{"id":2981,"date":"2025-05-01T10:17:31","date_gmt":"2025-05-01T08:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2981"},"modified":"2026-01-16T21:30:35","modified_gmt":"2026-01-16T19:30:35","slug":"10-kusimust-aire-pajur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/10-kusimust-aire-pajur\/","title":{"rendered":"10 k\u00fcsimust: Aire Pajur"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Radioloogiatehnikute \u00f5ppekaval on praktiliste oskuste eksameid l\u00e4bi viidud \u00fcle k\u00fcmne aasta. K\u00f5ige olulisemaks eksamiks radioloogiatehnikute 3. kursusel on OSCE (Objective Structured Clinical Examination) eksam, kus \u00fcli\u00f5pilased lahendavad erinevaid situatsioon\u00fclesandeid ja patsiendi rollides on n\u00e4itlejad.<br><\/h4>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"765\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-765x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2982\" style=\"width:320px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-765x1024.jpg 765w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-224x300.jpg 224w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-768x1028.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-1147x1536.jpg 1147w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1-1530x2048.jpg 1530w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/pajuri1.jpg 1772w\" sizes=\"auto, (max-width: 765px) 100vw, 765px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Aire Pajur<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p>Seekord esitame k\u00fcmme k\u00fcsimust k\u00f5ige staa\u017eikamale patsiendi rollis olnud n\u00e4itlejale, Aire Pajurile \u2013 LendTeatri asutajale, kunstilisele juhile ja n\u00e4itlejale.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kuidas sai Sinust n\u00e4itleja?<br><\/strong>Huvi n\u00e4itlemise vastu oli mul juba noorena, aga plaanist lavakasse astuda ei saanud asja \u2013 tol aastal, kui keskkooli l\u00f5petasin, ei olnud lavakasse vastuv\u00f5ttu, aga j\u00e4rgmisel aastal oli juba elu vahele tulnud. Kui lapsed olid suuremad, hakkasin k\u00e4ima \u00e4sja loodud kohalikus harrastustrupis. Sealt edasi olen m\u00e4nginud erinevates n\u00e4itetruppides ning teinud koost\u00f6\u00f6d erinevate lavastajate ja n\u00e4itlejatega. See k\u00f5ik on andnud palju kogemusi ning meelitoitvaid emotsioone. N\u00e4itlemisega olen tegelenud n\u00fc\u00fcdseks 25 aastat.<br>Olen m\u00f5elnud, et tegelikult on k\u00f5ik l\u00e4inud parimat rada: mul on pere, lapsed ja lapselapsed ning saan tegeleda just sellega, mis mulle meeldib \u2013 teatriga.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Millega tegeled igap\u00e4evaselt?<br><\/strong>Igap\u00e4evaselt tegelengi teatriga. Varasemalt olen t\u00f6\u00f6tanud meditsiinisf\u00e4\u00e4ris \u2013 \u00f5ppisin toonases Tartu Meditsiinikoolis ning ka mu kaks t\u00fctart on selle kooli l\u00f5petanud \u2013 ning samuti sotsiaalt\u00f6\u00f6 valdkonnas.<br>Peale koondamist viimaselt t\u00f6\u00f6kohalt seisin silmitsi t\u00f5siasjaga, et minu vanuses pole lihtne t\u00f6\u00f6d leida. K\u00f5ige problemaatilisem oli see, et olin l\u00e4bip\u00f5lenud ega suutnud m\u00f5elda, mida ma \u00fcldse teha tahaksin, oskaksin v\u00f5i suudaksin. Ainus, mille osas mul t\u00f5rge puudus, oli teater. L\u00e4ks m\u00f5nev\u00f5rra aega, enne kui j\u00f5udsin teatri loomiseni, aga tegelikult andis koondamine selleks esmase t\u00f5uke. N\u00fc\u00fcd toimetan igap\u00e4evaselt LendTeatris \u2013 olen teatrijuht, mis t\u00e4hendab, et teen k\u00f5ike, mida on vaja teha: n\u00e4itlen, lavastan, koristan, kirjutan n\u00e4idendeid, projekte jne. \u00d5nneks pole ma \u00fcksi \u2013 meil on abilisi, kelleta LendTeatrit sellisel kujul kindlasti ei eksisteeriks. Meil on Elvas ka oma teatrimaja, mis on vanast kauplusehoonest \u00fcmber ehitatud. Kohalik Coop andis selle meile kasutamiseks. Teeme proove, toome v\u00e4lja lavastusi ja anname etendusi nii meie enda teatrimajas kui ka mujal Eestis. N\u00e4idendeid tahaks rohkem kirjutada, aga teatri igap\u00e4evaelu korraldamise k\u00f5rvalt napib loomet\u00f6\u00f6ks v\u00f5imalusi.<br>Oma aja v\u00f5tavad ka lapselapsed, keda on vaja vahel hoida. Suuremad neist on juba t\u00e4iskasvanud, aga pisimad kahe- ja kolmeaastased, nii et vahel saan nendega ka \u201eteatrit\u201d teha. See on tore roll!<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kuidas Sa sattusid meie kooli eksamile patsiendi rolli?<br><\/strong>Toona juhtus Zinaida L\u00e4\u00e4nelaid helistama mulle, kui amat\u00f6\u00f6rteatri n\u00e4itlejale, soovides leida \u00fchte inimest patsiendi rolli. Mulle see m\u00f5te v\u00e4ga meeldis \u2013 kui sain m\u00e4ngida erinevate traumadega patsiente, siis \u201ev\u00e4rvisin\u201d neid ikka nii, et k\u00f5rval asuvast \u00f5ppeklassist tuldi vaatama, kes seal ometi nii koleda h\u00e4\u00e4lega karjub.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kuidas elad patsiendi rolli sisse?<br><\/strong>See ei ole raske, see on huvitav! V\u00f5imalusel p\u00fc\u00fcan kehastada v\u00f5imalikult markantseid patsiente ja ekstreemseid olukordi, et \u00fcli\u00f5pilased oleksid haiglasse t\u00f6\u00f6le minnes kogenud ka \u00e4\u00e4rmuslikumaid juhtumeid ja keerulisemaid patsiente \u2013 raske \u00f5ppustel, kerge lahingus. T\u00f5si, alati ei saa ma teha k\u00f5ike, mida tahaks, sest \u00fcli\u00f5pilased on ikkagi \u00f5ppija rollis ja ma ei tohi neid selliselt eksitada, et nad eksamil l\u00e4bi kukuvad.<br>K\u00f5ige raskem oli patsienti m\u00e4ngida siis, kui mu ema oli just surnud ja pidin kas j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval m\u00e4ngima patsienti. See oli raske. Keeruline oli endast v\u00e4lja pigistada traumas patsiendi olekut, valusid, oigeid ja kannatusi, olles ise parajasti leinameeleolus. Aga ka teatris tuleb ette, et n\u00e4itlejal on surnud keegi l\u00e4hedane, kuid tema peab minema lavale, unustama oma elu ning m\u00e4ngima hoopis teistsuguste emotsioonide ja tunnetega inimest.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kas m\u00e4letad, millised olid emotsioonid p\u00e4rast esimest pikka p\u00e4eva patsiendi rollis?<br><\/strong>K\u00f5ige huvitavam on tegelikult see, et esimene eksamip\u00e4ev ja eksamile tulek olid mulle isegi ilma eksamita \u00fcsna ekstreemsed ning ma ei teadnud, millega see p\u00e4\u00e4dib. Olin sel ajal nimelt ise haiglas ja raviarst ei andnud mulle luba osakonnast lahkuda, kuigi ma seda v\u00e4ga palusin. Nii ma siis tulin varahommikul ilma loata \u00e4ra ja j\u00e4tsin arstile vabanduskirja. \u00d5nneks oli arst siiski m\u00f5istev, nii et sanktsioone ei j\u00e4rgnenud ja v\u00e4ga suurt pahandust sellest ei tulnud. M\u00e4letan, et see eksam andis mulle justkui tiivad \u2013 ma tundsin end nii omas elemendis, mul oli hea olla ja \u00fcle hulga aja paistis p\u00e4ike!<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Milline on olnud Sinu enda k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam roll v\u00f5i situatsiooni\u00fclesanne l\u00e4bi aegade?<br><\/strong>Ma arvan, et k\u00f5ige paremini ongi meeles esimene kord, kui m\u00e4ngisin traumapatsienti. Oi, see oli tore! \u00dcli\u00f5pilastele oli see ilmselt v\u00e4ga ootamatu ja ehmatav, aga usun, et j\u00e4i neilegi meelde. Ukse taga ootavatele \u00fcli\u00f5pilastele polnud see t\u00f5en\u00e4oliselt just parim ettevalmistus ja k\u00f5rval asuvas \u00f5ppeklassis m\u00f5tlesid tudengid kindlasti \u00f5udusega, et mis neid j\u00e4rgmisel aastal ees ootab.<br>Toredad \u00fclesanded on ka ps\u00fchholoogia ja suhtlemise vallas \u2013 j\u00e4lle v\u00e4ga vahvad v\u00e4ljakutsed! Ma muidugi loodan, et tudengid ei pea kunagi kokku puutuma selliste patsientidega, nagu mina neile kehastan, aga nad on t\u00f5esti v\u00e4ga tublid. Olen kindel, et ka p\u00e4riselus saavad nad sellistes situatsioonides v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kas ja kuidas on patsiendi m\u00e4ngimine tulnud kasuks Sinu n\u00e4itlejameisterlikkusele?<br><\/strong>Usun, et \u00fcks on t\u00e4iendanud teist ja vastupidi. Kogemustepagas on veelgi priskemaks l\u00e4inud. Kunagi ei tea, millal antakse teatris m\u00f5ni roll, kus saan oma patsiendi m\u00e4ngimise kogemust \u00e4ra kasutada.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kas ka n\u00e4itlejal on mingid kindlad ootused enne eksamit, kui see saladus pole?<br><\/strong>Kindlaid ootusi ei ole, k\u00fcll aga on h\u00e4sti tore n\u00e4ha tudengeid l\u00e4bi nende \u00f5piaastate esimesest viimase kursuseni ja olla nende arengu tunnistaja \u2013 see on v\u00e4ga armas. Nad saavad kuidagi omaks ja kohutavalt hea meel on, kui nad oma viimaste eksamitega \u00fchele poole j\u00f5uavad.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Kuidas Sulle tundub, kas tudengid on ajas muutunud? Kui jah, siis missuguseid t\u00e4helepanekuid oled teinud?<br><\/strong>Oo jaa, mulle tundub k\u00fcll, et tudengid ON ajas muutunud! Esimestel aastatel oli ehmatust ja pabistamist justkui rohkem, kui ma neid patsiendina \u201etraumeerisin\u201d. Minu meelest on toimunud v\u00e4ga suur areng: tudengid on kuidagi avatumad, avalamad, oskavad suhelda ega satu paanikasse, kui \u201epatsient\u201d ootamatult v\u00f5i ebasobivalt k\u00e4itub. Arvan, et suur roll on sellelgi, et p\u00e4ris paljud tudengid t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ppimise k\u00f5rvalt ja neil on juba omajagu kogemust, millest on v\u00e4ga palju abi ka \u00f5ppeprotsessis.<br><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Milliseid soovitusi jagad \u00fcli\u00f5pilastele praktiliseks eksamiks suhtlemisel patsiendiga?<br><\/strong>T\u00f5en\u00e4oliselt on k\u00f5ige parem soovitus see, et k\u00e4itu teise inimesega nii, nagu tahad, et sinuga k\u00e4itutakse. \u00dcleolevus ja ninakus ei aita kuidagi olukordi lahendada, samuti v\u00f5imupositsiooni demonstreerimine. Pahandamine ja halvustamine pole ka just parimad s\u00f5brad omavahelisele suhtlemisele ning s\u00fc\u00fcdistamine valab tavaliselt \u00f5li tulle.<br>Alati aitab s\u00f5bralik h\u00e4\u00e4l, soe pilk, hoolivus, viisakus ja lugupidav suhtumine. Enamasti on abi ka huumorist, kuid vahel v\u00f5ib patsient selle peale solvuda v\u00f5i pole tal huumorimeelt v\u00f5i siis lihtsalt puudub naljatuju antud olukorras. Eks siin peavad oma sisemine kompass ja empaatiav\u00f5ime aitama iga konkreetse patsiendiga \u00f5ige suhtlusviis leida. Kindlasti ei peaks r\u00e4uskava ja oma \u00f5igusi n\u00f5udva patsiendiga samale suhtlustasandile laskuma \u2013 oluline on j\u00e4\u00e4da ise v\u00e4\u00e4rikaks, kontrollida oma emotsioone ning meeles pidada, et hea s\u00f5na ja naeratus ei maksa midagi, kuid v\u00f5ivad p\u00e4\u00e4sta p\u00e4eva, inimesest r\u00e4\u00e4kimata.<br>\u00dcks asi, mille kohe \u00e4ra tunneb, on siirus \u2013 kas meediku huvi ja osav\u00f5tlikkus on t\u00f5elised v\u00f5i teeseldud. Teate, kuidas t\u00f5eline osav\u00f5tlikkus ja siirus hinge l\u00e4hevad! V\u00f5ib-olla ma ei saa seda oma rollis alati v\u00e4lja n\u00e4idata ja leebuda \u2013 n\u00e4iteks siis, kui parajasti fuuriat kehastan \u2013, aga olen vaimustatud neist tudengitest, kelle puhul on n\u00e4ha, et nad teevad oma t\u00f6\u00f6d s\u00fcdamega ja hoolivalt. See on patsiendile juba pool ravi!<br><br>Soovin, et k\u00f5igist t\u00e4nastest tudengitest kujuneksid just niisugused meedikud, kelle juurde iga patsient sattuda tahaks.<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Radioloogiatehnikute \u00f5ppekaval on praktiliste oskuste eksameid l\u00e4bi viidud \u00fcle k\u00fcmne aasta. K\u00f5ige olulisemaks eksamiks radioloogiatehnikute 3. kursusel on OSCE (Objective Structured Clinical Examination) eksam, kus \u00fcli\u00f5pilased lahendavad erinevaid situatsioon\u00fclesandeid ja patsiendi rollides on n\u00e4itlejad. Seekord esitame k\u00fcmme k\u00fcsimust k\u00f5ige staa\u017eikamale patsiendi rollis olnud n\u00e4itlejale, Aire Pajurile \u2013 LendTeatri asutajale, kunstilisele juhile ja n\u00e4itlejale.<\/p>\n","protected":false},"author":21,"featured_media":2982,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"ppma_author":[57],"class_list":["post-2981","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-persoon","wpautop"],"authors":[{"term_id":57,"user_id":21,"is_guest":0,"slug":"triin-kasesalu","display_name":"Triin Kasesalu (\u00f5ppej\u00f5ud)","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/0304c7905ad53a14ff4971f160024158cf099cf5d2e0a93e7a9ec8c574d46c19?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2981","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/21"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2981"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2981\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3163,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2981\/revisions\/3163"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2981"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2981"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2981"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2981"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}