{"id":2892,"date":"2025-03-10T09:51:45","date_gmt":"2025-03-10T07:51:45","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2892"},"modified":"2025-05-21T09:56:02","modified_gmt":"2025-05-21T07:56:02","slug":"vanemate-ja-opetajate-mured-seoses-eestikeelsele-haridusele-uleminekugaja-nende-leevendamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vanemate-ja-opetajate-mured-seoses-eestikeelsele-haridusele-uleminekugaja-nende-leevendamine\/","title":{"rendered":"Vanemate ja \u00f5petajate mured seoses eestikeelsele haridusele \u00fcleminekugaja nende leevendamine"},"content":{"rendered":"\n

\u201eOrpheus l\u00e4ks maa peale, Eurydike tema j\u00e4rel.
Nad olid juba peaaegu allmaailmast v\u00e4lja j\u00f5udmas,
kui Orpheus vaatas tagasi ja Eurydike kadus, j\u00f5udes
veel \u00f6elda viimase s\u00f5na: \u201eH\u00fcvasti!\u201c (Wikipedia)<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

See katkend on kurvast armastusloost, kui peategelane murdis jumal Zeusile antud s\u00f5na, vaatas tagasi ja kaotas selle t\u00f5ttu igaveseks oma armsa s\u00f5branna Eurydike. Me ei tohi sarnaneda Orpheusega ega vaadata tagasi, vaid peame kindlalt liikuma meie riigi \u00fchise eesm\u00e4rgi \u2013 eestikeelse hariduse \u2013 poole.

Eesti Vabariik on 107 aastat vana ja t\u00e4histab 20. augustil oma 34. taasiseseisvumisp\u00e4eva, kuid alles praegu viiakse ellu haridusreformi, mis v\u00f5imaldab k\u00f5igil lastel omandada haridust v\u00f5rdsetel tingimustel ning olla t\u00f6\u00f6turul konkurentsv\u00f5imelised. Paraneb mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele oskus (Klaas-Lang, 2024: 8). Sellega on kohutavalt viivitatud ja oleks pidanud \u00e4ra tegema palju varem, samm-sammult kohe peale 1991. aasta s\u00fcndmusi. Ka Ida-Virumaa ei tohi olla siin erand, sest see on Eesti lahutamatu osa \u2013 nagu pea v\u00f5i k\u00e4si on organismi osa: \u201e\u2026et liikmed \u00fcksmeelselt muretseksid teineteise eest. Ja kui \u00fcks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga k\u00f5ik liikmed, ja kui \u00fchte liiget austatakse, siis r\u00f5\u00f5mustavad sellest \u00fchtlasi k\u00f5ik liikmed\u201c (Pauluse \u2026).

V\u00f5ib-olla tundub vanematele ja m\u00f5nele \u00f5petajale, et see \u00fcleminek on j\u00e4rsk ning see tekitab \u00e4revust, kuid hirm on asjatu (Klaas-Lang, 2024). Pingete maandamiseks tuleb leida konstruktiivseid argumente \u2013 k\u00f5ik uus on alati tundmatu ja tihtipeale just seep\u00e4rast ka hirmutav. Olukord, kus k\u00f5ik koolid peavad \u00fcle minema eestikeelsele haridusele, tekitab m\u00fc\u00fcte.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

1) Mure<\/strong>, mida sageli levitavad \u00f5petajad ise \u2013 ei ole v\u00f5imalik samaaegselt omandada mitut keelt v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida \u00fcht keelt kodus ja \u00f5ppida teist koolis (Klaas-Lang, 2023).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: \u00d5petaja, kes on kindel, et \u00f5pilane ei ole suuda \u00f5ppida kahte keelt korraga (Klaas-Lang, 2023), peab tutvuma keele\u00f5ppe teooriatega. Neurolingvistilised uuringud on n\u00e4idanud, et kakskeelsetel inimestel on ajus rohkem keele t\u00f6\u00f6tlemisega seotud piirkondi. Laps toetub esimese keele oskustele ka teise keele omandamisel, kuid teeb seda piiratud ulatuses ja peamiselt lihtsal tasemel (Argus jt., 2021). S\u00fcnnip\u00e4rased mehhanismid aitavad ka teist keelt omandada (Crystal, 2004).
Noam Chomsky on v\u00e4lja pakkunud, et keelev\u00f5ime tegelikult on nn mitme keele v\u00f5ime. Kahe keele omandamisel on kaasas\u00fcndinud tegurid sama olulised kui \u00fche keele \u00f5ppimisel (Argus jt., 2021).<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

2) Mure<\/strong>: Kahjuks toimub tihti \u00f5ppet\u00f6\u00f6 tunnis vene keeles, kuigi peaks toimuma eesti keeles. \u00d5petajad v\u00e4idavad enda kaitsmiseks, et \u00f5pilased ei saa muidu nende jutust aru (isiklik suhtlus, oktoober 2024). \u201eHaridusametnikud p\u00f5hjendavad vene emakeelega \u00f5pilaste kehva eesti keele oskust asjaoluga, et piirkonna p\u00f5hikoolide juhtkonnad ei tee piisavalt head t\u00f6\u00f6d ning eesti keele \u00f5petamise metoodika ei v\u00f5imalda \u00f5pilastel keelt selgeks saada\u201c (Vender jt., 2023: 1412).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: \u00d5petajad peavad valima keeletunnis sobivaid meetodeid ja r\u00e4\u00e4kima \u00f5pilastele erinevatest kasulikest \u00f5pistrateegiatest, mis v\u00f5imaldavad t\u00f5husamalt v\u00f5\u00f5rkeelt \u00f5ppida. \u00d5pistrateegiate r\u00fchmadest on v\u00f5imalik lugeda Rebecca L. Oxfordilt (1990). Lapsed on t\u00e4iskasvanutest vastuv\u00f5tlikumad ja \u00f5pivad v\u00f5\u00f5rkeeli kiiremini, mist\u00f5ttu muutub teise keele varajane omandamine efektiivsemaks (Lenneberg, 1967). Ka aktiiv\u00f5ppe meetodid1<\/a><\/sup> on t\u00f5husamad kui traditsioonilised, sest \u00f5pilaste kaasahaaratus on t\u00e4htis. Seega peab \u00f5petaja olema kursis m\u00e4ngustatud tegevustega. Peale selle tuleb arvestada, et keeleline \u00fclesanne peab sisaldama elulist situatsiooni, mis motiveeriks \u00f5pilasi omavahel p\u00e4riselt suhtlema.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

3) Mure<\/strong>: Vanemad tunnevad muret, kui nende lapsi hakkab \u00f5petama ilma vastava kvalifikatsioonita \u00f5petaja, kes valdab eesti keelt kas emakeelena v\u00f5i C1-tasemel (isiklik suhtlus, oktoober 2024). \u201eVanemad suhtuvad umbusklikult ka \u201eNoored kooli\u201c2<\/a><\/sup> programmiga koolidesse siirduvatesse \u00f5petajatesse\u201c (Klaas-Lang, 2024: 8).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: Panin omast kogemusest t\u00e4hele, et noored \u00f5petajad, kes alles l\u00f5petasid \u00fclikooli ja tulid kooli t\u00f6\u00f6le, on tihti entusiastlikumad ja t\u00e4helepanelikumad ning kasutavad kaasaegseid interaktiivseid meetodeid ja individuaalset l\u00e4henemist, kohandades \u00f5ppematerjale ja arvestades iga \u00f5pilase erip\u00e4raga. Need \u00f5petajad oskavad rakendada \u00e4sja \u00fclikoolis saadud teadmisi \u2013 n\u00e4iteks luua \u00f5petaja ja \u00f5pilase vahel positiivse suhte, mis v\u00f5imaldab tulemuslikku suhtlemist ja paremaid tulemusi (Gordon, 2006). Pealegi muudab sundimatu \u00f5hkkond \u00f5ppijad enesekindlamaks ja t\u00f5stab nende \u00f5pimotivatsiooni, parandades seel\u00e4bi keele omandamist (Krashen, 2013). Motivatsiooni m\u00f5jutab ka valikute olemasolu, nt \u00fclesannete puhul. Seep\u00e4rast ei tasu noori \u00f5petajaid alahinnata. Need, kes ei oma t\u00e4iuslikku pedagoogilist haridust, k\u00e4ivad usinalt Tartu \u00dclikooli haridusteaduste instituudi loengutes mikrokraadi programmi raames v\u00f5i \u00f5pivad magistri\u00f5ppes (isiklik suhtlus, oktoober 2024).<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

4) Mure<\/strong>: Vanemate hinnangul takistab eestikeelne \u00f5pe \u00f5ppeainete sisu omandamist ja v\u00f5ib m\u00f5jutada \u00f5pitulemusi. Vene kodukeelega \u00f5pilased teevad koduseid \u00fclesandeid kauem, kui nad \u00f5pivad teises keeles (Klaas-Lang, 2024: 8).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: See on alusetu hirm, kui \u00f5petaja kasutab LAK-\u00f5pet (l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5pe), kuna pedagoogid on teadlikud vastavatest strateegiatest. Dale jt (2011) on p\u00f5hjalikult kirjutanud teadmiste aktiveerimisest, tunnimaterjali esitlusest, kuidas toetada m\u00f5istmist LAK-\u00f5ppes ja motiveerida k\u00f5nelemist ja kirjutamist ning hinnata ja tagasisidestada. \u00d5igel l\u00e4henemisel ei pruugi eesti keel p\u00e4rssida ainesisu omandamist.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

5) Mure<\/strong>: Vanemad kardavad, et eestikeelne \u00f5pe ei aita lapsel emakeelt arendada. See v\u00f5ib viia vene keele oskuse kadumiseni ja seel\u00e4bi ka seose n\u00f5rgenemiseni oma kultuuriga (Klaas-Lang, 2024:9).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: Vanemate ja teiste pereliikmete positiivne keelehoiak ja toetav suhtumine laste v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppesse on v\u00e4ga vajalik (Park 2013; Vender jt. 2023). Kui vanemad ei oska aidata lapsi keele\u00f5ppes, kuna nad ise ei valda sihtkeelt p\u00e4ris h\u00e4sti, peavad nad lapsi toetama kuidagi teistmoodi (Baker 2005: 51\u201354). Emakeel ja -kultuur ei kao kuskile, kui vanemad toetavad oma lapsi samamoodi ka emakeeles: loevad neile raamatuid v\u00f5i julgustavad lapsi endid lugema, k\u00fclastavad emakeelseid etendusi, kuulavad oma kultuurist p\u00e4rit heliloojaid jne.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

6) Mure<\/strong>: Vanemad kardavad ja \u00f5petajad v\u00e4idavad, et \u00f5pilastel on peale kooli v\u00e4he suhtlemist sihtkeele kasutajatega (isiklik suhtlus, oktoober 2024).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: Kool peab toetama \u00f5pilaste positiivse suhtumise kujunemist \u00f5pitavasse keelde. Keelde suhtumine on see, mis kas soodustab v\u00f5i takistab keele omandamist (Getie 2020). \u201eKeele edukas \u00f5ppimine koolis s\u00f5ltub selle kasutamise v\u00f5imalustest v\u00e4ljaspool klassiruumi\u201c (Vender jt., 2023: 1404). Mida rohkem on \u00f5ppijatel v\u00f5imalusi suhelda sihtkeele k\u00f5nelejatega, seda paremini nad seda omandavad (Spolsky 1989: 166). Eesti- ja venekeelsed lapsed peavad omavahel rohkem kokku puutuma. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on samuti pidevalt r\u00e4\u00e4kinud, et ka koost\u00f6\u00f6 haridusasutuste vahel peaks olema tihedam.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

7) Mure<\/strong>: \u00d5petajad ja vanemad on mures HEV-\u00f5pilaste p\u00e4rast (isiklik suhtlus, oktoober 2024).<\/p>\n\n\n\n


Soovitus<\/strong>: \u201eHaridusliku erivajadusega laste \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele saab toimuda lapsele j\u00f5ukohases tempos, tagades keele omandamist toetavad tingimused. Eesti keele \u00f5petamise metoodika peab l\u00f5imuma erivajadusega \u00f5pilase \u00f5petamise metoodikaga, sest standardiseeritud lahendusi ei ole\u201c (HEV-juhendmaterjal\u20262024:3-4). On ka teisi metoodilisi juhendeid, mis h\u00f5lbustavad HEV-lastega t\u00f6\u00f6tamist ja millest \u00f5petajad on teadlikud, seega pole ka selle aspekti juures p\u00f5hjust muretsemiseks.<\/p>\n\n\n\n


Ainult \u00fchtse ja koosk\u00f5lastatud tegutsemisega on v\u00f5imalik t\u00f5husalt vastata riigi ja iga \u00fcksikisiku ees seisvatele v\u00e4ljakutsetele ning liikumine peaks seejuures olema suunatud ainult edasiminekule. Selle eesm\u00e4rgi saavutamiseks tuleb pidevalt tegutseda, olles j\u00e4rjekindel ja kannatlik ning v\u00e4ltides erandeid erinevate maakondade puhul.<\/p>\n\n\n\n


Kasutatud kirjandus<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Orpheus (16.10.2024)
Argus, L., R\u00fc\u00fctmaa, T., Verschik, A., Baird, P. (2021). Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja \u00f5petamismeetoditest Kirjandus\u00fclevaade. Haridus- ja Teadusministeerium.
Baker, C. (2005). Kakskeelne laps. (XXI sajandi kool.) Tlk Mari Hiiem\u00e4e. Soinaste: El Paradiso; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Crystal, David 2004. The Language Revolution. Cambridge UK: Polity Press.
Dale, L., van der Es, W., Tanner, R. (2011). LAK-\u00f5ppest \u00f5petajale. Tartu: O\u00dc Atlex.
Getie, A. S. (2020). Factors affecting the attitudes of students towards learning English as a foreign language. \u2014 Cogent Education, Vol. 7, No. 1, 1738184, doi: 10.1080\/2331186X.2020.
1738184.
Gordon, T.  (2006). \u00d5petajate kool. Kuidas tunda end \u00f5petajana paremini. V\u00e4ike Vanker.
HEV-juhendmaterjal eestikeelsele haridusele \u00fcleminekul (2024). Haridus- ja Teadusministeerium.
Kitsnik, M. (2019). Eesti keele kui teise keele \u00f5ppimine \u2014 kas raske t\u00f6\u00f6 v\u00f5i kerge l\u00f5bu?. \u2014 Keel ja Kirjandus, nr 1\u20132, lk 39\u201356, doi.org\/10.54013\/kk735a4.
Klaas-Lang, B. (2023). Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekul on abiks L\u00e4ti kogemus. https:\/\/pohjarannik.postimees.ee\/7698513\/birute-klaas-lang-eestikeelsele-oppele-uleminekul-on-abiks-lati-kogemus
Klaas-Lang, B. (2024). Tee eestikeelse koolini. https:\/\/arvamus.postimees.ee\/8033790\/eesti-keele-oppejoud-tee-eestikeelse-koolini (17.10.2024)
Klaas-Lang, B., Praakli, K., Vender, D. (2024). Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek Tartu linnas. Mitte-eesti kodukeelega lastevanemate keelehoiakute uuring ja tegevussoovitused. https:\/\/www.tartu.ee\/et\/eestikeelsele-haridusele-uleminek (18.11.2024)
Krashen, S. (2013). Second Language Acquisition: Theory, Applications, and Some Conjectures. Cambridge: Cambridge University Press.
Lenneberg (1967). Biological foundations of language. New York: Wiley.
Oxford, R. L. (1990). Language Learning Strategies: What Every Teacher Should Know. New York: Newbury House Publishers.
Pauluse esimene kiri korinlastele. https:\/\/www.piibel.net\/1kr-12.html (20.11.2024).
Park, S. M. (2013). Immigrant students\u2019 heritage language and cultural identity maintenance in multilingual and multicultural societies. \u2014 Concordia Working Papers in Applied Linguistics, Vol. 4, pp. 30\u201353, citeseerx.ist.psu.edu\/document?repid=rep1&type= pdf&doi=5b209936c0df8fd6cce0a200124a288d3fe54f79
Spolsky, B. (1989). Conditions for Second Language Learning: Introduction to a General Theory. Oxford etc.: Oxford University Press.
Vender, D., Klaas-Lang, B., Kallas, K. (2023). \u00dcleminek eestikeelsele haridusele. Akadeemia, 8. 1398-1431. Tartu.<\/p>\n\n\n

  1. N\u00e4iteks \u201eimpromeetodid (ingl improvisation) aitavad \u00f5ppeprotsessi tunduvalt t\u00f5hustada\u201c (Kitsnik, 2019: 47).
    \u21a9\ufe0e<\/a><\/li>
  2. 2022. aastal programmi l\u00f5petanud 39 noorest siirdus vene koolidesse 14 \u00f5petajat. Allikas: programmi kogukonnajuht Mona M\u00e4gi Soomer. \u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u201eOrpheus l\u00e4ks maa peale, Eurydike tema j\u00e4rel.Nad olid juba peaaegu allmaailmast v\u00e4lja j\u00f5udmas,kui Orpheus vaatas tagasi ja Eurydike kadus, j\u00f5udesveel \u00f6elda viimase s\u00f5na: \u201eH\u00fcvasti!\u201c (Wikipedia) See katkend on kurvast armastusloost, kui peategelane murdis jumal Zeusile antud s\u00f5na, vaatas tagasi ja kaotas selle t\u00f5ttu igaveseks oma armsa s\u00f5branna Eurydike. Me ei tohi sarnaneda Orpheusega ega vaadata […]<\/p>\n","protected":false},"author":69,"featured_media":2902,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"[{\"content\":\"N\u00e4iteks \u201eimpromeetodid (ingl improvisation) aitavad \u00f5ppeprotsessi tunduvalt t\u00f5hustada\u201c (Kitsnik, 2019: 47).
    \",\"id\":\"71b9344d-9990-463a-9d6a-edfbce851607\"},{\"content\":\"2022. aastal programmi l\u00f5petanud 39 noorest siirdus vene koolidesse 14 \u00f5petajat. Allikas: programmi kogukonnajuht Mona M\u00e4gi Soomer.\",\"id\":\"0621095c-f00c-4c01-a1c9-bf9a68ed39aa\"}]"},"categories":[3],"tags":[],"ppma_author":[232],"class_list":["post-2892","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meil-ja-mujal","wpautop"],"authors":[{"term_id":232,"user_id":69,"is_guest":0,"slug":"olga-jagintseva-kaaslektor","display_name":"Olga Jagintseva, kaaslektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/eb51ffd90a26c48022bbfa3efeced48f75a39d0d2534b528a2d6476ce5e32998?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/69"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2892"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2892\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3186,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2892\/revisions\/3186"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2902"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2892"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}