Inimaju on ehitatud erinevusi m\u00e4rkama, mustreid tuvastama ning elemente sorteerima. Ehk tulevad silme ette v\u00e4rvilised klotsid, mida juba lapsena sai kuju, suuruse v\u00f5i v\u00e4rvi j\u00e4rgi gruppidesse jaotatud, v\u00f5i t\u00f6\u00f6vihikuharjutused, kus tuli vedada ring \u00fcmber pildile, \u201emis ei sobi ritta\u201c. Selliste \u00fclesannete lahendamise pealt hinnatakse, kas meie taju ja kog\u00adnitiivsed v\u00f5imed arenevad \u00f5iges tempos \u2013 kas kasvame hakkamasaavateks t\u00e4iskasvanuteks. Juba loodud-tuvastatud mustrite alusel palutakse siis \u00f6elda, mis edasi peaks juhtuma, ning meie aju oskab peagi tuletada ja ennustada. Imekombel teeme me seda mitte ainult kindlalt t\u00f5estatud mustrite ja t\u00f5en\u00e4osuste p\u00f5hjal, vaid ka puuduliku info alusel. Kuna kellelgi meist pole kunagi v\u00f5imalik k\u00f5ike teada, kompenseerib teadvus seda paralleelide loomisega, \u00fcldistustega ning olemasoleva info \u00fclekandmisega tundmatutele olukordadele. K\u00f5ik see on igap\u00e4evaeluga hakkama saamiseks h\u00e4davajalik \u2013 nii m\u00e4rkame ohtusid, tuvastame abivajajaid, \u00f5pime oma vigadest ja kohandume uute situatsioonidega.<\/p>\n\n\n\n
Suurem jagu \u201eteisi\u201c on p\u00e4ritud \u2013 s\u00fcnnime alati v\u00e4ltimatult mingi \u201emeie\u201c hulka, kes on juba p\u00f5lvkondade kaupa lihvinud lugusid \u201enondest teistest\u201c ning n\u00fc\u00fcd tulevad need narratiivid justkui emapiimaga kaasa.<\/p><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n Inimaju on ehitatud erinevusi m\u00e4rkama, mustreid tuvastama ning elemente sorteerima. Ehk tulevad silme ette v\u00e4rvilised klotsid, mida juba lapsena sai kuju, suuruse v\u00f5i v\u00e4rvi j\u00e4rgi gruppidesse jaotatud, v\u00f5i t\u00f6\u00f6vihikuharjutused, kus tuli vedada ring \u00fcmber pildile, \u201emis ei sobi ritta\u201c. Selliste \u00fclesannete lahendamise pealt hinnatakse, kas meie taju ja kog\u00adnitiivsed v\u00f5imed arenevad \u00f5iges tempos \u2013 kas […]<\/p>\n","protected":false},"author":105,"featured_media":3006,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[271],"class_list":["post-3003","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":271,"user_id":105,"is_guest":0,"slug":"kart-lazic-ma-tartu-tervishoiu-korgkooli-kulalisop","display_name":"K\u00e4rt Lazi\u0107 MA, Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli k\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/22ec9c370debe35b704d96e6919f062a28cf6553dbd8a0730b91e0113c87a073?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/105"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3003"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3003\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3005,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3003\/revisions\/3005"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3003"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=3003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Selle k\u00f5ige majandamiseks loob meie aju kategooriaid \u2013 n\u00e4htuste ja m\u00f5istete s\u00fcstematiseerimiseks vajalikke gruppe \u2013 ning \u00fcritab siis uusi elemente kohates neid juba olemasolevatesse kategooriatesse jagada: mees-naine, t\u00f6\u00f6-kodu, sportauto-minibuss, laps-t\u00e4iskasvanu, popmuusika-ooper, eestlane-inglane-brasiillane. Juba see, et meie aju suudab pidevalt ja peaaegu automaatselt nii palju niiv\u00f5rd keerukat materjali l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, on imetabane. Edasi aga l\u00e4heb veel p\u00f5nevamaks, sest me hakkame \u00fchiskonnana kategooriatele omistama t\u00e4hendusi, mis ulatuvad n\u00e4htuste endi omadustest kaugemale \u2013 sport\u00adautost saab luksusese, ooperimuusikast eksklusiivne klassin\u00e4itaja, eestlasest h\u00f5imlane. See viimane n\u00fcke ongi j\u00e4rgmine samm \u2013 kategooriatest ja nende lisat\u00e4hendustest vormub identiteet.
Kategooriate abil paneme paika enda Mina piirid \u2013 m\u00f5ned kategooriad v\u00f5tame uhkelt omaks, teised kuulutame v\u00f5hiv\u00f5\u00f5raks, kolmandate peale kehitame \u00f5lgu. Kaardistame nende m\u00f5istete kaudu seda, kus meie Mina algab ning kus l\u00f5ppeb. Enda Minale lisaks m\u00e4\u00e4ratleme nii ka seda, kust algab Keegi Teine. Ka see on t\u00e4iesti normaalne protsess. Enda piire tuleb tunda ning enda Mina hoomata. Minu jaoks oluliste kategooriate p\u00f5hjal tekib ka Meie: meie pere, meie klass, meie kolleegium, meie rahvas, meie maailmavaade, meie tavad, meie kombed, meie siin. \u201eMeie siin\u201c viitab tavaliselt sellele, et on olemas ka \u201enood teised seal\u201c. Nood teised oma rahva, maailmavaate, tavade v\u00f5i kommetega. Meie ei ole nemad. Nemad ei ole meie. Nii teatas ka \u201eJ\u00e4\u00e4aja\u201c multikas Manny Sidile: \u201eSina oled sina ja mina olen mina. Sina ja mina ei tee kokku meie.\u201d<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned kategooriad on ajalooliselt osutunud selliste eristuste loomisel olulisemaks kui teised: rahvus, rass, sugu, seksuaalsus, vanus, sotsiaalne v\u00f5i majanduslik staatus, usk ja religioon, subkultuurid v\u00f5i ideoloogilised kategooriad (nt poliitilised seisukohad ja maailmavaatelised veendumused). Erinevates kultuurides ja subkultuurides on neile kategooriatele omistatud erinevaid t\u00e4hendusi ja antud erinevat kaalu. Ameerikas kaalub palju majanduslik seis, Inglismaal klassikuuluvus, kuid miskip\u00e4rast ei omistata enamikes kultuurides keskmise varba pikkusele v\u00f5i koduukse v\u00e4rvile suurt identiteeti loovat t\u00e4hendust\u2026 Millised kategooriad on sinu ja sinu inimeste jaoks m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega?
Senimaani olen kirjeldanud v\u00e4ltimatuid protsesse \u2013 keeruline on elada ilma, et me ei paigutaks end \u00fchelegi meie-teie eristusele. Inimloomus kipub sageli aga siit ka j\u00e4rgmisi samme ette v\u00f5tma. Paneme t\u00e4hendustele k\u00fclge ka v\u00e4\u00e4rtushinnangud \u2013 meie siin teeme h\u00e4sti ja \u00f5igesti, nood seal pahasti ja valesti. \u00dchise keele leidmine osutub siit edasi sageli keeruliseks ning empaatiav\u00f5ime rakendamine emotsionaalselt kulukaks. Kergem on end nondest teistest distantseerida ja lahku l\u00fc\u00fca. Mida pikemat vahet nende teistega hoiame, seda kergem on kaugustest \u00fcldistama hakata \u2013 nood seal on k\u00f5ik samast puust, \u00fchtlane mitmekesisusteta mass. Iga liikme identiteet ja isiksus saab taandatud selle \u00fche kategooria peale \u2013 poliitikuid ei saa usaldada, naised on h\u00fcsteerilised, lapsed on k\u00e4est \u00e4ra, eakad on aeglased ja ajast maas, punkaririides noored on puha kriminaalid, hipsterid on naiivsed snoobid ja t\u00f5ukerattas\u00f5itjad liiklusmaniakid.
Sellise \u00fcldise massi peale, kes teevad valikuid, mida meie siin ei m\u00f5ista ega heaks kiida, on mugav ka kurjemaid toone kuvada \u2013 poliitikud muudkui aga valetavad meelega, sest neil on pahad plaanid. Lapsed ei ole mitte ainult kasvatamatud, vaid ka \u00fclbed ja isekad. Immigrandid ei ole lihtsalt teise keele, kultuuriruumi ja rahvuse esindajad, vaid tulid meie t\u00f6\u00f6kohti varastama. Arstid teevad \u201eSuure Farmaga\u201c koost\u00f6\u00f6d, et meie m\u00fcrgitamise pealt raha teenida. \u00d5petajad r\u00e4\u00e4givad empaatiast ja tolerantsusest selleks, et lammutada \u00fchiskonna alustalasid\u2026 Ei tea, kas nad \u00fcldse ongi \u00f5iged inimesed? Pigem nagu mingid muud olevused. V\u00f5ibolla t\u00fc\u00fctud? V\u00f5ibolla aga ka lihtsalt \u201ev\u00e4hemad\u201c kui meie \u2013 v\u00e4hem haritud v\u00f5i \u201eprimitiivsed\u201c? V\u00f5ib-olla poolenisti kadestusv\u00e4\u00e4rsed \u2013 nagu m\u00f5ne reality show kuulsused, miljard\u00e4rid v\u00f5i Hollywoodi n\u00e4itlejad \u2013, kuid sellegipoolest \u201enood imelikud teised seal\u201c? V\u00f5ib-olla eksootilised \u2013 sellised, kes on paeluvalt veidrad ning keda on p\u00f5nev meelelahutuseks j\u00e4lgida? V\u00f5ib-olla ohtlikud? Sellised, kellest m\u00f5tlemine tekitab hirmu ja pahameelt? V\u00f5ib-olla lausa kurjast p\u00e4rit? Ajalugu pajatab palju lugusid, kus selline \u201eteise\u201c loomine on l\u00f5puks viinud hirmsate tegude ja k\u00e4itumiseni, kus on suudetud kavalalt tekitada narratiivid terve rahvuse teiseks m\u00f5tlemiseks, distantseerimiseks, demoniseerimiseks, t\u00fchistamiseks \u2026 ja h\u00e4vitamiseks. Need protsessid ei ole v\u00e4ltimatud. See on v\u00e4givald, mida saab \u00e4ra hoida.
Aga ega mina ju ometi siin genotsiidi ei korralda!
T\u00f5en\u00e4oliselt ei korraldagi ja see on igati kiiduv\u00e4\u00e4rt seisukoht, kuid sellest eelmisest l\u00f5igust tuleb v\u00e4lja, et \u201eteise\u201c-p\u00f5hiseid v\u00e4givalla vorme on teisigi. Kui ma n\u00e4en inimest ning eeldan ja oletan tema kohta midagi mingi valitud sildi p\u00f5hjal; kui annan juba ette v\u00e4\u00e4rtushinnanguid; kui teisi nende kategooria p\u00f5hjal kaasan v\u00f5i k\u00f5rvale j\u00e4tan; kui kirjutan neile ette, mida nad minu stereot\u00fc\u00fcpide kohaselt arvama v\u00f5i tegema peaksid; kui keeldun neile s\u00f5na andmast, neid p\u00e4riselt kuulamast, sest ma juba tean, mis nad on\u2026
Ja asi pole ainult minu enda aktiivsetes valikutes. Suurem jagu \u201eteisi\u201c on p\u00e4ritud \u2013 s\u00fcnnime alati v\u00e4ltimatult mingi \u201emeie\u201c hulka, kes on juba p\u00f5lvkondade kaupa lihvinud lugusid \u201enondest teistest\u201c ning n\u00fc\u00fcd tulevad need narratiivid justkui emapiimaga kaasa. Need peidavad end keeles (n\u00e4iteks v\u00f5imaldab eesti keel, milles puudub grammatiline sugu, luua lauseid, kus tegelaste sugu pole oluline, samas kui inglise keeles on senini olnud vaja valida, kas viitad tegelasele he v\u00f5i she); kultuuris (nt on \u201el\u00e4\u00e4nemaailm\u201c loonud olukorra, kus kunst on j\u00f5ukamate luksus, sest piletihinnad eeldavad keskmisest kobedamat sissetulekut); institutsioonides (nt on riikides, kus haridusasutuste tase ja maine on eba\u00fchtlased, teatud \u00fchiskonnakihtidest p\u00e4rit lastel pea v\u00f5imatu saada kvaliteetset haridust, kuna m\u00e4ngureeglid seavad neile liialt palju takistusi) ja paika loksunud protsessides (nt valimised v\u00f5i t\u00f6\u00f6lev\u00f5tuprotsess).
Nii v\u00f5ib juhtuda, et vastuv\u00f5tu\u00f5de kuulab hoolikamalt ja usub rohkem patsienti, kelle keelekasutus on ladusam, kui seda, kelle enesev\u00e4ljendus on konarlikum. Seesama \u00f5de v\u00f5ib m\u00f5ne hetke p\u00e4rast ise heituda, sest arst heidab tema arvamuse pealiskaudselt k\u00f5rvale, kuna eeldab, et ainult arstiharidus tagab kompetentsi. Sel arstil tuleb omakorda ekstra vaeva n\u00e4ha, et patsiendi usaldust v\u00e4lja teenida, kuna patsient ei suuda uskuda, et \u00fcks noor naine v\u00f5ib olla k\u00f5rgetasemeline meedik. Nii v\u00f5ib juhtuda, et k\u00f5nnid t\u00e4naval ja pigistad m\u00f5nest pundist m\u00f6\u00f6dudes rahakoti s\u00fcgavamale k\u00e4ekoti p\u00f5hja v\u00f5i p\u00f6\u00f6ritad vaikimisi silmi, kui rohe-lilla-juukseline noormees su t\u00fctre kinno viib. Seda k\u00f5ike ilma, et oleksid ise neid seoseid loonudki. P\u00e4ritud v\u00e4givallamustrid on aga v\u00e4givald sellegipoolest: \u201eteine\u201c saab mitte ainult tuvastatud, vaid kellelegi suisa otsaette kirjutatud ning talle elamis- ja k\u00e4itumisviisid kehtestatud.
Mida siis peale hakata? Mina soovitan treenida v\u00e4lja pisike meta-mina \u2013 tegelane oma peas, kelle t\u00f6\u00f6 on selliseid protsesse j\u00e4lgida ja nendel puhkudel aktiivselt h\u00e4irekella l\u00fc\u00fca, kui me lihtsalt \u201eteise\u201c tekkimisel asume pahaloomulisemaid samme astuma. Tegelane, kes on piisavalt informeeritud ja teadlik, et oskab \u00f5igel hetkel k\u00fcsida: Mida ma sellega siis n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlesin? Kustkohast see eeldus tuli? Kas ma teen kellelegi ehk liiga? V\u00f5ib-olla on meil \u00fchel hetkel suisa kriitiline mass selliste meta-minadega inimesi, kes suudavad ka institutsiooni v\u00f5i laiema \u00fchiskonna mastaabis mingeid v\u00e4\u00e4riti kasvanud suundi paika n\u00fcgida, kuid alustada saame ikka ainult endast siin. Vaata enda \u00fcmber ja avasta p\u00f5nevusega, keda \u201eteist\u201c sa t\u00e4na v\u00f5iksid p\u00e4riselt \u00e4ra kuulata, kellele teisitiolemiseks ruumi tekitada, kellele hukkam\u00f5istusilte k\u00fclge kleepimata j\u00e4tta, kellele oma eeldusi ja motiive mitte ette kirjutada. Nii saab l\u00f5puks k\u00f5igi maailm avaram, lahkem ja \u00f5iglasem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"