Alustuseks esitan teile, hea lugeja, kaks k\u00fcsimust. Kas Eesti esmatasandi \u00f5endus vajab t\u00f5endusp\u00f5hist arendamist? Kuidas saaks loodud esmatasandi tervishoiu uurimisr\u00fchm ETTH-UR, mille fookuses on \u00f5endus ja selle siduserialad, aidata kaasa esmatasandi \u00f5enduse arengule Eestis?
Esmatasandi tervishoidu defineeritakse kui ambulatoorsete teenuste kogumit, mida osutavad perearst ja pere\u00f5de koost\u00f6\u00f6s teiste spetsialistidega nagu eriarst, \u00e4mmaemand, vaimse tervise \u00f5de, kodu\u00f5de, f\u00fcsioterapeut ja sotsiaalt\u00f6\u00f6taja. Esmatasandi tervishoiu alguseks maailmas peetakse 1978. aastal toimunud Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) korraldatud konverentsi Alma-Atas, kus defineeriti esmatasandi tervishoiu m\u00f5iste ning v\u00f5imestati organisatsioone ja valitsusi looma elanikele universaalset ja tasuta k\u00e4ttesaadavat tervishoiuteenust. J\u00e4rgmiseks oluliseks teet\u00e4hiseks oli 2018. aastal MTO eestvedamisel toimunud konverents Astanas, mille memorandumis lepiti kokku, et esmatasandi tervishoiuteenus peab olema k\u00f5rge kvaliteediga ja k\u00f5rgel professionaalsel tasemel spetsialistide osutatud teenus. Sama p\u00f5him\u00f5tet r\u00f5hutab veel j\u00f5ulisemalt Eestis valminud esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035, mille visiooniks on, et \u201e2035. aastal on Eesti esmatasandi tervishoid Euroopa parim\u201c.
Eelmisel aastal ilmunud Rahvusvahelise \u00d5dede N\u00f5ukogu (International Nurses Council, ICN) raport teemal \u201e\u00d5endusabi ja esmatasandi tervishoid\u201c t\u00f5i j\u00f5uliselt esile, et tervishoiuteenused ei peaks pakkuma mitte ainult ravi, vaid keskenduma eelk\u00f5ige tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tagades samal ajal ohutu ja kvaliteetse ravi just siis, kui inimesed seda vajavad. Tervishoiuteenuse kvaliteet ja t\u00f5husus s\u00f5ltub sellest, kas on olemas \u00f5ige t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, \u00f5iges kohas, \u00f5iges hulgas, \u00f5igete oskustega ja varustatud \u00f5igete t\u00f6\u00f6vahenditega. Seda on v\u00f5imalik saavutada, kui \u00f5endust\u00f6\u00f6tajaid v\u00e4\u00e4rtustada ja nendesse investeerida. ICN raportis esitatud t\u00f5hus argument muutuste vajalikkuse kohta maailmas puudutab ka Eesti esmatasandi \u00f5endust. Lisaks eeltoodule r\u00f5hutatakse ICN raportis esmatasandi \u00f5dede suurema kaasamise vajadust tervisepoliitika kujundamisse, \u00f5enduse hariduse ja v\u00e4lja\u00f5ppe (sh t\u00e4iend\u00f5ppe) edasist arendamist, ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4tkusuutlikkuse ja heaolu tagamist, et ennetada l\u00e4bip\u00f5lemist ja tagada \u00f5iglane tasustamine tehtud t\u00f6\u00f6 eest.
Eesti esmatasandi tervishoiu kujunemise m\u00f5istmiseks tuleb minna ajas tagasi. Esmatasandi tervishoiu areng Eestis algas 1990. aastate algul. V\u00e4idan, et Eestis on sihikindlalt arendatud peremeditsiini olemust ja ravikvaliteeti, sest tegevuse eestvedajaks on tugeva erialaorganisatsioonina tuntud Eesti Perearstide Selts. Pere\u00f5eks spetsialiseerumise kursused algasid Eestis 1990. aastate keskel ja kestsid m\u00f5ne aasta. Seej\u00e4rel loodi Eestis 2010. aastal tervise\u00f5enduse erialakoolitus, millest kasvas 2018. aastal v\u00e4lja terviseteaduste magistri\u00f5pe Tartu ja Tallinna Tervishoiu K\u00f5rgkoolide juures, mis v\u00f5imaldab pere\u00f5el omandada magistrikraadi. Kahjuks on terviseteaduste magistri\u00f5ppesse, mille eesm\u00e4rk on koolitada iseseisva otsustusv\u00f5ime ja praktilise suunitlusega eri\u00f5desid Eesti tervishoius\u00fcsteemi jaoks, kandideerinud oodatust v\u00e4hem esmatasandi tervishoius t\u00f6\u00f6tavaid \u00f5desid.<\/p>\n\n\n\n
\nETTH-UR tegevusena on t\u00f6\u00f6protsessis eesti keelde kohandatav rahvusvaheliselt valideeritud eneset\u00f5hususe m\u00f5\u00f5dik kroonilise haigusega patsiendi hindamisel ning \u00f5ppematerjal k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5ve ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga patsiendi terviklikuks k\u00e4sitlemiseks pere\u00f5e iseseisval vastuv\u00f5tul.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkoolis tehtud rakendusuuringu esialgsed tulemused peegeldavad m\u00f5nda p\u00f5hjust, miks magistri\u00f5ppesse kandideerijate hulk on oodatust madalam. Kuigi pere\u00f5ed soovivad edasi \u00f5ppida tagamaks professionaalne eneseareng, on \u00fcheks takistavaks teguriks t\u00f6\u00f6andjalt loa saamine 1,5 aastat kestvateks magistri\u00ad\u00f5pinguteks p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. Sarnaselt v\u00e4hendab edasi\u00f5ppimise huvi teadmine, et peale \u00f5pingute l\u00f5petamist j\u00e4tkatakse suure t\u00f5en\u00e4osusega samal ametikohal ja sama palgaga, mis v\u00e4hendab magistri\u00f5pingute l\u00e4bimiseks tehtud j\u00f5upingutuste t\u00e4htsust. Samas on esmatasandi tervishoius pere\u00f5e tegevusvaldkond k\u00f5ige ulatuslikum ja v\u00f5rreldes teiste \u00f5enduse valdkondadega palju rohkem iseseisvat otsustusvalmidust vajav. Seega on rakendusuuringu tulemusena ilmnenud laiem probleem kogu esmatasandi tervishoiu \u00f5enduse kontekstis, mis vajaks lahendamist \u00f5dede erialaorganisatsiooni abil. Eestis on vajalik j\u00f5uda p\u00f5him\u00f5tteni, et pere\u00f5de on perearstile v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne partner \u00f5e ja eri\u00f5e p\u00e4devuste piires.
Kuuludes viimased viis aastat Rahvusvahelisse Pere\u00f5dede Assotsiatsiooni hariduskomitee liikmena kogen, kui sihip\u00e4raselt toimub pere\u00f5enduse areng teistes riikides. Seda ennek\u00f5ike \u00f5desid ja eri\u00f5desid koolitavate \u00fclikoolide v\u00f5i rakendusk\u00f5rgkoolide (s\u00f5ltuvalt riigist) eestvedamisel nii esmatasandi \u00f5e eriala v\u00e4\u00e4rtustamisel kui ka koost\u00f6\u00f6 osas siduserialade esindajatega, mille eesm\u00e4rgiks on pere\u00f5enduse teenuse kvaliteedi tagamine. Minu tunnetusel sellist arengut Eestis eesm\u00e4rgip\u00e4raselt toimunud ei ole. Seda arvamust toetavad ka praegu esmatasandi tervishoius t\u00f6\u00f6tavad pere\u00f5ed, kellega olen vestelnud.
K\u00e4esoleva artikli autori arvates on kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et 01.04.2025 seisuga veidi enam kui 1,3-miljonilise elanikkonnaga Eestis on viimase 20 aasta jooksul tegutsenud esmatasandi \u00f5enduses kaks erialaorganisatsiooni, millest \u00fcks on v\u00e4listanud koost\u00f6\u00f6 teisega. L\u00e4htuvalt pere\u00f5dede arvamusest, ei piisa neile liikmemaksu tasumisel m\u00f5nest koolitusest aastas, vaid oleks vaja \u00fchte tugevat erialaorganisatsiooni, mis seisaks pere\u00f5dede \u00f5iguste eest riiklikul tasandil. USA t\u00f6\u00f6stur ja leiutaja Henry Ford on juba 100 aastat tagasi r\u00f5hutanud koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsust \u00f6eldes: \u201eComing together is a beginning, staying together is progress, and working together is success\u201c, mis eesti keelde t\u00f5lgituna k\u00f5laks: \u201eKokku tulemine on algus, koos p\u00fcsimine on edasiminek, koos t\u00f6\u00f6tamine on edu\u201c.
Eestis on esmatasandi tervishoiu kontekstis tehtud \u00fcksikuid uurimusi, mis on pigem keskendunud \u00f5endustegevuste hindamisele patsientide k\u00fcsitlustena, kuid puuduvad sihip\u00e4raste uuringute tulemused, mis annaksid \u00fclevaate, kuidas pere\u00f5ed hindavad enda p\u00e4devust, millised on nende soovid enda professionaalsete arenguvajaduste osas, millised on perearstide ootused pere\u00f5dede arenguvajaduste osas v\u00f5i kuidas osutatakse \u00e4mmaemandusteenust esmatasandi tervishoius. R\u00e4\u00e4kimata sellest, mil m\u00e4\u00e4ral rakendatakse seni koostatud \u00f5endusalaseid tegevusjuhendeid esmatasandi tervishoius. Need on vaid m\u00f5ned teemad, mis vajavad kaardistamist l\u00e4bi uurimist\u00f6\u00f6de. Hea meel on t\u00f5deda, et see protsess on n\u00fc\u00fcdseks juba k\u00e4imas esmatasandi uurimisr\u00fchma tegevusena.
L\u00e4htuvalt ICN raportist esmatasandi \u00f5enduse arengusuundade kohta ja k\u00e4esoleva artikli autori rahvusvahelisest kogemusest, loodi 2024. aasta kevadel Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli juurde esmatasandi tervishoiu uurimisr\u00fchm ETTH-UR. Uurimisr\u00fchma visiooniks on esmatasandi \u00f5enduse ja siduserialade sihip\u00e4rane, t\u00f5endusp\u00f5hine, inimkeskne, inter- ja intradistsiplinaarne ning kestlik arendamine. Uurimisr\u00fchma teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse saavutamisel v\u00e4\u00e4rtustan koost\u00f6\u00f6d esmatasandi tervishoiu spetsialistidega: pere\u00f5dede, perearstide, \u00e4mmaemandatega. Samav\u00e4\u00e4rselt on v\u00e4ga oluline koost\u00f6\u00f6 Eesti \u00d5dede Liidu, Eesti \u00c4mmaemandate \u00dchingu, Eesti Perearstide Seltsi, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esmatasandi tervishoiu valdkonna spetsialistidega.
ETTH-UR \u00fcheks fookustegevuseks on terviseteaduste magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste teadlik kaasamine teadustegevusse esmatasandi tervishoiu valdkonnaga seotud uurimist\u00f6\u00f6des, millest valmivad \u00fcli\u00f5pilaste magistrit\u00f6\u00f6d. Eraldi soovin r\u00f5hutada vajadust koondada uurimisr\u00fchma raames tehtavate esmatasandit k\u00e4sitlevate uurimist\u00f6\u00f6de tulemused. L\u00f5pule viidud teadusuuringute tulemused hakkavad olema k\u00e4ttesaadavad esmatasandi tervishoiuspetsialistidele, sidusr\u00fchmadele, otsustajatele ja avalikkusele ETTH-UR veebilehel.
ETTH-UR uurimisr\u00fchma tegevustes oleme j\u00f5udnud esimeste uurimistulemusteni, mida jooksvalt avalikustatakse, kuna pere\u00f5ed n\u00e4evad vajadust pere\u00f5enduse eriala arendamiseks. \u00dche magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilase uurimust\u00f6\u00f6st selgus, mida pere\u00f5ena t\u00f6\u00f6d alustanud \u00fcld\u00f5ed esimesel kahel aastal peale k\u00f5rgkooli l\u00f5petamist konkreetselt vajavad ning kuidas pere\u00f5ed hindavad enda krooniliste haigustega seotud toitumisalaseid teadmisi ja oskusi. Nimetatud teadmised j\u00e4tkuvad rakendustegevustena, kuna esmatasandi \u00f5e p\u00e4devus peab olema v\u00e4ga lai. ETTH-UR uurimisr\u00fchma tegevusena on t\u00f6\u00f6protsessis eesti keelde kohandatav rahvusvaheliselt valideeritud eneset\u00f5hususe m\u00f5\u00f5dik kroonilise haigusega patsiendi hindamisel ning \u00f5ppematerjal k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5ve ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga patsiendi terviklikuks k\u00e4sitlemiseks pere\u00f5e iseseisval vastuv\u00f5tul. Nii eneset\u00f5hususe m\u00f5\u00f5diku kui ka \u00f5ppematerjali loomine t\u00e4hendab k\u00f5rgkoolis tervise\u00f5enduse eriala magistrit\u00f6\u00f6na valminud arendusprojektide praktikasse rakendamist.
Minu suurim t\u00e4nu kuulub uurimisr\u00fchma tuumikliikmetele, kelleks on kaaslektorid Haide Laurson ja Marika Rosin ning lektor Merit Taim. Lisaks olen v\u00e4ga t\u00e4nulik k\u00f5igile magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilastele, kes teevad uurimist\u00f6id esmatasandi uurimisr\u00fchma raames. Uurimisr\u00fchm teeb koost\u00f6\u00f6d, et panustada teadustegevusse, mis aitab parandada praktilise tegevuse kvaliteeti esmatasandi tervishoiu \u00f5enduses ja selle siduserialadel. Uurimisr\u00fchmal on plaanis kaasata v\u00e4lisrahastust projektile, mille tulemusena valmib koost\u00f6\u00f6s rahvusvaheliselt tunnustatud \u00f5dedest praktikutega t\u00f6\u00f6riist pere\u00f5dedele \u00f5endussekkumiseks kroonilise diagnoosiga patsiendi puhul. Hindan k\u00f5rgelt kvaliteetsel tasemel tehtud teadusuuringuid, mida saab publitseerida ka rahvusvahelisel tasandil. Kvaliteetne teadustegevus saab teoks ainult l\u00e4bi teadusmetodoloogilise ettevalmistuse saanud inimeste \u00fchisest koost\u00f6\u00f6st, kuid tugeva panuse selle \u00f5nnestumiseks annavad ka esmatasandi \u00f5enduse ja selle siduserialade sisu tundvad p\u00fchendunud erialaspetsialistid.
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti esmatasandi \u00f5endus vajab t\u00f5endusp\u00f5hist ja kestvat arendamist l\u00e4bi kvaliteetsete teadusuuringute. Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool, kus \u00f5petatakse \u00f5desid nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel, on parim organisatsioon selle tegevuse eestvedajaks Eestis l\u00e4bi uurimisr\u00fchma ETTH-UR teadus- ja arendustegevuste. Lisaks eeltoodule on sama oluline \u00f5ppekavade j\u00e4rjepidev arendamine esmatasandi \u00f5endusega seotud ainetes nii bakalaureuse- kui magistritasemel, et k\u00f5rgkooli l\u00f5petanud \u00f5ed ja eri\u00f5ed oleks valmis t\u00f6\u00f6turu vajadustele vastavaks tegevuseks. Koost\u00f6\u00f6 \u00f5e, \u00e4mmaemanda ja perearstide erialaorganisatsioonidega ning Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga loob Eestis v\u00f5imalused esmatasandi \u00f5enduse ja sellega seotud sidus\u00aderialade j\u00e4tkusuutlikuks, t\u00f5endusp\u00f5hiseks ja sihip\u00e4raseks arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n