peab elustamine algama v\u00e4hem kui nelja minuti jooksul. Defibrillatsioon peab toimuma v\u00e4hemalt kaheksa minuti jooksul ja 12 minuti jooksul peab algama elustamine kiirabi poolt (Zelfani jt 2019).

AED olemasolust ei ole kasu, kui inimesed ei tunne AED funktsiooni, neile ei ole teada selle paiknemiskohad ning neil puudub valmisolek aparaadi kasutamiseks (Chow 2021, Merchant ja Asch 2012). V\u00f5ttes arvesse, et AED \u00f5ige kasutamine ei n\u00f5ua erilisi oskusi ja abistaja jaoks riskid puuduvad, on selle juhiste kohaselt kasutamine j\u00f5ukohane ka v\u00e4lja\u00f5ppeta inimestele (Baldi jt 2021). Kuigi AED-sid on aastate jooksul \u00fcha rohkem \u00fcle maailma paigaldatud erinevatesse kohtadesse, j\u00e4\u00e4b paraku siiski nende potentsiaalsete kasutajate protsent v\u00e4heseks, kuna inimeste teadlikkus AED-st on v\u00e4ike. Suurem osa uuritavatest tunneb end ilma v\u00e4lja\u00f5ppeta AED kasutamisel ebakindlalt, neil on hirm kasutada aparaati valesti ja kannatanut veelgi rohkem kahjustada. Samuti on neil kartus v\u00f5imalike juriidiliste kaebuste ees (Lubin jt 2004, Huang jt 2021, Chow 2021, Delhomme jt 2019, Lee jt 2021 jt).

Eesti l\u00e4hiriigis Leedus on viidud l\u00e4bi uurimist\u00f6\u00f6 inimeste teadlikkusest, AED kasutamisest ning elustamise oskustest. 76,9% vastanutest hindasid oma teadmisi elustamisest ebapiisavaks ning vaid 29% teadsid, mis on AED. T\u00f6\u00f6st ilmnes, et enamasti saavad inimesed teadmised t\u00f6\u00f6kohas korraldatavatel koolitustel, televiisorist ning autokoolist. 81,6% olid valmis koolitustel osalema juhul, kui need oleksid tasuta. Seega on AED ja elustamise koolituste l\u00e4biviimine olulise t\u00e4htsusega, eriti kui need teha k\u00f5igile inimestele k\u00e4ttesaadavaks (\u0160erpytis jt 2016).

Poolas l\u00e4biviidud uuringust selgus, et vaid 27% teadis, mis on AED. Veebip\u00f5hisele k\u00fcsimustikule vastanutest 77% olid k\u00e4inud esmaabi kursustel, kuid neist 21% ei m\u00e4letanud enam seal omandatud teadmisi. Teadmiste puudumise t\u00f5ttu arvas vaid 47% uuritavatest, et AED kasutamine ei halvenda abivajaja tervist. K\u00fcsimusele, kellel on \u00f5igus defibrillatsiooniks AEDd kasutada, vastasid uuritavad j\u00e4rgmiselt: arst \u2013 75%; parameedik \u2013 76%; isik, kes on l\u00e4binud vastava kursuse \u2013 59%; k\u00f5ik \u2013 35% ja k\u00f5ik tervishoiut\u00f6\u00f6tajad \u2013 33%.
71% uuritavatest vastas, et AED kasutamine ei ole abistajale ohtlik, kui seda \u00f5igesti kasutada. 26% vastanutest arvas, et AED on abistajale t\u00e4iesti ohutu ja 3% arvas, et AED on abistajale ohtlik (Misztal-OkO\u0144ska jt 2017). Samuti selgus, et vaid 25,44% oleks valmis ise AEDd kasutama (Koz\u0142owski jt 2012).

Taanis uuriti viie aasta jooksul aset leidnud \u00e4kksurmasid ning j\u00e4reldati, et elustamist enne kiirabi saabumist alustati suuremal m\u00e4\u00e4ral maapiirkondades, kuid AED-d kasutati rohkem just linnades. P\u00f5hjuseks on toodud, et kuna kiirabi kohalej\u00f5udmise aeg on maapiirkonnas pikem, siis annab see k\u00f5rvalseisjatele rohkem aega elustamisega alustada. Samas ei ole AED paigaldamine maapiirkondades niiv\u00f5rd levinud, mist\u00f5ttu on selle kasutamisprotsent madalam kui linnades (Gregers jt 2023).

Prantsusmaal on j\u00e4rjest enam investeeritud AED-teemalisse teavitust\u00f6\u00f6se. Aastal 2007 v\u00f5eti seal vastu \u00f5igusakt, mis lubab ka v\u00e4lja\u00f5ppeta inimestel AED-d kasutada. Siiski on kasutamisvalmidus v\u00e4ga madal: Pariisis k\u00f5igest 2% ja Prantsusmaal \u00fcldiselt 4%. Suurimad takistavad tegurid on AED k\u00e4ttesaadavus ja \u00e4ratundmine. Lisandub veel inimeste puudulik teadmine, kuidas k\u00e4ituda s\u00fcdameseiskumise korral (Delhomme jt 2019).

Krammel jt (2018) leidsid, et aparaadi kasutamisel v\u00f5ib takistuseks olla seegi, et vaid pooled osalejaist teadsid, milline n\u00e4eb v\u00e4lja AED logo ning oskaksid seda igap\u00e4evaelus \u00e4ra tunda, 21% inimestest aga arvasid, et AED kasutamise \u00f5igus on vaid v\u00e4lja\u00f5ppega inimestel.
On leitud, et k\u00f5rgema haridustaseme korral ollakse rohkem teadlikud ja valmisolek teisi inimesi abistada on seet\u00f5ttu suurem. Lisaks haridustasemele on varasemates uuringutes leitud ka seos soo ja sotsiaalse staatuse osas \u2013 mehed ja k\u00f5rgema sotsiaalse staatusega inimesed on vajaduse tekkimisel suuremal m\u00e4\u00e4ral valmis elustamisega alustama ja AED-d kasutama (Daud jt 2023, Hawkes jt 2019). Meeste suurem valmidus oli \u00e4ra m\u00e4rgitud ka Lee jt (2021) uurimist\u00f6\u00f6s. Daud jt (2023) on v\u00e4lja toonud, et vanemad inimesed on v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral valmis alustama elustamisega ja AED-d kasutama. Erinevates piirkondades l\u00e4biviidud uuringutulemused n\u00e4itavad, et inimeste valmisolek AED kasutamiseks s\u00f5ltub v\u00e4ga paljuski nende v\u00e4lja\u00f5ppest ja teadlikkusest. Seega m\u00e4ngib kasutamisel k\u00fcll rolli inimeste haridustase, kuid olulisel kohal on ka v\u00e4lja\u00f5pe ja AED varasem praktiline l\u00e4biproovimine.

Cheskes jt (2020) leidsid, et \u00e4kksurma korral j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvalseisjate AED kasutamise protsent ka vaatamata teadlikkuse j\u00e4rjepidevale t\u00f5stmisele madalaks, kuna nende hinnangul on probleemkohaks pigem AED-de paiknemine.<\/p>\n\n\n\n

AED teadlikkus ja kasutusvalmidus L\u00f5una-Eestis<\/h3>\n\n\n
\n
\"Joonis
Joonis 1. Teadlikkus AEDst, vastused k\u00fcsimusele \u201eKas te teate mis on AED ehk automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatori eesm\u00e4rk?\u201c. Allikas: autorite koostatud<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

L\u00f5una-Eesti inimeste teadlikkus automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatori kohta on madal. Uurimist\u00f6\u00f6s 97 vastanust 34% teadis, mis on AED ehk automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatori eesm\u00e4rk (Joonis 1). Naiste ja meeste osakaal jagunes vastavalt 37,3% ja 28,9%. Teadlikkus k\u00f5rgharitute seas oli oluliselt suurem. Teadlikkuse ja haridustaseme vahel ka statistiliselt oluline seos (p=0,048) (Joonis 2).<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 2. Teadlikkus AED-st haridustasemete kaupa. Allikas: autorite koostatud<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Vanusegruppide jaotuses oli teadlikkus suurim 56-65-aastaste seas, kellest 47,1% teadis automaatse kehav\u00e4lise defibrillaatori eesm\u00e4rki. Madalaim teadlikkus oli vanusgruppides 36-45 aastat ja 46-55 aastat (m\u00f5lemas grupis 26,7%) (Joonis 3).<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 3. Teadlikkus AED-st vanusegruppide kaupa. Allikas: autorite koostatud <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Teine k\u00fcsimus uuritavatele oli: \u201eMilline j\u00e4rgmistest s\u00fcmbolitest t\u00e4histab automaatset kehav\u00e4list defibrillaatorit?\u201d. Vastanust 64,9% valis kuue variandi vahel \u00f5ige s\u00fcmboli.

Kolmas k\u00fcsimus oli \u201eKas te oleksite vajadusel valmis kasutama AED (aparaati), mida kasutatakse s\u00fcdame defibrilleerimiseks?\u201c. Vastanutest 57,7% vastas, et nad oleks valmis kasutama AED-d. 13,4% k\u00f5ikidest vastanutest ei kasutaks AED-d, kuna puuduvad piisavad teadmised; 17,5% ei kasutaks, kuna puuduvad piisavad oskused; 11,4% ei kasutaks, kuna kardavad (Joonis 4). Naistest oli 35 (59,3%) ja meestest 21 (55,3%) valmis kasutama AED-d.<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 4. AED kasutamisvalmidus vastused k\u00fcsimusele, \u201eKas te oleksite vajadusel valmis kasutama AED (aparaati), mida kasutatakse s\u00fcdame defibrilleerimiseks?\u201c. Allikas: autorite koostatud<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Suurim valmisolek kasutada AED-d oli k\u00f5rgharitud inimeste seas, kellest 65,4% olid valmis kasutama. P\u00f5hiharidusega inimeste seas oli valmisolek 33,3%. Haridustaseme kasvuga t\u00f5usis ka valmisolek kasutada AED masinat (Joonis 5) .<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 6. AED kasutusvalmidus vanusegruppide kaupa. Allikas: autorite koostatud<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Suurim kasutamisvalmidus (70,6%) oli vanuses 56-65 aastat. K\u00f5ige v\u00e4hem oldi valmis kasutama vanusegrupis \u00fcle 65 aasta, 36% (Joonis 6).<\/p>\n\n\n

\n
\"Joonis
Joonis 5. AED kasutamisvalmidus haridustaseme kaupa. Allikas: autorite koostatud<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n


Leiti ka statistiliselt oluline seos AED eesm\u00e4rgi teadmise (teab\/ei tea) ja s\u00fcmboli teadmise (valib \u00f5ige\/vale s\u00fcmboli) vahel (p=0,04) ning AED eesm\u00e4rgi teadmise (teab\/ei tea) ja kasutamisvalmiduse (on valmis kasutama\/ei ole valmis kasutama) vahel (p=0,032). \u00d5ige AED s\u00fcmboli valis 69,6% neist, kes on valmis AED-d kasutama; 53,8% neist, kes ei kasutaks AED-d, kuna neil pole piisavalt teadmisi; 76,5% neist, kes ei kasutaks AED-d, kuna neil ei ole piisavalt oskuseid ning 36,4% neist, kes kardaksid AEDd kasutada. Samas nendest vastanutest 30,4% (n=56), kes on valmis AEDd vajadusel kasutama, ei tundnud \u00e4ra \u00f5iget s\u00fcmbolit.

Vastajatel oli v\u00f5imalus ka vabas vormis kommentaare lisada kuid enamus seda vajalikuks ei pidanud. Nendest, kes lisasid kommentaare enim, olid v\u00e4rskelt n\u00e4inud AED tutvustust \u201e\u00d5htu\u201c saates. \u00dcks vastanu kommenteeris, et oli kaitsev\u00e4es l\u00e4binud vastava koolituse ja ka tema oli valmis seda kasutama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Haiglav\u00e4line s\u00fcdameseiskus on peamiseks surma p\u00f5hjuseks maailmas. 2024. aastal Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis kaitstud l\u00f5put\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli L\u00f5una-Eesti bussijaamades l\u00e4biviidava k\u00fcsitluse p\u00f5hjal v\u00e4lja selgitada inimeste teadlikkus automaatsest kehav\u00e4lisest defibrillaatorist ehk AED-st ja kirjeldada valmisolekut selle kasutamiseks. Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutati struktureeritud k\u00fcsimustikuga intervjuud. Intervjuu valikvastuseid anal\u00fc\u00fcsiti kvantitatiivselt ja vabavastuseid kvalitatiivselt. L\u00e4htuvalt uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgist p\u00fcstitati j\u00e4rgmised uurimis\u00fclesanded: […]<\/p>\n","protected":false},"author":93,"featured_media":3046,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[256],"class_list":["post-3045","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":256,"user_id":93,"is_guest":0,"slug":"maarja-sikk-liina-soosaar-renna-varnik-jaanika-nii","display_name":"Maarja Sikk, Liina Soosaar, Renna V\u00e4rnik, Jaanika Niinepuu","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/68ea8fafee9f2c00a637823dcbf46c47baf61b396fe1cf93e4a009120d06072f?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/93"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3045"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3045\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3159,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3045\/revisions\/3159"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3046"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3045"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}