{"id":2959,"date":"2025-02-20T15:16:41","date_gmt":"2025-02-20T13:16:41","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2959"},"modified":"2025-05-19T15:22:02","modified_gmt":"2025-05-19T13:22:02","slug":"jah-magadavoib-olla-undki-naha-shakespeare-2007-688","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/jah-magadavoib-olla-undki-naha-shakespeare-2007-688\/","title":{"rendered":"\u201eJah, magada\u2026V\u00f5ib-olla undki n\u00e4ha?\u201c (Shakespeare 2007: 688)"},"content":{"rendered":"\n<p>Me kurdame, et oleme v\u00e4sinud, stressis, l\u00e4bip\u00f5lenud ning tunneme, et enam ei j\u00f5ua \u2013 ei j\u00f5ua teha, ei j\u00f5ua minna, ei j\u00f5ua olla. Miks me oleme v\u00e4sinud ja kurnatud? Miks me ei j\u00f5ua? K\u00f5rgkoolis \u00f5ppides oleme v\u00f5ibolla oma tegevusi kehvasti planeerinud ja m\u00e4rkamatult on need sisse s\u00f5itnud sellesse aega, kui keha tahaks puhata.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Unenormid<\/h3>\n\n\n\n<p>Patsientidele koostatud uneh\u00e4irete infomaterjali j\u00e4rgi on alates 18. eluaastast meile omane 6,5-11 tundi kestev uneaeg, keskmiselt 7-9 tundi. Tavaliselt minnakse magama ajavahemikus 21.00-01.00 ning \u00e4rgatakse 06.00-10.00. Normaalseks loetakse, kui uinumiseks kulub kuni 30 minutit ja une jooksul \u00e4rgatakse \u00fcks kuni kaks korda (Uneh\u00e4ired 2021).<br>Erandiks on vahetustega ja \u00f6\u00f6siti t\u00f6\u00f6tavad inimesed ning v\u00e4ikeste laste vanemad, kellele ei saa omistada tavap\u00e4raseid uneaegu (Minu \u2026 2023).<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"875\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-875x1024.jpg\" alt=\"Magamise ajal peaks tuba olema v\u00f5imalikult pime. Foto: Anna Shvets\/Pexels\" class=\"wp-image-2962\" style=\"width:526px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-875x1024.jpg 875w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-256x300.jpg 256w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-768x899.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-1313x1536.jpg 1313w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni3-1750x2048.jpg 1750w\" sizes=\"auto, (max-width: 875px) 100vw, 875px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Magamise ajal peaks tuba olema v\u00f5imalikult pime. Foto: Anna Shvets\/Pexels<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Uni ja tervis<\/h3>\n\n\n\n<p>Uni koos tervisliku toitumise ning f\u00fc\u00fcsilise aktiivsusega on inimese tervise olulised tugisambad (Minu \u2026 2023). Kui une osakaal hakkab igap\u00e4evaelus v\u00e4henema \u2013 olgu see siis sihilikult v\u00f5i m\u00e4rkamatult tahaplaanile surutuna \u2013, ei saa keha ja vaim enam piisavalt kosutavat puhkust. \u00dche kuni kolme kuu jooksul v\u00f5ib v\u00e4lja kujuneda krooniline unev\u00f5lg (Minu \u2026 2023), mis on nii kognitiivse v\u00f5imekuse languse, stressi ja \u00e4revuse kui ka meeleolu k\u00f5ikumise p\u00f5hjuseks (Kivinukk jt i.a.).<br>Pikaajaline magamatus muudab aju eriti tundlikuks just negatiivsete stiimulite suhtes ning selle tulemusel me oleme \u00e4rritunud ning halvas tujus (Minu \u2026 2023). Puudulikku und on lisaks seostatud h\u00fcpertensiooni, diabeedi, k\u00f5rgenenud depressiooniriskiga ning suurenenud on ka risk m\u00fcokardiinfarktiks, insuldiks ja mootors\u00f5idukiga seotud \u00f5nnetuseks (Roland 2023). Halvasti magamise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib n\u00f5rgeneda immuuns\u00fcsteem, l\u00fcheneda reaktsiooniaeg ja halveneda otsustusv\u00f5ime (Minu \u2026 2023).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Abi otsimine<\/h3>\n\n\n\n<p>Professionaalset abi tuleks otsima hakata, kui h\u00e4iritud uni hakkab p\u00e4evast enesetunnet m\u00f5jutama ning esmase abi saamiseks v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rduda perearstile (Minu \u2026 2023).<br>Unearsti poole v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rduda siis, kui esinevad uinumisraskused, uni on katkendlik, \u00e4rgatakse liiga vara v\u00f5i mainitud n\u00e4hud on kestnud \u00fcle kuu. Samuti siis kui esineb pidev v\u00e4simus, millele pole seletust leitud, \u00f6\u00f6sel v\u00f5ib t\u00e4heldada rahutute jalgade s\u00fcndroomi, elu on hakanud segama pidev p\u00e4evane unisus, m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud kehakaal, verer\u00f5hk ja veresuhkur \u2013 need kolm koos v\u00e4simuse v\u00f5i pideva unisusega v\u00f5ivad olla indikaatoriks uneapnoele, mis vajaks ravi alustamist (Vahetustega \u2026 2016).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Puhkuse edasi l\u00fckkamine<\/h3>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignleft size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-683x1024.jpg\" alt=\"\u201eJah, magada... V\u00f5ib-olla undki n\u00e4ha?\u201c\" class=\"wp-image-2961\" style=\"width:335px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-683x1024.jpg 683w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-200x300.jpg 200w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-768x1152.jpg 768w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-1365x2048.jpg 1365w, https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2025\/04\/uni2-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"auto, (max-width: 683px) 100vw, 683px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">\u201eJah, magada&#8230; \nV\u00f5ib-olla undki n\u00e4ha?\u201c<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p>Oleme stressis, kuna ei j\u00f5ua \u00f5ppida testideks ning samal ajal kirjutada eksami- v\u00f5i l\u00f5put\u00f6\u00f6d, k\u00e4ia praktikal ja valmistuda seminarideks. Paratamatult v\u00f5ib tekkida tunne, et k\u00fcll siis saab puhata, kui k\u00f5ik vajalikud \u00fclesanded on t\u00e4idetud. \u00dclesandeid aga tuleb juurde ja puhkus nihkub j\u00e4rjest edasi ning sel moel hakkavadki peagi ilmnema v\u00e4simuse, kurnatuse ja frustratsiooni n\u00e4hud (Kaskla-Kuprys 2020).<br>Puuduliku une t\u00f5ttu v\u00e4sinuna aeglustub ka reaktsiooniaeg, mist\u00f5ttu j\u00f5uame v\u00e4hem, kuna tegutsemine muutub aeglasemaks (Kivinukk jt, i.a.). Lahenduseks oleks panna k\u00f5igepealt paika puhkehetkedeks m\u00f5eldud aeg ja sobitada seej\u00e4rel \u00fclesanded etten\u00e4htud t\u00f6\u00f6ajale (Kaskla-Kuprys 2020). \u00dclesannete kuhjumise v\u00e4ltimiseks v\u00f5iks alustada t\u00f6\u00f6de kirjutamist v\u00f5i testideks valmistumist varakult, et v\u00e4ltida viimasele minutile j\u00e4\u00e4mist enne t\u00e4htaegu (Kivinukk jt, i.a.). Nii ei tuleks \u00f5ppida unetundide arvelt ega tekitada endale liigset stressi.<br>Kuidas on piisav magamine meile kasulik?<br><\/p>\n\n\n\n<p><br>Magamise ajal saavad keha stressis\u00fcsteemid puhata ja taastada j\u00f5u j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Magades t\u00f6\u00f6tab ka immuuns\u00fcsteem aktiivsemalt pakkudes kaitset viiruste ning bakterite eest. Kosutav uni t\u00f5stab t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ehk lisaks m\u00e4lu toetamisele kasvab keskendumis- ja \u00f5ppimisv\u00f5ime ning tugevneb vaimne tervis. (Kivinukk jt i.a.)<br>Magamise h\u00fcvedeks on veel emotsionaalse tasakaalu paranemine, ainevahetuse optimaalne t\u00f6\u00f6tamine ajust j\u00e4\u00e4kainete eemaldamisel, keha v\u00f5imalus kudesid ja rakke parandada, kasvuhormooni tootmine lastel ja noortel ning lihaskoe taastumine ja kasv t\u00e4iskasvanutel (Minu \u2026 2023).<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Hea une saavutamine<\/h3>\n\n\n\n<p>Esimene oluline samm oma uneharjumuste korrastamisel on oma igap\u00e4evase r\u00fctmi j\u00e4lgimine (Kivinukk jt i.a.).<br>Maailma Uneorganisatsioon on koostanud k\u00fcmme soovitust kvaliteetse une saavutamiseks:<br><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>magamaminekuks ja \u00e4rkamiseks kindla aja m\u00e4\u00e4ramine;<\/li>\n\n\n\n<li>l\u00f5unauinakute pikkus ei tohiks \u00fcletada 45 minutit p\u00e4evas;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ltida liigset alkoholi tarbimist ning suitsetamist neli tundi enne magamaminekut;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ltida kofeiini sisaldavate toodete nagu kohv, tee, karastus-, spordi- ja energiajoogid ning \u0161okolaad tarbimist v\u00e4hemalt kuus tundi enne magamaminekut;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ltida rasvaseid, v\u00fcrtsikaid ja magusaid toite v\u00e4hemalt neli tundi enne magamaminekut;<\/li>\n\n\n\n<li>tegeleda regulaarselt spordi- v\u00f5i liikumisharrastusega, kuid mitte \u00f5htusel ajal enne magamaminekut;<\/li>\n\n\n\n<li>kasutatav voodipesu peaks olema mugav ja magama kutsuv;<\/li>\n\n\n\n<li>seada magamiseks sobiv temperatuur ning \u00f5hutada magamistuba;<\/li>\n\n\n\n<li>hoida magamistoast eemal h\u00e4irivad helid ning v\u00e4hendada valguse hulka nii palju kui v\u00f5imalik;<\/li>\n\n\n\n<li>kasutada voodit peamiselt magamiseks ning v\u00e4ltida selle kasutamist t\u00f6\u00f6- v\u00f5i \u00f5ppepaigana (Healthier Sleep \u2026 i.a.).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Magama minemise ja \u00e4rkamise kindlaksm\u00e4\u00e4ratud aeg v\u00f5ib k\u00f5ikuda \u00fche kuni kahe tunni vahemikus, et sisse kujunenud unemuster ei saaks h\u00e4iritud. Oma kindlat r\u00fctmi tuleks j\u00e4lgida ka n\u00e4dalavahetusel (Kivinukk jt i.a.).<br>Rohkem soovitusi oma unekvaliteedi parandamiseks leiab veebilehek\u00fcljelt peaasi.ee ning MT\u00dc Peaasjad ja Tervisekassa poolt 2023. aastal v\u00e4lja antud t\u00f6\u00f6vihikust \u201eMinu unevihk\u201c.<br><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rahvusvaheline unep\u00e4ev<\/h3>\n\n\n\n<p>K\u00e4esoleval aastal t\u00e4histatakse rahvusvahelist unep\u00e4eva (World Sleep Day) 14. m\u00e4rtsil ning selle teemaks on valitud \u201ePrioriseeri unetervist\u201c (Make Sleep Health a Priority) (World Sleep Day \u2026 i.a.). Rahvusvahelist unep\u00e4eva on t\u00e4histatud alates 2008. aastast ning selle eestvedajaks on Maailma Uneorganisatsioon (Word Sleep Society) (Kivinukk jt i.a.). Rahvusvahelise unep\u00e4eva eesm\u00e4rgiks on t\u00f5sta teadlikkust une olulisusest (Roland 2023).<br><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Allikad<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p style=\"font-size:6px\">Healthier Sleep in Adults. World Sleep Day. https:\/\/worldsleepday.org\/tips-for-adults (17.01.2025).<br>Kaskla-Kuprys, A.-G. (2020). Taastumise ja puhkamise vajalikkusest. Terviseinfo.<br>Kivinukk, E., Juurikas, R., J\u00fcrjen, T. Unen\u00e4dal k\u00f5rgkoolides. Tartu \u00dclikool. https:\/\/sisu.ut.ee\/headund\/ (17.01.2025).<br>Minu unevihk. (2023). Tervisekassa.<br>Roland, J. (2023). Promotion of Sleep Around the Globe. Healthier Sleep, 4(1): 22\u201324.<br>Shakespeare, W. (2007). The Complete Works of William Shakespeare. UK: Wordsworth Editions Ltd. 670\u2013713.<br>Uneh\u00e4ired. (2021). PJ-G\/32.1-2019. Patsiendijuhend. Tervisekassa.<br>Vahetustega t\u00f6\u00f6tajatest v\u00e4hemalt 14 protsendil on uneh\u00e4ired. (2016). Terviseinfo.<br>World Sleep Day 2025. World Sleep Day. https:\/\/worldsleepday.org\/ (17.01.2025).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Me kurdame, et oleme v\u00e4sinud, stressis, l\u00e4bip\u00f5lenud ning tunneme, et enam ei j\u00f5ua \u2013 ei j\u00f5ua teha, ei j\u00f5ua minna, ei j\u00f5ua olla. Miks me oleme v\u00e4sinud ja kurnatud? Miks me ei j\u00f5ua? K\u00f5rgkoolis \u00f5ppides oleme v\u00f5ibolla oma tegevusi kehvasti planeerinud ja m\u00e4rkamatult on need sisse s\u00f5itnud sellesse aega, kui keha tahaks puhata. Unenormid Patsientidele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2960,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[199],"class_list":["post-2959","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":199,"user_id":0,"is_guest":1,"slug":"laura-liblik-oe-oppekava-2-kursuse-uliopilane","display_name":"Laura Liblik, \u00f5e \u00f5ppekava 2. kursuse \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2959"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2959\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2964,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2959\/revisions\/2964"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2959"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}