{"id":2884,"date":"2025-03-21T12:39:25","date_gmt":"2025-03-21T10:39:25","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2884"},"modified":"2025-05-21T12:51:13","modified_gmt":"2025-05-21T10:51:13","slug":"eetilised-probleemid-oenduses-enne-covid-19-pandeemiat-ja-pandeemia-ajal-mitmemeetodiline-uuring","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/eetilised-probleemid-oenduses-enne-covid-19-pandeemiat-ja-pandeemia-ajal-mitmemeetodiline-uuring\/","title":{"rendered":"Eetilised probleemid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring*"},"content":{"rendered":"\n

* 13. m\u00e4rtsil kaitses Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vanemlektor Gerli M\u00f5ts (PhD, arstiteadus) Tartu \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEthical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study\u201d (\u201eEetilised probleemid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring\u201d), avaldatud on eestikeelne kokkuv\u00f5te doktorit\u00f6\u00f6st (veebis saadaval aadressil https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/106819).<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sissejuhatus<\/h3>\n\n\n\n

Patsientidel on \u00f5igus turvalisele, kvaliteetsele ja eetilisele \u00f5endusabile. \u00d5endus kui autonoomne v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine praktika l\u00e4htub eelk\u00f5ige patsientide individuaalsetest vajadustest ja eelistustest (Fowler, 2024; Thompson et al., 2006). Samal ajal on ka eetilised probleemid \u00f5enduse lahutamatu osa (Jameton, 1984; Thompson et al., 2006). Tervishoid areneb kiiresti ning patsiendi- ja perekeskses tervishoius on \u00fcha suurem roll kaasamisel ja patsientide \u00f5igustel (Thompson et al., 2006). Teisalt on tervishoid \u00fcha enam orienteeritud efektiivsusele ja kulut\u00f5hususele (Kieft et al., 2014). Teenuseid osutatakse multidistsiplinaarse meeskonna koost\u00f6\u00f6s, kuhu kuuluvad lisaks tervishoiuspetsialistidele ka patsient ja tema l\u00e4hedased. Kuigi k\u00f5igi osapoolte eesm\u00e4rk on patsienti aidata, v\u00f5ib neil olla erinev arusaam sellest, milline on parim tulemus (Redman & Fry, 2000). Seet\u00f5ttu ei ole \u00f5dedel, kes on patsientidega k\u00f5ige vahetumas ja pikaajalisemas kontaktis, alati v\u00f5imalik pakkuda patsientidele just sellist abi, mida nad koosk\u00f5las \u00f5enduse p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustega \u00f5igeks peavad (Rassin, 2008; Shahriari et al., 2013). Need olukorrad p\u00f5hjustavad \u00f5dedele eetilisi probleeme, sh eetilisi konflikte (Gaudine & Thorne, 2012; Redman & Fry, 2000).

\u00d5enduse eetiline alus koosneb globaalselt aktsepteeritud v\u00e4\u00e4rtustest, millest \u00f5ed on aastasadade jooksul juhindunud (Thompson et al., 2006). Siiski m\u00f5jutab nende v\u00e4\u00e4rtuste praktikasse rakendamist, patsientide \u00f5igusi, \u00f5dede positsiooni \u00fchiskonnas, aga ka eetilisi probleeme ja nende lahendamist nii kliiniline kui ka sotsiaalkultuuriline, sh ajalooline, poliitiline ja majanduslik kontekst, milles \u00f5ed t\u00f6\u00f6tavad (Kangasniemi et al., 2015; Ludwick & Silva, 2000). Selles osas erineb Eesti oma demograafilise positsiooni ja n\u00f5ukogude p\u00e4randi t\u00f5ttu (Ernits et al., 2019; Pop-Eleches & Tucker, 2011) mitmeski aspektis arenenud riikidest, kelle hulka kuulume t\u00e4nap\u00e4eval. Lisaks muutub maailm meie \u00fcmber pidevalt ja kiiresti, suurendades survet tervishoius\u00fcsteemile, muutes arusaamu tervisest ja haigustest ning m\u00f5jutades nii patsientide kui ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate ootusi. Tervishoius\u00fcsteem peab m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult silmitsi seisma ka kriisidega, nagu n\u00e4iteks COVID-19 pandeemia, mis oluliselt h\u00e4irivad tervishoius\u00fcsteemi ja kogu \u00fchiskonna toimimist ning esitavad t\u00e4iendavaid v\u00e4ljakutseid. Need muutused tekitavad \u00f5dedes k\u00fcsimusi, kuidas erinevates olukordades pakkuda patsientidele turvalist, kvaliteetset ja eetilist abi (Jameton, 1984; Thompson et al., 2006).

Eetilised probleemid p\u00f5hjustavad \u00f5dedele moraalset stressi (Thorne, 2010; Ulrich et al., 2010), \u00e4revust, kaastundev\u00e4simust ja depressiooni ning v\u00e4hendavad t\u00f6\u00f6motivatsiooni, t\u00e4helepanelikkust ja p\u00fchendumist patsientidele (Thorne, 2010). Kurnatud ja l\u00e4bip\u00f5lenud \u00f5ed ei ole suutelised pakkuma patsientidele piisavalt t\u00e4helepanelikku, empaatilist ja patsiendikeskset abi (Gustafsson & Hemberg, 2022; McAndrew et al., 2018) ning v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6lt lahkuda (Gaudine & Thorne, 2012; Gustafsson & Hemberg, 2022). See omakorda s\u00fcvendab \u00f5dede puudust, sealhulgas ka Eestis, kus see on niigi t\u00f5sine probleem (Kiivet et al., 2013). Seet\u00f5ttu vajavad eetilised probleemid piisavalt t\u00e4helepanu ohutu, inimkeskse ja k\u00f5rgekvaliteedilise \u00f5endusabi tagamiseks. Rahvusvaheliste uuringute maht sel teemal, sealhulgas COVID-19 pandeemia perioodist, on k\u00fcll arvestatav (Falc\u00f3Pegueroles et al., 2023; Gebreheat & Teame, 2021; Oh & Gastmans, 2023; Silverman et al., 2021; Villa et al., 2021; Yasin et al., 2023), ent teadmised vajavad siiski t\u00e4iendamist, eriti Eestis, kus selle teemalised uuringud seni puuduvad. Seoses eetiliste probleemidega, mida COVID-19 pandeemia laialdaselt kaasa t\u00f5i, napib siiani v\u00f5rdlusi probleemidest erinevates kontekstides, milles \u00f5ed pandeemia ajal erinevates riikides ja pandeemia erinevate lainete ajal t\u00f6\u00f6tasid. Sellised v\u00f5rdlused on olulised, et s\u00fcvendada teadmisi eetilistest probleemidest kui keerukast ja d\u00fcnaamilisest n\u00e4htusest ning rakendada neid teadmisi \u00f5enduse kvaliteedi ja ohutuse tagamisel ning tulevasteks tervisekriisideks valmistumisel.<\/p>\n\n\n\n


Eesm\u00e4rgid
<\/h3>\n\n\n\n

Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli kirjeldada ja selgitada eetilisi probleeme \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal, et s\u00fcvendada teadmisi eetilistest probleemidest ja neid m\u00f5jutavatest aspektidest muutuvas tervishoiukeskkonnas ja tervisekriisides. Eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks p\u00fcstitati j\u00e4rgmised uurimisk\u00fcsimused:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Millised olid eetilised konfliktid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat?<\/li>\n\n\n\n
  • Kuidas muutis COVID-19 pandeemia \u00f5dede t\u00f6\u00f6d erinevate lainete ajal?<\/li>\n\n\n\n
  • Millised olid eetilised probleemid \u00f5enduses COVID-19 pandeemia ajal erinevas kontekstis t\u00f6\u00f6tavate \u00f5dede jaoks?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n


    Metoodika
    <\/h3>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6s kasutati mitmemeetodilist uuringudisaini. Uuritavast n\u00e4htusest mitmek\u00fclgse \u00fclevaate saamiseks kasutati kahes etapis erinevatel ajahetkedel kogutud kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid. Uuritavaid v\u00e4rvati m\u00f5lemas etapis k\u00f5igi Eestis tegutsevate \u00f5dede kutse- ja erialaorganisatsioonide kaudu \u00fcle kogu Eesti. Doktorit\u00f6\u00f6 esimeses etapis viidi l\u00e4bi poolstruktureeritud individuaalintervjuud kahek\u00fcmne \u00fche Eesti \u00f5ega, kes jagasid oma kogemusi eetiliste konfliktidega, mida nad olid kogenud. Intervjuukava koostati varasemate uuringute ja Jametoni (1984) eetilise konflikti kontseptsiooni p\u00f5hjal. Intervjuude kestus varieerus 28 kuni 120 minutini, keskmise pikkusega 77 minutit. Intervjuud salvestati, salvestised transkribeeriti s\u00f5na-s\u00f5nalt tekstifailideks ning anal\u00fc\u00fcsiti induktiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi meetodil. Transkribeeritud ja anal\u00fc\u00fcsi kaasatud teksti maht oli 268 A4 lehek\u00fclge.

    Teises etapis kasutati andmete kogumiseks elektroonset k\u00fcsimustikku The impact of COVID-19 emergency on nursing care<\/em> (Clari et al., 2021), et hinnata, kuidas m\u00f5jutas COVID-19 pandeemia \u00f5dede t\u00f6\u00f6d Eestis ning milliseid eetilisi probleeme see kaasa t\u00f5i. Selleks, et m\u00f5ista pandeemia m\u00f5ju ning kaasuvaid eetilisi probleeme erinevates tingimustes, v\u00f5rreldi:
    <\/p>\n\n\n\n

    a)<\/strong> andmeid Eestis pandeemia esimese ja teise laine ajal, mis kulgesid \u00fcsna erinevalt;
    b<\/strong>) Eesti andmeid Itaalia \u00f5dede hulgas pandeemia esimese laine ajal sama meetodiga kogutud andmetega;
    c)<\/strong> \u00f5desid, kes pandeemia sama laine ajal t\u00f6\u00f6tasid erinevate patsientidega (COVID-19 patsientide ja mitte COVID-19 patsientidega).
    <\/p>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6 eetilised aspektid
    <\/h3>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6 m\u00f5lemas etapis j\u00e4rgiti teaduseetika \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid (All European Academies (ALLEA), 2017) ja inimuuringute eetilisi p\u00f5him\u00f5tteid (World Medical Association, 2013). Uuringuetapid on koosk\u00f5lastatud Tartu \u00dclikooli Inimuuringute eetika komitee (protokollid nr 281\/T-3 alates 16.04.2018, 322\/T-7 alates 17.08.2020 ja 341\/M-3 alates 15.05.2021) ja Torino \u00dclikooliga (kinnitus nr 279061\u201301.07.2020). Uuritavad osalesid informeeritud n\u00f5usoleku alusel, neid teavitati enne osalemist osalemise vabatahtlikkusest ja katkestamise v\u00f5imalustest, uuringu eesm\u00e4rgist ja protsessist ning konfidentsiaalsuse tagamise \u00fcksikasjadest.
    <\/p>\n\n\n\n

    Tulemused
    <\/h3>\n\n\n\n

    Eetilised konfliktid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat<\/h4>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Pandeemiaeelsel perioodil kogesid uuringus osalenud \u00f5ed igap\u00e4evases kutset\u00f6\u00f6s erinevat t\u00fc\u00fcpi eetilisi konflikte nii sisemise v\u00e4\u00e4rtuskonfliktina kui ka konfliktina inimeste vahel, kellega nad oma t\u00f6\u00f6s kokku puutusid. Konfliktid jagunesid temaatiliselt kuude (6) alakategooriasse ja kolme (3) \u00fclakategooriasse. Nendeks olid eetilised konfliktid seoses patsientide \u00f5iguste ja patsiendikesksuse p\u00f5him\u00f5tete rikkumise ning \u00f5dede positsiooni ja rollidega tervishoiumeeskonnas ning tervishoiuasutustes.

    Olulise eetilise konflikti allikana kogesid \u00f5ed patsientide \u00f5iguste ja patsiendikesksuse p\u00f5him\u00f5tete rikkumist kuni patsientide dehumaniseerimiseni. Patsientide isikuautonoomiat ja privaatsust rikuti, muuhulgas ka personali mugavuse nimel, soodustades liigset abitust v\u00f5i vastupidi, rakendades kergek\u00e4eliselt f\u00fc\u00fcsilist ohjeldamist. Puudu j\u00e4i empaatiast, sotsiaalsest \u00f5iglusest ja isegi v\u00e4\u00e4rikusest ning inimlikkusest. \u00d5ed kogesid patsientide objektistamist, nende taandamist haiguseks v\u00f5i haigeks kehaosaks, nende vajaduste ja eelistuste allasurumist ning isegi eiramist. Tervishoiut\u00f6\u00f6tajad v\u00e4ljendasid m\u00f5nikord ka eelarvamusi m\u00f5nede patsientide v\u00f5i patsientide gruppide suhtes ning see m\u00f5jutas nende suhtumist patsientidesse abi andmisel. Patsiente ja nende l\u00e4hedasi ei kaasatud \u00f5dede hinnangul piisavalt nende tervist, ravi ja hooldust puudutavate otsuste tegemisse. Seet\u00f5ttu ei olnud \u00f5ed alati raviotsustega n\u00f5us ja tundsid, et need ei arvestanud piisavalt patsiendi \u00f5igusi, vajadusi ja eelistusi. \u00d5dede jaoks oli keeruline viia ellu otsuseid, milles nad ei olnud osalised v\u00f5i mida nad ei pidanud \u00f5igeks \u2013 eriti patsientide elu l\u00f5pus. Patsiendid said \u00f5dede hinnangul nii liigset ja agressiivset ravi, mis neid pigem kahjustas v\u00f5i j\u00e4id vajalikust ravist ilma, kogedes asjatuid ja v\u00e4lditavaid kannatusi.

    Seoses oma rolli ja positsiooniga tervishoiumeeskonnas tajusid \u00f5ed, et \u00f5e kutse ei ole \u00fchiskonnas piisavalt v\u00e4\u00e4rtustatud, mida n\u00e4itas nende jaoks nii madal t\u00f6\u00f6tasu, patsientide lugupidamatu k\u00e4itumine kui ka professionaalne alav\u00e4\u00e4ristamine ja raviotsuste tegemisest k\u00f5rvalej\u00e4tmine meeskonnakaaslaste poolt. Tugevalt tajutav hierarhia koos ebaselge positsiooni ja ebaselgete \u00f5igustega, eriti patsientide ja nende l\u00e4hedaste informeerimisel, piiras \u00f5dede professionaalset autonoomiat ning takistas neil patsiente aitamast nii nagu nad vajanuks. Seejuures olid ka andmekaitse ja informeerimisega seotud reeglid \u00f5dede jaoks m\u00f5nikord segased v\u00f5i vastuolulised ega l\u00e4htunud nende hinnangul alati patsientide ja nende l\u00e4hedaste vajadustest. \u00d5ed hindasid m\u00f5nikord oma p\u00e4devust ebapiisavaks ning kahtlesid oma otsustes ja tegudes ning nende m\u00f5jus patsientidele. Nende jaoks oli keeruline m\u00f5ista, milline on patsiendi tegelik tahe, sealhulgas eriarvamuste korral patsiendi ja tema l\u00e4hedaste vahel, eriti elul\u00f5pu olukordades. Nad kogesid raskusi patsientide kannatuste leevendamisel ja v\u00e4\u00e4rika elul\u00f5pu hoolduse pakkumisel. \u00d5dede jaoks oli oluline toetada kriitilises seisundis patsientide l\u00e4hedasi, kuid neil nappis selleks nii aega kui oskusi. \u00d5e kutse oli nende jaoks kohati pidev koorem, mida nad professionaalse maine kaitsmiseks pidid kandma ka v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega.

    Tervishoiuasutuses t\u00f6\u00f6tades kogesid \u00f5ed ebaprofessionaalseid suhteid nii meeskonnaliikmete kui ka juhtidega \u2013 solvangutest, alandusest, lugupidamatusest ja vulgaarsusest kuni kiusamiseni. V\u00f5imuv\u00f5itlus, mis m\u00f5nikord toimus ka patsientide juuresolekul, seadis nende hinnangul ohtu ka patsiendi turvalisuse. \u00d5dede jaoks oli patsiendikesksus abi andmise alusp\u00f5him\u00f5te, kuid nad tajusid ka institutsionaalsete v\u00e4\u00e4rtuste vastuolu sellega, mis seadsid olulisemaks kulude kokkuhoiu ja t\u00f5hususe. \u00d5ed hindasid t\u00f6\u00f6keskkonda mittetoetavaks ebam\u00f5istliku t\u00f6\u00f6korralduse ja liigse t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5ttu, mis ei v\u00f5imaldanud \u00f5dedel j\u00e4rgida kutse-eetika v\u00e4\u00e4rtusi ja ohustasid \u00f5endusabi kvaliteeti. Personalipuudus sundis neid t\u00e4itma \u00fclesandeid, mis \u00fcletasid nende p\u00e4devust v\u00f5i vastupidi \u2013 n\u00f5udsid nende kvalifikatsioonist madalamale kvalifikatsioonile vastavate tegevuste sooritamist.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Muutused \u00f5dede t\u00f6\u00f6s COVID-19 pandeemia ajal<\/h4>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Uuringu tulemused n\u00e4itavad, et \u00f5dede t\u00f6\u00f6s m\u00f5jutasid COVID-19 pandeemia esimene ja teine laine k\u00f5ige enam \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormust, t\u00f6\u00f6korraldust ja isikukaitsevahendite kasutamist. T\u00f6\u00f6 kontekst muutus ulatuslikumalt ja olulisemal m\u00e4\u00e4ral pandeemia teise laine ajal, eesk\u00e4tt nende \u00f5dede hinnangul, kes t\u00f6\u00f6tasid COVID-19-sse nakatunud patsientidega. K\u00f5ige sagedasemateks \u00f5endustegevusteks nii enne COVID-19 pandeemiat kui ka selle ajal olid tegevused, mis p\u00f5hinesid \u00f5e ja patsiendi vahelisel suhtlemisel, samuti patsiendi\u00f5petus ja s\u00fcmptomite leevendamine. Kui esimese laine ajal j\u00e4i erinevate \u00f5endustegevuste sagedus pandeemia ajal pandeemiaeelse ajaga v\u00f5rreldes muutumatuks, siis teise laine ajal tegid \u00f5ed, eesk\u00e4tt need, kes t\u00f6\u00f6tasid COVID-19 patsientidega oluliselt rohkem baashooldustoiminguid, erinevaid \u00f5endusprotseduure ning tegevusi s\u00fcmptomite leevendamiseks. Ka nende tegevuste sagedus, mis ei n\u00f5udnud otsest kontakti patsiendiga, nagu n\u00e4iteks administratiivsed tegevused, suurenesid teise laine ajal v\u00f5rreldes pandeemiaeelse ajaga oluliselt.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Eetilised probleemid \u00f5enduses COVID-19 pandeemia ajal<\/h4>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    K\u00f5ige sagedasemad eetilised probleemid Eesti \u00f5dede jaoks olid m\u00f5lema laine ajal sarnased ning olid seotud abi k\u00e4ttesaadavuse tagamisega patsientidele, kellele ei olnud COVID-19 nakkust ja piisava asjakohase info andmisega nii kolleegidele kui ka patsientidele ja nende l\u00e4hedastele. Pandeemia teise laine ajal oli v\u00f5rreldes esimese lainega \u00f5dede jaoks oluliselt k\u00f5rgem patsientidele piisava elul\u00f5puhoolduse tagamise ning surnukeha v\u00e4\u00e4rika kohtlemisega seotud eetiliste probleemide sagedus. COVID-19 patsientidega t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ed seisid m\u00f5lema laine ajal k\u00f5ige sagedamini silmitsi eetiliste probleemidega, mis puudutasid kolleegide ja patsientide ning nende peredega suhtlemist ning ravi k\u00e4ttesaadavust patsientidele, kes vajasid abi muul p\u00f5hjusel kui COVID-19 nakkus. Lisaks puutusid nad sageli kokku ka riskiga nakatuda teiste eest hoolitsemisel viirusega ise ja levitada seda edasi oma l\u00e4hedastele. \u00d5ed, kes t\u00f6\u00f6tasid nende patsientidega, kelle abivajadus ei olnud tingitud COVID-19 nakkusest, kogesid m\u00f5lema laine ajal k\u00f5ige sagedamini probleeme seoses abi k\u00e4ttesaadavuse tagamisega patsientidele ning seonduvalt patsiendi, tema l\u00e4hedaste ja kolleegide informeerimisega. COVID-19 patsientidega t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ed puutusid oluliselt sagedamini kokku eetiliste probleemidega kolleegide informeerimisel ja surnukeha v\u00e4\u00e4rikal kohtlemisel.

    V\u00f5rreldes Eesti \u00f5dedega puutusid Itaalia \u00f5ed esimese laine ajal oluliselt rohkem kokku eetiliste probleemidega, mis puudutasid riski ise nakatuda ja levitada nakkust oma l\u00e4hedastele ning t\u00f6\u00f6andja juhiste j\u00e4rgimisel, mis erinesid nende endi t\u00f5ekspidamistest. Samuti puutusid nad oluliselt sagedamini kokku patsientide prioriseerimise ja k\u00f5igi elul\u00f5puga seotud eetiliste probleemidega. COVID-19 patsientidega t\u00f6\u00f6tavad \u00f5ed seisid oluliselt sagedamini silmitsi patsientide prioriseerimise ning k\u00f5igi elul\u00f5pu olukordadega seotud eetiliste probleemidega v\u00f5rreldes nende \u00f5dedega, kes hoolitsesid patsientide eest, kes vajasid abi muudel p\u00f5hjustel. Seevastu \u00f5ed, kes t\u00f6\u00f6tasid patsientidega, kellel COVID-19 nakkust ei olnud, seisid oluliselt sagedamini silmitsi abi k\u00e4ttesaadavuse tagamisega nendele patsientidele, kellel ei olnud COVID-19.<\/p>\n\n\n\n


    J\u00e4reldused
    <\/h3>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb eetilisi probleeme \u00f5enduses erinevas kontekstis, nii tavap\u00e4rastes tingimustes \u00f5dede igap\u00e4evases kutset\u00f6\u00f6s kui COVID-19 pandeemiast p\u00f5hjustatud tervishoiu\u00adkriisi tingimustes.

    \u00d5dedele tekitavad eetilisi konflikte patsiendi \u00f5iguste rikkumine, \u00f5dede ebaselge professionaalne roll, piiratud autonoomia ja mittetoetav t\u00f6\u00f6keskkond. Vaatamata sellele, et patsiendi \u00f5igused ja patsiendikeskne ning v\u00e4\u00e4rikas abi on \u00f5enduse tuump\u00f5him\u00f5te, on need v\u00e4\u00e4rtused sageli praktikas ohustatud, eriti haavatavate r\u00fchmade ja elul\u00f5puhoolduse puhul. Eetilisi konflikte v\u00f5ivad m\u00f5jutada \u00f5dede reguleerimata t\u00f6\u00f6koormus, Eesti demograafiline ja sotsiaalkultuuriline kontekst. N\u00f5ukogudeaegsed paternalistlikud hoiakud v\u00f5ivad m\u00f5jutada patsientide \u00f5iguste j\u00e4rgimist ja professionaalseid rolle. \u00d5enduse kui autonoomse professiooni roll ja positsioon tervishoius peaks olema selgepiirilisem. Eetiliste probleemidega tegelemine on \u00f5endusabi kvaliteedi ja ohutuse ning \u00f5dede heaolu parandamiseks \u00fclioluline.

    COVID-19 pandeemia m\u00f5jutas \u00f5dede t\u00f6\u00f6d mitmeti: eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6koormust, -korraldust ja -suhteid. Pandeemia p\u00f5hjustas Eestis viimase sajandi mastaapseima tervisekriisi, milleks ei olnud piisavalt ette valmistatud ei tervishoius\u00fcsteem ega selles keskset rolli kandnud \u00f5ed. COVID-19 viiruse t\u00f5ttu hospitaliseeritud patsiendid vajasid v\u00f5rreldes teiste patsientidega tunduvalt rohkem \u00f5endusabi erinevate \u00f5endusprotseduuride ja baas\u00adhooldustoimingute n\u00e4ol, mis suurendasid \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormust. Lisaks m\u00f5jutas \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormust erinevate organisatoorsete ja administratiivsete \u00fclesannete suurenenud maht, mida viiruse leviku t\u00f5kestamiseks ja pandeemia m\u00f5judega toime tulekuks teostati. Kriisi ajal \u00f5dede rolli ja t\u00f6\u00f6koormust m\u00f5jutavate teguritega tegelemine on kriisivalmiduse parandamiseks tulevikus h\u00e4davajalik.

    Protsessid, mis muudavad \u00f5dede t\u00f6\u00f6konteksti nii ulatuslikult nagu COVID-19 pandeemia, toovad paratamatult kaasa eetilisi probleeme. Abi andmine kriisi tingimustes n\u00f5uab tavap\u00e4rasest erinevaid standardeid, kuid \u00f5dedel oli raske l\u00fclituda tavap\u00e4raselt patsiendikeskselt l\u00e4henemiselt rahva tervist prioriseeriva abi andmisele. \u00d5iglase, v\u00e4\u00e4rika ja individuaalseid vajadusi arvestava abi andmise h\u00e4irumine on \u00f5dede peamine eetiliste probleemide allikas kriisi ajal. Sellele aitab kaasa h\u00e4iritud suhtlemine patsientide ja peredega ning kolleegidega. Eetiliste probleemide allikaks kriisi ajal on tasakaalu otsimine t\u00f6\u00f6kohustuste ja isikliku turvalisuse vahel \u2013 olukorras, kus \u00f5ed riskivad iseenda ja oma l\u00e4hedaste tervisega, et teisi aidata. \u00d5ed vajavad tulevasteks kriisideks paremat valmisolekut, sealhulgas valmisolekut l\u00fclituda paindlikult ja kiiresti \u00fcmber kriisieetika standarditele, samuti nende aktiivsemat kaasamist kriisijuhiste koostamisse.
    <\/p>\n\n\n\n

    Praktiline v\u00e4\u00e4rtus
    <\/h3>\n\n\n\n

    Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused on v\u00e4\u00e4rtuslikud k\u00f5igile osapooltele tervishoiuvaldkonnas: eelk\u00f5ige kliinilises praktikas t\u00f6\u00f6tavatele \u00f5dedele ja tervishoiuorganisatsioonidele, aga ka \u00f5dede kutseorganisatsioonidele, poliitikakujundajatele ning haridusasutustele.
    Kliinilises praktikas t\u00f6\u00f6tavate \u00f5dede \u00f5lul lasub oluline osa patsientide \u00f5iguste ja patsiendikesksuse p\u00f5him\u00f5tete kaitsmisel. Selleks peavad \u00f5ed arendama oma eetilist p\u00e4devust ning olema kursis kontekstuaalsete aspektidega, mis v\u00f5ivad ohustada patsientide \u00f5igusi. Koost\u00f6\u00f6 \u00f5igusspetsialistidega aitaks paremini m\u00f5ista, kuidas t\u00f5lgendada formaalseid reegleid erinevates praktilistes olukordades.

    Tervishoiuasutused peaksid v\u00e4\u00e4rtustama \u00f5dede l\u00e4hedast suhet patsientidega, edendama patsiendi \u00f5igusi ja patsiendikeskset \u00f5endust. Samuti on eetilise \u00f5endusabi edendamisel oluline t\u00f6\u00f6koormuse reguleerimine ning ohutu ja toetava t\u00f6\u00f6keskkonna loomine, kus v\u00e4\u00e4rtustatakse avatud suhtlust, jagatud otsuste langetamist, lugupidavaid professionaalseid suhteid ja koost\u00f6\u00f6d. Tulevasteks kriisideks valmisoleku tagamisel vajavad \u00f5ed ettevalmistust ka eetilises plaanis.

    Samuti on \u00f5dede professionaalse rolli ja autonoomia piiride selgemal m\u00e4\u00e4ratlemisel oluline \u00f5dede erialaliitude panus. \u00dcha t\u00e4htsam on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine \u00f5dede t\u00f6\u00f6koormusele ja seda m\u00f5jutavatele teguritele, sealhulgas kriisiaegadel. Oluline on k\u00e4sitleda soolise ebav\u00f5rdsuse k\u00fcsimusi ja nende m\u00f5jusid \u00f5enduses, eriti kriiside ajal, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu paindlike t\u00f6\u00f6tingimuste vajadusele. \u00d5dede erialaliitudel oleks vajalik algatada arutelu interdistsiplinaarse eetika v\u00f5imaluste \u00fcle.
    Poliitikakujundajad peaksid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama eetilised standardid abi andmiseks kriisiaegadel ja kaasama sellesse protsessi ka \u00f5desid. Samuti on oluline kaasata \u00fchiskonnaliikmeid, et kriisiaja \u00f5enduse eetilised p\u00f5him\u00f5tted oleksid laiemalt m\u00f5istetud ja aktsepteeritud.
    Haridusasutuste puhul on oluline edendada \u00f5dede eetilist kompetentsust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    * 13. m\u00e4rtsil kaitses Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli vanemlektor Gerli M\u00f5ts (PhD, arstiteadus) Tartu \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6 \u201eEthical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study\u201d (\u201eEetilised probleemid \u00f5enduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring\u201d), avaldatud on eestikeelne kokkuv\u00f5te doktorit\u00f6\u00f6st (veebis saadaval aadressil https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/106819). Sissejuhatus Patsientidel on \u00f5igus turvalisele, kvaliteetsele ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":102,"featured_media":2867,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[265],"class_list":["post-2884","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":265,"user_id":102,"is_guest":0,"slug":"gerli-mots-vanemlektor","display_name":"Gerli M\u00f5ts, vanemlektor","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7df6d362fe11fc42aebde3a927d7cf144e6b8dbabfee30f2f5ca3a8bd4b761eb?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/102"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2884"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2884\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3187,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2884\/revisions\/3187"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2884"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}