{"id":2823,"date":"2024-12-12T08:40:34","date_gmt":"2024-12-12T06:40:34","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2823"},"modified":"2024-12-12T08:45:35","modified_gmt":"2024-12-12T06:45:35","slug":"tartu-tervishoiu-korgkooli-oppurite-kogetud-raskused-ja-rahulolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/tartu-tervishoiu-korgkooli-oppurite-kogetud-raskused-ja-rahulolu\/","title":{"rendered":"Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppurite kogetud raskused ja rahulolu"},"content":{"rendered":"\n
Eesti \u00fcli\u00f5pilaskond on mitmekesistumas: \u00fcha enam inimesi alustab \u00fclikooli\u00f5pinguid p\u00e4rast mitmeaastast pausi. \u00d5ppurite keskmine vanus on t\u00f5usnud ning \u00f5ppurite taust on v\u00e4ga mitmekesine. \u00dclikooli astujad on kombinatsioon \u00e4sja g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petanud noorukitest, t\u00f6\u00f6tavatest ning lastega \u00f5ppuritest (Haugas jt 2023).<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5rghariduse omandamine, \u00fclalpeetavate laste kasvatamine ja \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine on suur v\u00e4ljakutse. \u00d5ppimine k\u00f5rgkoolis n\u00f5uab pikaajalist p\u00fchendumist, aja ja muude ressursside jagamist ning pidevat motivatsiooni s\u00e4ilitamist. \u00d5ppet\u00f6\u00f6ga seotud raskused on sageli seotud ajapuuduse v\u00f5i -planeerimisega ning raskustega t\u00f6\u00f6-, kooli- ja eraelu \u00fchildamisel (Roosalu 2010). Rahulolu \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga m\u00f5jutab omakorda otseselt \u00f5ppurite motivatsiooni ja p\u00fchendumist \u00f5ppimisele (Valk jt 2023).<\/p>\n\n\n
\nJoonis 1. \u00d5ppurite t\u00f6\u00f6h\u00f5ive \u00f5ppekava ja laste olemasolu l\u00f5ikes (%).\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Hiljutised uuringud n\u00e4itavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on Eestis t\u00f5usutrendis ning eriti suur on probleemide levimus nooremate t\u00e4iskasvanute hulgas (Rahvastiku vaimse\u2026 2022, Kender jt 2022). Teema on aktuaalne ka Eesti \u00fcli\u00f5pilaskonnas, kuna viimase kuue aastaga on vaimse tervise probleeme tajuvate \u00fcli\u00f5pilaste arv viiekordistunud ning igal neljandal \u00fcli\u00f5pilasel on enda hinnangul erivajadus v\u00f5i pikaajaline terviseprobleem (Haugas jt 2023). Seega on \u00fclikoolidel oluline m\u00f5ista \u00f5ppurite peamisi \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga seotud raskusi, et ennetada l\u00e4bip\u00f5lemist ja toetada \u00f5ppurite heaolu. Lastega ja lasteta \u00f5ppurite v\u00f5rdlus aitab tuvastada erinevusi nende kogemustes ja vajadustes, et suunata kooli ressursse \u00f5ppekvaliteedi parendamisele ja kohandatud toetusmeetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolev artikkel p\u00f5hineb \u00f5e \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilaste Aiki Rooalliku ja Piia Puuderselli l\u00f5put\u00f6\u00f6 \u201eTartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppurite kogetud raskused ning tajutud koormus \u00f5pingute perioodil, erinevused lastega ja lasteta \u00f5ppurite vahel\u201c raames kogutud uuringu andmetel. K\u00e4esoleva artikli eesm\u00e4rk on kirjeldada \u00f5ppurite kogetud raskusi \u00f5pingute perioodil ja rahulolu ning v\u00f5rrelda nimetatud n\u00e4itajate osas lastega ja lasteta ning erinevate \u00f5ppekavade \u00f5ppureid.<\/p>\n\n\n\n
Metoodika<\/h3>\n\n\n\n
K\u00fcsitlus viidi l\u00e4bi Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppurite hulgas perioodil 01.11.2023\u201331.12.2023 LimeSurvey keskkonnas. K\u00fcsimustiku koostamisel v\u00f5eti eeskuju EUROSTUDENT VII k\u00fcsimustikust ning see koosk\u00f5lastati Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli (TTHKK) teadus- ja arendustegevuse kolleegiumiga. Uuringukutse saadeti k\u00f5igile TTHKK \u00f5ppurite k\u00f5rgkooliga seotud meiliaadressidele (n=1494), k\u00fcsimustiku t\u00e4itmist alustas 728 \u00f5ppurit. L\u00f5plik valim kujunes 449 t\u00e4ielikult t\u00e4idetud ankeedi p\u00f5hjal, vastamism\u00e4\u00e4r oli 30%. Vastamism\u00e4\u00e4r oli k\u00f5rgeim magistri\u00f5ppekaval (37%) ning madalaim kutse\u00f5ppekaval (23%).<\/p>\n\n\n
\nJoonis 2. \u00d5pingute ajal kogetud raskused lastega ja lasteta \u00f5ppurite l\u00f5ikes (%). T\u00e4rniga on t\u00e4histatud raskused, mille osas esineb statistiliselt oluline erinevus r\u00fchmade vahel.\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Anal\u00fc\u00fcsis esitatakse andmed lastega ja lasteta \u00f5ppurite ning \u00f5ppekava v\u00f5rdluses. Lastega \u00f5ppuriteks loeti vastajad, kellel oli laps vanuses 0\u201319 eluaastat. Andmeanal\u00fc\u00fcsiks liideti \u00f5ppekavad ja loodi j\u00e4rgmised \u00f5ppekavar\u00fchmad: MA (radiograafia ja terviseteaduste magistri\u00f5ppekavad; kutse\u00f5pe (mass\u00f6\u00f6ri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja, hooldust\u00f6\u00f6taja, erakorralise meditsiini tehniku ja podoloogi \u00f5ppekavad, \u00d5E\/\u00c4E (\u00f5e ja \u00e4mmaemanda \u00f5ppekavad), FT\/TK (f\u00fcsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti \u00f5ppekavad) ning BA\/RT (bioanal\u00fc\u00fctiku ja radioloogiatehniku \u00f5ppekavad).<\/p>\n\n\n\n
Andmete anal\u00fc\u00fcsiks kasutati statistikaprogrammi JASP versiooni 0.18.3. R\u00fchmade v\u00f5rdlemiseks kasutati arvuliste tunnuste korral Mann-Whitney U-testi v\u00f5i Kruskal-Wallise testi ning mittearvuliste tunnuste korral \u03c72-testi v\u00f5i Z-testi. Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p \u2264 0,05.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppurite taust<\/h3>\n\n\n\n
Vastanud \u00f5ppuritest enamik (91%) olid naised ja 65% olid alla 30aastased (tabel 1). \u00d5ppurid olid vanuses 18\u201354 aastat, keskmine vanus oli 28,4 aastat (standardh\u00e4lve 9,9) ja mood 21 aastat. V\u00f5rreldes Eesti \u00fcli\u00f5pilaskonnaga olid TTHKK \u00f5ppurid m\u00f5nev\u00f5rra vanemad \u2013 Eestis keskmine \u00fcli\u00f5pilaste vanus 2022. aastal oli 27,2 aastat ning alla 30-aastaste osakaal 71% (Haugas jt 2023). TTHKK \u00f5ppurite mediaanvanus oli 23 aastat (alumine kvartiil 21 ja \u00fclemine kvartiil 35 aastat), lasteta \u00f5ppuritel 22 ja lastega \u00f5ppuritel 38 aastat. \u00d5ppekavade v\u00f5rdluses olid k\u00f5ige vanemad kutse\u00f5ppe \u00f5ppurid (mediaan 39 aastat), magistri\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilaste mediaanvanus oli 31 aastat ning rakendusk\u00f5rghariduse \u00fcli\u00f5pilastel 22\u201323 aastat.<\/p>\n\n\n
\nJoonis 3. \u00d5ppurite hinnangud rahuloluga seotud v\u00e4idetele (%).\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Neljandikul (27%) \u00f5ppuritest oli v\u00e4hemalt \u00fcks alla 20-aastane laps. V\u00f5rreldes kogu Eesti \u00fcli\u00f5pilaskonnaga oli TTHKK \u00f5ppurite hulgas m\u00f5nev\u00f5rra rohkem lapsevanemaid \u2013 Eestis on iga viies \u00fcli\u00f5pilane lapsevanem (Haugas jt 2023). Lastega \u00f5ppureid oli enim magistri- ja kutse\u00f5ppekava \u00f5ppurite hulgas (55% ja 44%), rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppekaval oli k\u00f5ige sagedamini lapsi \u00d5E\/\u00c4E (24%) ja k\u00f5ige harvemini FT\/TK \u00fcli\u00f5pilastel (16%).<\/p>\n\n\n\n
Varasemalt oli k\u00f5rghariduse omandanud iga neljas (24%) \u00f5ppur, neist omakorda igal viiendal oli magistri- v\u00f5i doktorikraad. V\u00f5rreldes rakendusk\u00f5rghariduse \u00fcli\u00f5pilastega oli oluliselt rohkem varasema k\u00f5rgharidusega \u00f5ppureid kutse\u00f5ppekava (37%) \u00f5ppurite hulgas. K\u00f5rgharidusega \u00f5ppureid oli oluliselt sagedamini ka lastega \u00f5ppurite hulgas (49% vs. 15%).<\/p>\n\n\n\n
\nTabel 1. Vastajate taust (n ja %).\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
V\u00e4hemalt kolm neljandikku \u00f5ppuritest k\u00e4is \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6l, osakoormusega t\u00f6\u00f6tas iga teine ja t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tas iga kolmas \u00f5ppur. \u00d5E\/\u00c4E \u00fcli\u00f5pilaste hulgas oli v\u00f5rreldes FT\/TK ja BA\/RT \u00fcli\u00f5pilastega oluliselt enam t\u00f6\u00f6tavaid \u00fcli\u00f5pilasi. Samuti k\u00e4isid \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6l sagedamini lastega \u00f5ppurid (joonis 1).<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppuritelt uuriti, kas nad tajuvad end pigem \u00f5ppuri v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajana. End n\u00e4gi pigem t\u00f6\u00f6tajana kolmandik (34%) \u00f5ppuritest, kuid tulemused olid \u00f5ppekavade v\u00f5rdluses v\u00e4ga erinevad. K\u00f5ige sagedamini tajusid end t\u00f6\u00f6tajana magistri- ja kutse\u00f5ppekava \u00f5ppurid (vastavalt 79% ja 69%). Rakendusk\u00f5rghariduse \u00fcli\u00f5pilastest pidasid end oluliselt harvemini t\u00f6\u00f6tajateks BA\/RT \u00fcli\u00f5pilased (9%) v\u00f5rreldes FT\/TK ja \u00d5E\/\u00c4E \u00fcli\u00f5pilastega (vastavalt 31% ja 28%). Lastega \u00f5ppurid pidasid end oluliselt sagedamini pigem t\u00f6\u00f6tajaks kui \u00f5ppuriks (74% vs. 47%).<\/p>\n\n\n\n
Vaatamata suurele t\u00f6\u00f6tavate \u00f5ppurite osakaalule oli majanduslikult raske hakkama saada enam kui pooltel (63%) \u00f5ppuritest. K\u00f5ige sagedamini esines majanduslikke raskusi kutse\u00f5ppe \u00f5ppuritel (77%) ja k\u00f5ige harvemini BA\/RT \u00fcli\u00f5pilastel (53%), ent erinevused ei olnud statistiliselt olulised. Lastega \u00f5ppuritel esines majanduslikke raskusi m\u00f5nev\u00f5rra sagedamini kui lasteta \u00f5ppuritel (66% vs. 62%), ent see erinevus ei olnud samuti statistiliselt oluline.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pinguteaegsed raskused<\/h3>\n\n\n\n
K\u00f5rgkooli\u00f5pingute jooksul v\u00f5ib esineda mitmesuguseid raskuseid, mis on seotud t\u00f6\u00f6, \u00f5pingute ja isikliku elu \u00fchildamisega. K\u00e4esolevas uuringus oli k\u00f5ige sagedamini kogetud raskusteks isikliku elu probleemid sh probleemid pere ja tervisega (60%), rahalised probleemid (46%) ja motivatsiooni puudus (38%) (tabel 2). M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid raskusi ei olnud \u00f5pingute ajal kogenud k\u00fcmnendik \u00f5ppuritest ning see n\u00e4itaja oli sarnane nii lastega kui lasteta \u00f5ppurite v\u00f5rdluses.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcldjoontes olid kogetud raskused \u00f5ppekavade v\u00f5rdluses sarnased (tabel 2). Raskusi seoses \u00f5ppepraktikaga t\u00f5id v\u00f5rreldes teiste \u00fcli\u00f5pilastega oluliselt sagedamini v\u00e4lja \u00d5E\/\u00c4E \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilased. Motivatsiooni puudust esines teistest oluliselt v\u00e4hem kutse\u00f5ppekava \u00f5ppuritel.<\/p>\n\n\n\n
Lasteta \u00f5ppuritel esines v\u00f5rreldes lastega \u00f5ppuritega oluliselt sagedamini probleeme isiklikus elus (sh vaimse tervisega seotud probleemid) ning raskusi \u00f5ppepraktikal (joonis 2). See, et lasteta (ja \u00fchtlasi noorematel) \u00fcli\u00f5pilastel esines rohkem raskusi isiklikus elus, ei olnud \u00fcllatav. Rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel on vaimsete h\u00e4irete suhtes haavatavad r\u00fchmad just noored t\u00e4iskasvanud, madalama haridustaseme ja v\u00e4iksema sissetulekuga vastajad (Rahvastiku vaimse\u2026 2022).<\/p>\n\n\n\n
Samuti on leitud, et lastega peredes elavatel t\u00e4iskasvanutel on v\u00e4hem vaimse tervise probleeme v\u00f5rreldes \u00fcksi elavate inimestega (Rahvastiku vaimse\u2026 2022) ehk vaatamata sellele, et lastega kooselamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada lisastressi ja -koormust on see samal ajal kaitseteguriks vaimse tervise probleemide vastu. Nooremate \u00fcli\u00f5pilaste sagedasemaid isikliku elu probleeme v\u00f5ib selgitada ka ebakindlusega tuleviku ja majandusliku olukorra suhtes. Noored t\u00e4iskasvanud kogevad sagedamini ka \u00fcksildustunnet (Kender jt 2022), mis v\u00f5ib kergesti tekkida perest eemal elavatel \u00fcli\u00f5pilastel.<\/p>\n\n\n
\nTabel 2. \u00d5pingute ajal kogetud raskused \u00f5ppekava l\u00f5ikes (%).\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Lasteta \u00f5ppuritel esines oluliselt sagedamini motivatsioonipuudust ning neil olid kehvemad ajaplaneerimise oskused. Haugas jt (2023) leidsid sarnaselt, et lastega \u00f5ppurid olid motiveeritumad ja sihikindlamad, sest ilmselt olid nad enda haridustee valiku p\u00f5hjalikumalt l\u00e4bi m\u00f5elnud. Samuti on leitud, et lastega \u00f5ppuritel on paremad enesejuhtimise oskused, kuna neil on vajadus tasakaalustada mitmek\u00fclgseid kohustusi t\u00f6\u00f6, pere ja \u00f5pingute vahel (Vint 2017). V\u00f5ib olla, et seet\u00f5ttu on lastega \u00f5ppurid harjunud oma aega paremini planeerima. Noorematel, \u00e4sja keskkooli l\u00f5petanud ning k\u00f5rgkooli \u00f5ppima asunud \u00f5ppuritel v\u00f5ib olla keerulisem ka aega iseseisvalt organiseerida, kuna keskkoolides kasutatavad e-\u00f5ppeplatvormid j\u00e4tavad noored ilma ajaplaneerimise oskuste praktilisest kogemusest.<\/p>\n\n\n\n
Lastega \u00f5ppuritel oli v\u00f5rreldes lasteta \u00f5ppuritega neli korda sagedamini probleemiks kehv digip\u00e4devus, kuid on selge, et digiraskused on seotud pigem \u00f5ppurite vanuse kui laste olemasoluga. Vanematel \u00f5ppuritel v\u00f5ib olla v\u00e4hem kogemusi kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kohanemisraskused, ajapuudus ning v\u00e4ljakujunenud harjumused ja eelistused v\u00f5ivad takistada neil uute digioskuste omandamist ja kasutamist v\u00f5rreldes nooremate \u00f5ppuritega. Samas on t\u00e4nap\u00e4eval on arvutikasutamise oskus v\u00e4ga vajalik ning aina rohkem peavad \u00f5ppurid tegelema erinevate \u00f5ppet\u00f6\u00f6dega arvutis (Vint 2017).<\/p>\n\n\n\n
Rahulolu<\/h3>\n\n\n\n
V\u00e4hemalt kaks kolmandikku \u00f5ppuritest oli tunniplaani ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldusega rahul ning soovitaks oma \u00f5ppekava ka teistele (joonis 3). Ligikaudu kolmandik \u00f5ppuritest eeldas enne \u00f5pingute alustamist, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ja eraelu ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6elu \u00fchildamine on lihtsam.<\/p>\n\n\n\n
Keskmine rahulolu tunniplaani ja k\u00f5rgkooli toega \u00f5pingute ja t\u00f6\u00f6elu \u00fchildamisel oli k\u00f5rgeim magistri- ja kutse\u00f5ppekava \u00f5ppurite hulgas ning madalaim \u00d5E\/\u00c4E \u00fcli\u00f5pilaste hulgas (tabel 3). \u00d5E\/\u00c4E \u00fcli\u00f5pilaste suurema rahulolematuse p\u00f5hjus on seotud ilmselt asjaoluga, et v\u00f5rreldes teiste \u00fcli\u00f5pilastega on nende hulgas enam t\u00f6\u00f6tavaid ning lastega \u00fcli\u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n
Lastega \u00f5ppurite hulgas oli oluliselt enam neid, kes eeldasid, et eraelu ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 \u00fchildamine on lihtsam, ent muude v\u00e4idete osas olid lastega ja lasteta \u00f5ppurite hinnangud sarnased.<\/p>\n\n\n
\nTabel 3. \u00d5ppurite keskmised hinnangud rahuloluga seotud v\u00e4idetele \u00f5ppekava l\u00f5ikes\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
T\u00f5siselt kaalus akadeemilise puhkuse v\u00f5tmist 7% \u00f5ppuritest ning see oli sarnane nii lastega kui lasteta \u00f5ppuritel. M\u00f5nev\u00f5rra sagedamini m\u00f5tlesid akadeemilise puhkuse v\u00f5tmisele magistri\u00f5ppe ja \u00d5E\/\u00c4E \u00fcli\u00f5pilased (vastavalt 10% ja 9%), samal ajal kui akadeemilisele puhkusele m\u00f5tlesid vaid \u00fcksikud BA\/RT ja FT\/TK \u00fcli\u00f5pilased, ent see erinevus ei olnud statistiliselt oluline.<\/p>\n\n\n\n
Uuringu tugevused ja puudused<\/h3>\n\n\n\n
K\u00e4esoleva uuringu tugevuseks on selle esinduslikkus vastajate vanuse osas (valimi ja TTHKK k\u00f5igi \u00f5ppurite keskmine vanus olid sarnased). Uuringu puuduseks v\u00f5ib pidada l\u00e4bil\u00f5ikelist uuringukavandit, kus andmeid koguti \u00fchekordselt ja l\u00fchikese perioodi jooksul, mist\u00f5ttu ei saa leida p\u00f5hjuslikke seoseid. Puudusena saab v\u00e4lja tuua suhteliselt madala vastamism\u00e4\u00e4ra ning selle, et andmeanal\u00fc\u00fcsis ei kohandatud tulemusi vastajate vanusele ning t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele. Seega on t\u00f5en\u00e4oline, et erinevused r\u00fchmade v\u00f5rdluses on ennek\u00f5ike seotud mitte niiv\u00f5rd laste olemasolu ja \u00f5ppekavaga kuiv\u00f5rd \u00f5ppurite vanusega.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5te ja j\u00e4reldused<\/h3>\n\n\n\n
Neljandikul TTHKK \u00f5ppuritest oli alla 20-aastane laps ning kolm \u00f5ppurit neljast t\u00f6\u00f6tas \u00f5pingute ajal. Iga kolmas \u00f5ppur tajus end pigem t\u00f6\u00f6taja kui \u00f5ppurina. Nii t\u00e4is- kui ka osakoormusega t\u00f6\u00f6tasid suurema t\u00f5en\u00e4osusega just lastega \u00f5ppurid, mis viitab sellele, et neil v\u00f5ib lisaks \u00f5ppet\u00f6\u00f6le olla rohkem kohustusi nii isiklikus kui ka t\u00f6\u00f6elus. Samas esines isikliku elu probleeme sagedamini just lasteta \u00f5ppuritel.<\/p>\n\n\n\n
Olulisemateks raskusteks, millega \u00f5ppurid \u00f5pingute ajal kokku puutusid, olid probleemid isiklikus elus, rahalised probleemid, \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga seotud raskused ning motivatsioonipuudus. Lasteta \u00f5ppuritel oli kehvem ajaplaneerimisoskus ning neil esines sagedamini motivatsioonipuudust. K\u00f5rgkoolis \u00f5ppimine n\u00f5uab h\u00e4id ajaplaneerimise oskusi, seega v\u00f5iks stressijuhtimise ja ajaplaneerimisoskuste arendamine olla tihedamalt integreeritud \u00f5ppesse, et toetada \u00f5pilasi nende akadeemilistes pingutustes ja \u00fcldises elukvaliteedis. Lastega \u00f5ppurid kogesid oluliselt rohkem digip\u00e4devusega seotud raskuseid, mist\u00f5ttu v\u00f5iks vanematele \u00f5ppuritele pakkuda t\u00e4iendavat tuge digioskuste arendamisel.<\/p>\n\n\n\n
Enamik \u00f5ppuritest oli tunniplaani ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6korraldusega rahul ning suuri erinevusi lastega ja lasteta \u00f5ppurite v\u00f5rdluses ei esinenud. Ehkki \u00fcldjoontes olid rahulolun\u00e4itajad \u00f5ppekavati sarnased, v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00f5e ja \u00e4mmaemandate \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilastele, kes on teistest oluliselt rahulolematumad ilmselt suurema t\u00f6\u00f6- ja pereeluga seotud koormuse t\u00f5ttu. K\u00e4esoleva artikli aluseks oleva uuringu autorid toovad v\u00e4lja, et k\u00f5rgkool v\u00f5iks kaaluda paindlikumaid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi, mis arvestavad lastega ja t\u00f6\u00f6tavate \u00f5ppurite erinevate vajadustega. See omakorda aitaks \u00f5ppuritel leida paremat tasakaalu \u00f5pingute, t\u00f6\u00f6 ja pereelu vahel.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nus\u00f5nad<\/h3>\n\n\n\n
T\u00e4nan k\u00f5iki \u00f5ppureid, kes k\u00fcsitlusele vastasid. Suur t\u00e4nu Aiki Rooallikule ja Piia Puudersellile uuringu \u201eTartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli \u00f5ppurite kogetud raskused ning tajutud koormus \u00f5pingute perioodil, erinevused lastega ja lasteta \u00f5ppurite vahel\u201c korraldamise eest. Kaitstud l\u00f5put\u00f6\u00f6ga on v\u00f5imalik tutvuda kooli raamatukogus ja elektroonkataloogis RIKSWEB.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
\n
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu l\u00f5pparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu \u00dclikool.<\/li>\n\n\n\n
Haugas, S., Kendrali, E., Kletter, T. (2023). EUROSTUDENT 8 Eesti tulemuste l\u00fchi\u00fclevaade. Tallinn: M\u00f5ttekoda Praxis. https:\/\/www.hm.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2023-10\/EUROSTUDENT8_Lopparuanne.pdf.<\/li>\n\n\n\n
Kender, E., Vorobjov, S, Reile, R., Innos, K., Nurk, E., Laidra, K., Tamson, M. (2022). Depressiooni s\u00fcmptomite olemasolu ja sellega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikup\u00f5hise COVID-19-kiiruuringu tulemused. Eesti Arst 2022; 101:605\u2013617.<\/li>\n\n\n\n
Roosalu, T. (2010). Kolmekesi elukestvas \u00f5ppes: \u00f5ppija, kool ja t\u00f6\u00f6andja. https:\/\/www.andras.ee\/sites\/default\/files\/Triin_Roosalu_Kolmekesi_elukestvas_oppes.pdf<\/li>\n\n\n\n
Vint, J. (2017). Mittetraditsioonilise \u00f5ppija \u00f5pioskused k\u00f5rgkoolis kutse\u00f5petaja \u00f5ppekaval \u00f5ppimiseks. Tartu \u00dclikool, kutse\u00f5petaja \u00f5ppekava. Bakalaureuset\u00f6\u00f6.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti \u00fcli\u00f5pilaskond on mitmekesistumas: \u00fcha enam inimesi alustab \u00fclikooli\u00f5pinguid p\u00e4rast mitmeaastast pausi. \u00d5ppurite keskmine vanus on t\u00f5usnud ning \u00f5ppurite taust on v\u00e4ga mitmekesine. \u00dclikooli astujad on kombinatsioon \u00e4sja g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petanud noorukitest, t\u00f6\u00f6tavatest ning lastega \u00f5ppuritest (Haugas jt 2023). K\u00f5rghariduse omandamine, \u00fclalpeetavate laste kasvatamine ja \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine on suur v\u00e4ljakutse. \u00d5ppimine k\u00f5rgkoolis n\u00f5uab pikaajalist p\u00fchendumist, […]<\/p>\n","protected":false},"author":62,"featured_media":2845,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_ppma_block_editor_authors":""},"categories":[2],"tags":[],"ppma_author":[225],"class_list":["post-2823","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-aktuaalne","wpautop"],"authors":[{"term_id":225,"user_id":62,"is_guest":0,"slug":"elisa-kender-oppejoud-1","display_name":"Elisa Kender, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","author_category":"","user_url":"","last_name":"","first_name":"","job_title":"","description":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2823","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/62"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2823"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2823\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2837,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2823\/revisions\/2837"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2845"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2823"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2823"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2823"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2823"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"Joonis](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opiraskused.jpg\")
![\"Joonis](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opiraskused2.jpg\")
![\"Joonis](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opiraskused3.jpg\")
![\"Tabel](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opi1.jpg\")
![\"Tabel](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opi2.jpg\")
![\"Tabel](\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/opi3.jpg\")