{"id":2768,"date":"2024-12-06T20:47:54","date_gmt":"2024-12-06T18:47:54","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2768"},"modified":"2024-12-12T09:10:36","modified_gmt":"2024-12-12T07:10:36","slug":"kuidas-saada-hakkama-vahetusuliopilasena-jaapanis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/kuidas-saada-hakkama-vahetusuliopilasena-jaapanis\/","title":{"rendered":"Kuidas saada hakkama vahetus\u00fcli\u00f5pilasena Jaapanis"},"content":{"rendered":"\n

Olen Tallinna \u00dclikooli Hiina uuringute tudeng. Kuna \u00f5pin k\u00f5rvalerialana Jaapani keelt ja kultuuri, otsustasin minna \u00f5ppima meie \u00fclikooli partner\u00fclikooli Jaapanis, Akita Rahvusvahelisse \u00dclikooli. Varem olen siiski paar korda k\u00e4inud suvelaagris Hiinas, Shanghais ja Pekingis. See oli samuti v\u00e4ga huvitav, kuid antud artiklis r\u00e4\u00e4gin natuke Jaapaniga seonduvatest seikadest, mis vajasid k\u00fcll aega harjumiseks, kuid muutsid minu sealse elu kergemaks ja huvitavamaks.<\/p>\n\n\n\n

Jaapani kultuurist olen tegelikult olnud huvitatud isegi kauem, kui Hiina kultuurist, ning sellep\u00e4rast olen aastaid vaadanud erinevaid Jaapani elu k\u00e4sitlevaid videosid ja blogisid. Enne \u00fclikooli astumist unistasin isegi Jaapanis \u00f5ppimisest, mis l\u00e4kski sellel aastal t\u00e4ide. Internetist Jaapaniga seotud materjalide lugemine ja vaatamine, mida tegin puhtalt isiklikust huvist, valmistas mind ette osaks, kuid mitte k\u00f5igiks igap\u00e4evaelu aspektideks, millega Jaapanis olles kokku puutusin. Alguses tutvustangi natuke igap\u00e4evaeluga seonduvaid tavalisi asju, millele alguses poleks m\u00f5eldagi osanud.<\/p>\n\n\n\n

Eri paigus eri ilm<\/h3>\n\n\n\n

Ettevalmistust Jaapanis elamiseks alustasin muidugi juba Eestis. Jaapanis algab \u00f5ppeaasta kevadsemestriga, mille algus on aprillis ja l\u00f5pp suve l\u00f5pus. Jaapanisse minnes tuleb kindlasti arvestada, missugusel aastaajal ning millisesse piirkonda minna. Mina j\u00f5udsin Tokyosse m\u00e4rtsi l\u00f5pus, pool n\u00e4dalat enne sealse \u00f5ppeaasta algust. Kuna minu \u00fclikool asus Akitas, mis on riigi p\u00f5hjaosas, olin valmistunud k\u00fclmaks ilmaks ja arvestasin, et sealne kliima sarnaneb Eesti omale. Alguses olin planeerinud natuke aega kohalikku ellu sisse elamiseks ning seet\u00f5ttu veetsin kolm-neli p\u00e4eva Tokyos.<\/p>\n\n\n

\n
\"Kirsi\u00f5ied
Kirsi\u00f5ied Tokyos m\u00e4rtsi l\u00f5pus. Fotod: Erakogu\n<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Algul olin v\u00e4ga \u00fcllatunud, sest eeldasin, et Tokyo ja Akita ilm on veidi erinevad. Tegelik erinevus osutus aga palju suuremaks. Tokyos olles tundus, et olen Eestis lennukisse minnes ilmaaegu talvemantli selga pannud, kuna Tokyos oli sooja juba 25 kraadi v\u00f5i rohkemgi. Shinkansen\u2019is (Jaapani kiirrongis) istudes m\u00f5tlesin, et \u00fclikooli j\u00f5udes saadan oma talvemantli kohe postiga Eestisse tagasi. Rongist v\u00e4ljudes sain aga aru, et Akitas on ilm isegi k\u00fclmem kui Eestis. Samas huvitaval kombel oli seal suvel umbes sama palav nagu Tokyos, kus oli \u00fcle 30 kraadi sooja.<\/p>\n\n\n\n

Nii et riiete pakkimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaolude ja sihtkoha geograafilise asukohaga. L\u00f5puks olin rahul, et kaasa said v\u00f5etud nii talve- kui ka suveriided.<\/p>\n\n\n\n

Peale riiete pakkimise pidin l\u00e4bi m\u00f5tlema, kuidas seal igap\u00e4evaseid asjaajamisi korraldada: n\u00e4iteks \u00fchistranspordiga s\u00f5ita, interneti\u00fchendus saada, postiteenust kasutada ja nii edasi. Kui Tokyo Haneda lennujaama j\u00f5udsin, oli esimene m\u00f5te SIM-kaardi ostmine, kuna pidin kindlasti andma omadele Eestis teada, et olen kenasti kohale j\u00f5udnud. Ei ole kindel, et sain lennujaamas just parima pakkumise, aga alguses oli see v\u00e4gagi abiks. Hiljem avastasin, et oleksin saanud internetist endale SIM-kaardi juba Eestis tellida. See oleks olnud palju mugavam ning m\u00f5ned teised vahetus\u00f5pilased nii tegidki. Samuti on seal internetti v\u00e4ga vaja liiklemiseks, kuna ilma Google Mapsita oleks see olnud \u00e4\u00e4rmiselt keeruline.<\/p>\n\n\n\n

Samuti m\u00f5tlesin, kuidas saada Tokyost Akitasse. Tagantj\u00e4rele tarkusena oleks olnud odavam, kiirem ja mugavam minna lennukiga. Just Jaapanisse j\u00f5udnuna arvasin aga, et parim variant selleks on kiirrong ning otsustasin lennujaamas osta pileti sellele. S\u00f5it kiirrongiga Akitasse v\u00f5ttis aega umbes 4 tundi. Ma ei kahetse sugugi, et selle variandi valisin, sest rongi aknast v\u00e4lja oli v\u00e4ga huvitav vaadata, kuna Jaapani maastik on Eesti omast v\u00e4ga erinev.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige rohkem avaldasid muljet m\u00e4ed ja riisip\u00f5llud, kuna neid polnud ma kunagi varem n\u00e4inud.
\u00dcks olulisemaid aspekte \u2013 milleks ma \u00fcldse valmis polnud, nagu hiljem selgus \u2013 oli linnasisene \u00fchistransport. Alguses, kui Tokyot uudistasin, ei julgenud ma \u00fchistranspordiga \u00fcldse s\u00f5ita. Esimesed paar p\u00e4eva k\u00e4isin kohtades, kuhu oli v\u00f5imalik jalgsi minna. Kui esimest korda otsustasin minna hotellist kaugemale, selgus, et sinna tuleb minna mitme erineva rongiga.<\/p>\n\n\n

\n
\"Lootosed
Lootosed Akita \nrongijaama juures \njuulis.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kuna ma veel ei teadnud, kuidas v\u00f5i kust hankida endale \u00fchistranspordi kaart, mis t\u00f6\u00f6tab sarnaselt Tallinna \u00fchistranspordi kaardiga, ostsin igas jaamas paberist pileti. See ajas mind algul segadusse, kuna Tokyos on mitu erinevat rongiliini, mida hooldavad erinevad firmad. Seet\u00f5ttu oli raske aru saada, mille p\u00f5hjal pileti hind v\u00e4lja arvutatakse v\u00f5i kas \u00fchest ja samast automaadist saab osta pileteid erinevatele liinidele. \u00dches jaamas tekkis mul lausa paanika: mis juhtub, kui ma ei oskagi tagasi hotelli minna?! L\u00f5puks aitas \u00fcks lahke eakas Jaapani proua mul abi leida. Ilmselt sai ta minu n\u00e4oilmest aru, et olen segaduses ning t\u00e4nu sellele sain l\u00f5puks ostetud pileti sihtpunkti j\u00f5udmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata aastaid kestnud jaapani keele \u00f5pingutele, ei julgenud ma alguses eriti jaapani keeles abi k\u00fcsida. Vahetus\u00f5pingute l\u00f5puks julgesin jaapani keeles palju rohkem r\u00e4\u00e4kida ning see tegi seal elamise natuke kergemaks. Hiljem, kui juba Akitasse j\u00f5udsin, ning seal esimesed Jaapani s\u00f5brad tekkisid, sain nende k\u00e4est teada, et k\u00f5ige mugavam oleks olnud osta \u00fchistranspordi kaart \u201eSuica\u201c konbini\u2019st.<\/p>\n\n\n\n

Nii nimetatakse seal mugavuspoode, millest enamus on avatud 24 tundi ning mida saaks v\u00f5rrelda meie bensiinijaamade poodide v\u00f5i R-kioskiga. Selle kaardiga muutus liikumine t\u00f5esti palju lihtsamaks ning seda saab kasutada mitte ainult Akitas v\u00f5i Tokyos, vaid kogu Jaapanis. Kaardile raha laadida saab samuti konbini\u2019s. Lisaks on see v\u00f5imalus ka rongijaamas, kas rongifirma esinduses, piletim\u00fc\u00fcgiautomaadis v\u00f5i siis bussis bussijuhi juures olevas makseautomaadis. \u00dchistranspordi kaardi oleksin samuti v\u00f5inud endale juba lennujaamast osta.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksinda reisimine on \u00fcksildane<\/h3>\n\n\n\n

Kui olin Jaapanisse j\u00f5udnud, sain m\u00f5ne aja p\u00e4rast aru, et ma reisin \u00fcksinda ja avastasin, et tunnen ennast \u00fcksildasena. Kuna ma pole varem \u00fcksinda kuhugi reisinud, julgen \u00f6elda, et \u00fcksinda on raskem. \u00dcksi ei julge teha k\u00f5ike mida koos kellegi teisega reisides ning samuti pole v\u00f5imalik kellegagi oma seiklusi jagada. Interneti kaudu on see muidugi v\u00f5imalik, aga tunne ei ole sama. Enne seda olen k\u00fcll k\u00e4inud suvelaagris Hiinas, aga olin seal koos teiste \u00f5pilastega Eestist ning seet\u00f5ttu oli palju kindlam tunne. Otsustasin, et kui j\u00f5uan Akita Rahvusvahelisse \u00dclikooli, p\u00fc\u00fcan seal leida nii palju s\u00f5pru kui v\u00f5imalik. Arvan, et see on pikemat aega v\u00e4lismaal viibimise juures \u00fcks olulisemaid aspekte ning on arendanud ka minu suhtlusoskust.<\/p>\n\n\n

\n
\"Tazawa
Tazawa j\u00e4rv.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Praegu saan kindlalt v\u00e4ita, et enne esimest korda \u00fclikooli kaudu v\u00e4lismaale \u00f5ppima minekut olin pigem introvert, kuid n\u00fc\u00fcd eelistan veeta rohkem aega inimestega suheldes. Soovitan v\u00e4ga kas Jaapanisse s\u00f5ites kellegi kaasa kutsuda v\u00f5i siis vahetus\u00f5pilasena kindlasti suhelda v\u00f5imalikult paljude kaastudengitega. Teiste v\u00e4lismaalastest s\u00f5pradega on v\u00f5imalik arutada oma kogemusi selles riigis ning samuti \u00f5ppida neilt kasulikke nippe kohalikes oludes paremaks hakkamasaamiseks. N\u00e4iteks sain niimoodi teada \u00fchistranspordi kaardist ja e-SIMi ostmise v\u00f5imalustest. Selgus, et peale minu oli veel mitu inimest kaardita ning l\u00e4ksime k\u00f5ik koos poodi seda ostma. Meil k\u00f5igil oli erinev jaapani keele tase, kuid koos saime k\u00f5ik tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Samuti sain kogeda \u00fcht-teist sellist, mida \u00fcksinda reisides ilmselt kogeda ei saaks. \u00dcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid m\u00e4lestusi oli k\u00e4ik traditsioonilisse jaapani restorani. Nagu ma aru sain, oli koht, kuhu l\u00e4ksime, selline, kuhu tavaliselt minnakse s\u00f5pradega. Kohe sisse astudes juhatati meid eraldi ruumi, kus istusime koos \u2013 umbes 12 inimest \u2013 ja tellisime jaapani toitu. Samuti otsustasime koos minna Akita linna sakura festivalile, kuhu ma \u00fcksi poleks julgenud minna.<\/p>\n\n\n\n

Samuti poleks ma julgenud \u00fcksinda minna loomaaeda ja randa, mis asub Akita linnast eemal ning kuhu on \u00fclikoolist raskem j\u00f5uda, kuna selleks oleks pidanud minema k\u00f5igepealt linna, mis asub 12 km kaugusel \u00fclikoolist. Sinna on vaja minna kas kahe bussiga v\u00f5i siis bussi ja rongiga. Seej\u00e4rel tuleb vaadata, millise transpordiga on v\u00f5imalik edasi liikuda. S\u00f5pradega koos tundmatusse kohta minna on ikkagi kindlam kui \u00fcksinda. Lisaks sain t\u00e4nu suhtlemisele teiste vahetus\u00f5pilastega teada rohkem teiste riikide ning nende inimeste kohta: n\u00e4iteks Kanada, Itaalia, Taani, Belgia, Brunei, Indoneesia jt. Kui ma ei oleks nii paljude inimestega suhelnud, siis ei oleks ma arvatavasti nende kultuuride kohta midagi \u00f5ppinud.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks viisidest, kuidas s\u00f5pru leida, on lihtsalt inimestega vestlust alustada. Akita Rahvusvahelises \u00dclikoolis oli enamus \u00f5pilasi \u00fcllatavalt avatud ning oskasid inglise keelt v\u00e4ga h\u00e4sti. Muidu on mulle jaapanlased alati tundunud pigem introvertsetena ning \u00fclikoolist v\u00e4ljaspool enamasti inglise keelt nii h\u00e4sti ei r\u00e4\u00e4gita.<\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks viis, kuidas s\u00f5pru leidsin, oli \u00fchinemine TEDx klubiga. Minu vahetus\u00fclikoolis on tegelikult suur valik klubisid, millest paljud on seotud spordi, muusika v\u00f5i tantsudega. Minagi soovisin leida Jaapanis olemise ajaks klubi ennast huvitaval teemal ning l\u00f5puks kutsus \u00fcks mu Jaapani tee tseremoonia loengu kursusekaaslane mind TEDx klubisse. Ilmselt seet\u00f5ttu, et \u00fctlesin talle juhuslikult koridoris \u201eN\u01d0 h\u01ceo!\u201c, mis t\u00e4hendab hiina keeles \u201eTere!\u201c Ta oli nimelt varem tunnis maininud, et on Hiinast p\u00e4rit. T\u00e4nu sellisele juhuslikule kohtumisele muutus minu elu Jaapanis palju p\u00f5nevamaks. Selles klubis olles tutvusin paljude huvitavate inimestega.<\/p>\n\n\n

\n
\"Hirvede
Hirvede poolest kuulus park Naras.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Olles vahetus\u00fcli\u00f5pilane, tahtsin n\u00e4ha Jaapanit nii palju, kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik. \u00dcks v\u00f5imalus selleks tekkis aprilli l\u00f5pus ja mai alguses, kui Jaapanis algas Golden Week (kuldne n\u00e4dal). Sellel perioodil on Jaapanis mitu rahvusp\u00fcha j\u00e4rjest ning see nn n\u00e4dal kestab tegelikult umbes k\u00fcmme p\u00e4eva. Otsustasin minna sel ajal teistesse linnadesse reisima. Minu eelistuseks oli Kansai piirkond, kuna seal asuvad tuntud Jaapani suurlinnad nagu Kyoto ja Osaka. \u00dchest linnast bussiga teise s\u00f5itmisele kulub k\u00f5igest \u00fcks tund. Esialgu mul muid linnu plaanis k\u00fclastada ei olnud, kuid umbes sama l\u00e4hedal asuvad veel kaks tuntumat linna: Nara ja Kobe. Kasutasin v\u00f5imalust ja k\u00e4isin \u00e4ra ka seal.<\/p>\n\n\n

\n
\"\u00d5htune
\u00d5htune Sapporo t\u00e4nav.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

\u00dclikooli poolt pakuti samuti ekskursioone, millest soovitaksin v\u00f5imalusel osa v\u00f5tta. Ekskursioonide k\u00e4igus tutvustati meile Akita vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi: n\u00e4iteks saime k\u00fclastada Jaapani k\u00f5ige s\u00fcgavamat j\u00e4rve Tazawat; ajaloolist samuraide linna Kakunodatet; TDK muuseumi, kus eksponeeriti tehnoloogia arengut ning sai suhelda humanoidrobot Pepperiga. Kui ma ei oleks ise otsinud aktiivselt v\u00f5imalusi m\u00f6\u00f6da Jaapanit reisida, oleksin paljust ilma j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n

Sekeldused keeleeksamiga<\/h3>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks jagan ka v\u00e4ikest seiklust, mis algas soovist proovida sooritada Jaapani keele tasemeeksam JLPT (Japanese Language Proficiency Test). Kuna vahetus\u00f5pilasi, kes soovisid seda proovida, oli veel, kujunes sellest v\u00e4lja eraldi seiklus.<\/p>\n\n\n

\n
\"Akita
Akita on kuulus kanaliha, riisi ja munade poolest \u2013 pildil on kuulus Jaapani toit oyakodon, mida valmistatakse just nendest.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Otsustasime s\u00f5braga kahekesi koos eksamireisi planeerimiseks maha istuda. Eksami sooritamise kohana olid valikus ainult prefektuurid, linna ei saanud valida. Kuna olime suhteliselt kindlad, et Hokkaidos, mis on k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsem suur saar Jaapanis, toimub eksam k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt Sapporos, mis on selle saare pealinn. Seet\u00f5ttu langes valik selle koha kasuks. Hiljem selgus, et oleksime saanud eksamit ka l\u00e4hemal teha, kuid otsustasime ikkagi \u00fchel n\u00e4dalavahetusel selle reisi ette v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Kui hakkasime koos rongipileteid otsima, avastasime, et rongiga on sinna keeruline minna, kuna teekond oleks siis olnud umbes 13 tundi pikk. Seet\u00f5ttu otsustasime lennuki kasuks. T\u00e4nu sellele eksamile \u00f5nnestus n\u00e4ha veel \u00fchte Jaapani linna, mis sai \u00fcheks minu lemmikuks. Peale selle, et seal oli v\u00e4ga huvitav, oli ka ilm jahedam kui mujal Jaapanis ning sarnanes Eesti suveilmale. V\u00f5rreldes Akita 30-kraadise palavuse ja niiskusega oli sealne ilm v\u00e4ga m\u00f5nus.<\/p>\n\n\n\n

Tagasi Akitasse minekuga tekkis natuke probleeme ja sattusime meie jaoks ootamatusse olukorda. Nimelt oli meie m\u00f5lema eksamite l\u00f5pp nihkunud ajaliselt tagasilennule v\u00e4ga l\u00e4hedale. Mu s\u00f5ber otsustas \u00fcldse poole eksami pealt lahkuda, et kindlalt lennukile j\u00f5uda. Mina aga v\u00f5tsin ette avant\u00fc\u00fcri j\u00e4\u00e4da eksamile l\u00f5puni ning ei olnud sugugi kindel, kas j\u00f5uan oma lennukile v\u00f5i mis minust v\u00f5\u00f5ras linnas saab, kui peaksin lennukist maha j\u00e4\u00e4ma. \u00dchistranspordiga lennujaama j\u00f5udmine ei olnud absoluutselt v\u00f5imalik ning takso tuleb Jaapanis ette tellida.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5nneks sain takso kutsutud ja minu taksojuht oli v\u00e4ga m\u00f5istev ning \u00fcritas saada v\u00f5imalikult kiiresti lennujaama. Ma pole vist kunagi nii soravalt jaapani keeles r\u00e4\u00e4kinud, kui sellele taksojuhile enda olukorda selgitades. Lennukisse istusin l\u00f5puks viis minutit enne v\u00e4ljalendu. Olen selle eest siiani t\u00e4nulik kogu lennujaama personalile ja sellele \u00e4gedale taksojuhile!<\/p>\n\n\n

\n
\"D\u014dtonbori
D\u014dtonbori j\u00f5gi Osakas.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Arvan, et suhtlemine teiste \u00f5pilastega oligi peamine, mis tegi minu elu Jaapanis oluliselt kergemaks. Iga\u00fchel on oma kogemus ja ikka leidub keegi, kes saab anda kasulikku n\u00f5u v\u00f5i olla toeks. Samuti on niimoodi v\u00f5imalik tutvuda paljude huvitavate inimestega ning seel\u00e4bi oma maailma avardada. M\u00f5nikord muutuvad ka l\u00fchireisid seiklusteks ning siis on kindlam ja m\u00f5nusam olla koos s\u00f5pradega. Loomulikult on vaja meeles pidada, et igap\u00e4evaseid pisiasju tuleb ise korraldada, kuid seegi v\u00f5ib olla kergem, kui keegi on abiks.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti tasub \u00f5ppida ja tasub ka reisida, sest sellised elamused ja m\u00e4lestused j\u00e4\u00e4vad meelde terveks eluks. Jaapan on mitmekesine ning iga linn ja koht on seal omap\u00e4rane. Seep\u00e4rast soovitangi minna Jaapanit avastama!<\/p>\n\n\n\n

Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkool Tokyos ja Kyotos haridusmessil<\/h2>\n\n\n\n

Eesti \u00fclikoolid osalesid koos organisatsiooniga Study in Estonia sel suvel, 15.-16. juunil Tokyos ja Kyotos toimunud messil, et tutvustada siinset hariduss\u00fcsteemi ja \u00f5ppimisv\u00f5imalusi. Samuti toimus Tokyos vilistlas\u00f5htu, kus Tartu Tervishoiu K\u00f5rgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu ja vanemlektor Ivi Vaher tutvusidki p\u00f5hiloo artikli autori, Helen Atspoliga, kes viibis seal vahetus\u00fcli\u00f5pilasena.
Jaapanlased hindavad k\u00f5rgelt haridust ja innovatsiooni ning siinkohal on Eestil palju pakkuda. K\u00f5ige muu k\u00f5rval on Eesti juures jaapanlaste jaoks oluline ka meie v\u00e4rske ja puhas \u00f5hk, turvalisus ja k\u00fclluslik loodus. Seet\u00f5ttu on Jaapani puhul tegemist paljulubava k\u00f5rgharidusturuga meie rahvusvahelistele \u00f5ppekavadele.<\/p>\n\n\n