Oleme tihti kuulnud sellest, et teflonkattega pannide kriimustamist tuleks v\u00e4ltida. Metallist k\u00f6\u00f6giriistad ei ole t\u00f5esti parimad abilised praemuna \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramisel, kuid mitte vaid selle t\u00f5ttu, et see rikub panni kasutusmugavust \u2013 katki kriimustatud mittekleepuv kiht v\u00f5ib sel viisil sattuda meie organismi.
Teflon on pol\u00fctetrafluoro\u00adet\u00fcleen (PTFE) \u2013 raske nimetusega, kuid v\u00e4ga lihtsa ehitusega \u00fchend. Retsept on lihtne: kaks osa s\u00fcsiniku ja neli osa fluori aatomeid. Selliste ehitusplokkidega \u00fchendeid on palju ja need erinevad enamasti vaid struktuuri poolest, kuid neil on ka sarnased omadused: \u00fchendid on inertsed, h\u00fcdrofoobsed, mittekleepuvad ja termoplastsed. Selleks, et lihtsustada k\u00f5ikide selliste \u00fchendite k\u00e4sitlemist on nad grupeeritud \u00fcheks katusterminiks: PFAS. PFAS \u00fchendite alla kuulub sadu erinevaid kemikaale ja uuritud on nendest v\u00e4heseid. Sellegipoolest on olemasolevate uuringute tulemused n-\u00f6 karvad p\u00fcsti ajanud paljudel inimestel. Need \u00fchendid p\u00e4\u00e4sevad meie organismi l\u00e4bi kosmeetiliste toodete, toidupakendite ja n\u00e4iteks isegi hambaniidiga v\u00f5i panniga.
K\u00f5ige tugevamaks ennustajaks k\u00f5rgele PFAS tasemele organismis n\u00e4ib siiski olevat elamine piirkonnas, kus veevarustus on tugevalt saastunud t\u00f6\u00f6stuslike protsesside tagaj\u00e4rjel. K\u00f5ige laialdasemalt toimub inimeste kokkupuude PFAS-iga l\u00e4bi toidu ning peamised toiduallikad seejuures varieeruvad s\u00f5ltuvalt konkreetsest \u00fchendist, geograafilisest piirkonnast ja vanuser\u00fchmast. Erinevate PFAS \u00fchendite peamised allikad on kala ja teised mereannid ning piim ja piimatooted.<\/p>\n\n\n\n
PFAS ehk per- ja pol\u00fcfluoroalk\u00fc\u00fclained h\u00f5lmavad endas \u00fcle 10 000 kemikaali, mida naturaalselt looduses ei leidu. See t\u00e4hendab, et need on s\u00fcnteetilised ega lagune keskkonnas \u2013 millest ka nende kurikuulus nimi \u201eigavesed kemikaalid\u201c. K\u00f5ik PFAS-\u00fchendid sarnanevad oma ehituse poolest: vesinik, millega s\u00fcsiniku ahel on tavaliselt seotud, on asendatud fluoriidiga. Fluoriid, nagu paljudel sai juba keskkoolis \u00f5pitud, on k\u00f5ige suurema afiinsusega aatom ehk see t\u00f5mbab enda k\u00fclge teisi aatomeid k\u00f5ige tugevamalt, mist\u00f5ttu ei ole \u00fckski teine aatom v\u00f5imeline teda tavatingimustel molekulist v\u00e4lja t\u00f5rjuma. See t\u00e4hendab, et kui need ained satuvad loodusesse, ei suuda bakterid, ens\u00fc\u00fcmid ega UV-kiirgus l\u00f5hkuda neid s\u00fcsinikdioksiidiks v\u00f5i metaaniks.
PFAS-ide suur pere jaguneb suuremalt osalt kolmeks: fluoro-pindaktiivsed ained, fluoropol\u00fcmeerid (siia kuulub n\u00e4iteks teflon) ja fluoros\u00fcsinikud. K\u00f5ige kurikuulsamad nendest on fluoro-pindaktiivsed ained. Sellesse gruppi kuuluvad ka k\u00f5ige rohkem uuritud PFOA ja PFOS, millel on leitud t\u00f5en\u00e4osuslikku seost k\u00f5rge kolesterooliga, immuuns\u00fcsteemi talitluse h\u00e4irumise ning mitme v\u00e4hit\u00fc\u00fcbi riskiga.<\/p>\n\n\n\n
PFAS-i t\u00f6\u00f6stuslik kasutamine algas 1940. aastatel, kuid kokkupuutest tingitud tervisem\u00f5jud inimestele tuvastati alles paark\u00fcmmend aastat hiljem ning esialgu ainult t\u00f6\u00f6stust\u00f6\u00f6tajate seas. Need varajased avastused j\u00e4id t\u00f6\u00f6stusvaldkonna saladusteks veel umbes neljak\u00fcmneks aastaks. Alles ligi kuusk\u00fcmmend aastat p\u00e4rast PFAS laialdase tootmise algust hakkasid inimesed sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Nimelt siis, kui avalikkus sai teada v\u00f5imalikest seostest \u00f6koloogiliste muutuste ja saaste vahel, mis p\u00e4rines l\u00e4hedal asuvast PFOA tootmis\u00fcksusest.
\u00dcks suurimaid ja avalikumaid skandaale PFAS-ga seoses puhkes Ameerikas, kui DuPonti vastu algatati kohtuprotsess. V\u00e4idetavalt olid mitmed olulised dokumendid j\u00e4etud salakatte alla \u2013 n\u00e4iteks 1980. aastal m\u00f5\u00f5deti PFAS taset t\u00f6\u00f6keskkonnas kokku puutunud t\u00f6\u00f6tajate vereseerumis ning 1981. aastal tekkisid DuPontis sisemised murekohad s\u00fcnnidefektide osas, mida t\u00e4heldati PFAS-ga kokku puutunud naist\u00f6\u00f6tajate lastel. T\u00e4nu 1999. aastal algatatud kohtuprotsessile anal\u00fc\u00fcsiti tuhandete ameeriklaste vereproove ja leiti, et k\u00f5rgenenud PFAS tase on seotud mitmete raskete haigustega, sealhulgas neeruhaigusega, mitme v\u00e4hit\u00fc\u00fcbi ja k\u00f5rge kolesteroolitasemega. DuPont oli sunnitud maksma miljardeid dollareid kahjude eest, mida inimestele ja keskkonnale v\u00e4idetavalt p\u00f5hjustati.
PFOA keelustati \u00fclemaailmselt Stockholmi konventsiooni alusel 2019. aastal. Selle asemele tuli GenX, mis on \u00fcks per- ja pol\u00fcfluoroalk\u00fc\u00fclainetest (PFAS), mida DuPont (hiljem Chemours) hakkas kasutama 2009. aastal. GenX t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja eesm\u00e4rgiga v\u00e4hendada keskkonna- ja terviseriske, kuid hilisemad uuringud on n\u00e4idanud, et ka see aine v\u00f5ib olla toksiline ning p\u00fcsiv nii keskkonnas kui ka inimorganismis. Kuigi GenX-i reklaamiti kui ohutumat alternatiivi, on uuringud leidnud, et see v\u00f5ib p\u00f5hjustada maksakahjustusi, neeruprobleeme, immuuns\u00fcsteemi h\u00e4ireid ja omada v\u00f5imalikke kantserogeenseid m\u00f5jusid.
\u00dcks suurimaid GenX-i reostuse juhtumeid leidis aset USA-s P\u00f5hja-Carolinas Cape Feari j\u00f5e piirkonnas, kus Chemoursi tehas paiskas GenX-i \u00fchendeid j\u00f5kke, saastades sealse elanikkonna joogivee.
Sellest ajast on turule tulnud veel sadu PFAS-\u00fchendeid ning k\u00f5igi nende uurimine ei ole v\u00f5imalik. Isegi kui kontrollida iga PFAS-\u00fchendi otsest toksilisust, ei garanteeri see \u00fchendi ohutust, kuna aeglasel lagunemisel lagunevad need teisteks PFAS-\u00fchenditeks, mille toksilisus ei ole teada.<\/p>\n\n\n\n
Riikidevaheline koost\u00f6\u00f6projekt Forever Pollution Project t\u00f5i 2023. aastal kokku ajakirjanikud ja eksperdid, et esmakordselt kaardistada ja avalikustada PFAS saaste ulatus kogu Euroopas. Projekti tulemusena tuvastatud saastekohti saab n\u00e4ha \u201eIgavese saaste kaardilt\u201c, millega saab tutvuda projekti kodulehel. Kuna PFAS saaste on ulatuslik, on oluline teada, millistes piirkondades on risk suurem, kuna seel\u00e4bi saab arvestada terviseriski n\u00e4iteks kraanivee joomisel. Saan isiklikult \u00f6elda, et uurides Euroopa saaste kaarti avastasin, et Veneto piirkond Itaalias, kuhu l\u00e4hen varsti v\u00e4lis\u00f5pilaseks, oli tugevalt saastunud PFOA-ga.\u00a0
Suurim panus PFAS-ga seotud tegevuskavasse, on ettepanek PFAS Euroopa Liidus t\u00e4ielikult keelustada. Euroopa Liidu (EL) eesm\u00e4rk on PFAS kasutamine j\u00e4rk-j\u00e4rgult l\u00f5petada, v\u00e4lja arvatud juhul, kui see on t\u00f5estatult \u00fchiskonnale h\u00e4davajalik. See ulatuslik keeld, mida nimetatakse ametlikult piiranguks REACH-m\u00e4\u00e4ruse (kemikaalide hindamine, registreerimine, autoriseerimine ja piiramine) raames, ei tule ootamatult, vaid j\u00e4rgneb mitmele varasemale, kuid kitsama ulatusega piirangule, nagu hiljutine PFHxA piirang.
Samas on EL otsuseid kritiseeritud, kuna puudub \u00fcksmeel PFAS-ga seotud tervisekaitse n\u00f5utava taseme kohta. On ka v\u00e4iteid, et ELs hiljuti kehtestatud talutava tarbimise v\u00e4\u00e4rtus on liiga ettevaatlik. Hoolimata regulatiivsetest piirangutest ja vabatahtlikest kasutuselt k\u00f5rvaldamistest, j\u00e4tkub PFAS lekkimine vanadest saastunud kohtadest veekogudesse veel pikka aega. Nendeks on n\u00e4iteks alad, kus on varem kasutatud PFAS-i sisaldavaid tulekustutusvahtusid, pr\u00fcgilad ja reoveepuhastid. Lisaks valmistatakse m\u00f5ned ELs piiratud \u00fchendid endiselt teistes maailma piirkondades ning imporditakse Euroopa turule.<\/p>\n\n\n\n
Bevin E. Blake and Suzanne E. Fenton. (2020). Early life exposure to per- and polyfluoroalkyl substances (PFAS) and latent health outcomes: A review including the placenta as a target tissue and possible driver of peri- and postnatal effects. Toxicology. https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC7530144\/#S5 Oleme tihti kuulnud sellest, et teflonkattega pannide kriimustamist tuleks v\u00e4ltida. Metallist k\u00f6\u00f6giriistad ei ole t\u00f5esti parimad abilised praemuna \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramisel, kuid mitte vaid selle t\u00f5ttu, et see rikub panni kasutusmugavust \u2013 katki kriimustatud mittekleepuv kiht v\u00f5ib sel viisil sattuda meie organismi. Teflon on pol\u00fctetrafluoro\u00adet\u00fcleen (PTFE) \u2013 raske nimetusega, kuid v\u00e4ga lihtsa ehitusega \u00fchend. Retsept on lihtne: […]<\/p>\n","protected":false},"author":79,"featured_media":2905,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[242],"class_list":["post-2904","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":242,"user_id":79,"is_guest":0,"slug":"alisija-vasserman-bioanaluutiku-oppekava-uliopilan","display_name":"Alisija Vasserman, bioanal\u00fc\u00fctiku \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilane","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3735bdacd794f2dfd766c3214ed5824ad7c37a6b7260a14ad3d511194e720507?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/79"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2904"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2908,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904\/revisions\/2908"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2905"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2904"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2904"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2904"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2904"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Jussi Reinikainen, Elodie Bouhoulle ja Jaana Sorvari. (2024). Inconsistencies in the EU regulatory risk assessment of PFAS call for readjustment. Environment International. https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0160412024002009#s0005
Our Current Understanding of the Human Health and Environmental Risks of PFAS. United States Environmental Protection Agency. https:\/\/www.epa.gov\/pfas\/our-current-understanding-human-health-and-environmental-risks-pfas#:~:text=Increased%20risk%20of%20some%20cancers,and%2For%20risk%20of%20obesity (26.11.2024)
PFAS. European Environmental Bureau. https:\/\/eeb.org\/work-areas\/industry-health\/pfas\/
PFAS Exposure and Risk of Cancer. National Cancer Institute. https:\/\/dceg.cancer.gov\/research\/what-we-study\/pfas
Per- and polyfluoroalkyl substances (PFAS). European Chemicals Agency. https:\/\/echa.europa.eu\/hot-topics\/perfluoroalkyl-chemicals-pfas
The Forever Pollution Project. https:\/\/foreverpollution.eu\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"