{"id":2765,"date":"2024-12-12T09:17:32","date_gmt":"2024-12-12T07:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=2765"},"modified":"2024-12-12T09:17:33","modified_gmt":"2024-12-12T07:17:33","slug":"usa-avastusretk-langenud-inglitest-imelise-looduseni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/usa-avastusretk-langenud-inglitest-imelise-looduseni\/","title":{"rendered":"USA avastusretk: langenud inglitest imelise looduseni"},"content":{"rendered":"\n

Kui n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris aus olla, siis ei ole USA minu reisiunistuste sihtkohtade hulka kunagi kuulnud, kuid l\u00e4ksin siiski p\u00f5nevile, kui s\u00f5brad eelmise aasta novembris teatasid, et neil on plaan eesootaval suvel jaanip\u00e4eva paiku perega USAsse minna.<\/p>\n\n\n\n

Endale omase otsekohesusega julgesin k\u00fcsida, et kas meie pere v\u00f5iks ka kaasa tulla ja nii see seitsmeliikmeline reisiseltskond kokku pandud sai \u2013 mina ja Meelis, s\u00f5brad Margo ja Kristiina ning kahe pere peale kaks teismelist (15- ja 16- aastane) noormeest ja \u00fcks 11-aastane preili. Reisi suund sai v\u00f5etud USA l\u00e4\u00e4nerannikule ning olgu ka \u00e4ra \u00f6eldud, et Margo oli sisuliselt samal trajektooril seljakoti ja m\u00f5nede s\u00f5pradega kuus aastat tagasi juba seigelnud. V\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et tema oligi kogu selle reisi eelt\u00f6\u00f6 tegija ja korraldaja.<\/p>\n\n\n\n

Langenud inglite ja kustunud t\u00e4htede linn<\/h3>\n\n\n\n

USA-sse reisimise k\u00f5lbulikkuse hindamiseks vajaminevad kohustuslikud ESTA-reisiload said k\u00f5igil taotletud m\u00e4rtsi keskel. Eestist lahkusime 21. juuni \u00f5htul ja suundusime Stockholmi, et j\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikul startida Londonisse ning sealt edasi juba Los Angelesse (LA). Tulenevalt sellest, et reisisime olevikust tulevikku, j\u00f5udsime 22. juunil Stockholmist kell 8.25 v\u00e4ljudes Los Angelesse veel sama p\u00e4eva \u00f5htul kell 19.15 ja seda kahetunnise hilinemisega. P\u00e4rast pikka lennup\u00e4eva oli LA lennujaamas piin veel paar tundi pikas j\u00e4rjekorras oodata, et vastata immigratsiooniametniku k\u00fcsimustele, et miks, kuhu ja kui kauaks me l\u00e4heme ning j\u00e4tta endast maha oma biomeetrilised andmed. \u00d5nneks oli Margo meid selles osas koolitanud ning kogu vajaminev \u00f6\u00f6bimiste info oli meil kenasti paberile prindituna kaasa v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n

\n
\"San
San Fransisco tramm.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Selleks et oleks kergem koos liikuda ja v\u00e4ltida mitme auto parkimisega kaasnevaid v\u00e4ljakutseid, otsustasime kahe pere peale terveks reisiks rentida \u00fche seitsmekohalise auto. Los Angelese lennujaamast on erinevad autorendifirmad korraldanud piisavalt tiheda tasuta bussi\u00fchenduse oma autode hoiuplatsidele. Kuigi lennujaamast j\u00f5udis kiiresti Budget Car Rental\u2019i autode platsile, siis auto k\u00e4ttesaamine v\u00f5ttis meie jaoks teadmata p\u00f5hjustel ebam\u00f5istlikult kaua aega.<\/p>\n\n\n

\n
\"Californiat
Californiat ilmestavad t\u00fc\u00fcpilised pikad palmid.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

M\u00e4letan, et kui peale v\u00e4sitavat reisip\u00e4eva hotellis viimast korda kella vaatasin, n\u00e4itas see 00.00 ehk k\u00e4tte oli j\u00f5udnud uus p\u00e4ev. Margo kuldsed s\u00f5nad: \u201eArvestage, et \u00e4rkate \u00f6\u00f6sel kell kolm\u201c said minu jaoks t\u00f5eks kell 03.44, kui virgusin unest. Ilmselgelt ei saanud mu aju aru, miks ma keset k\u00f5ige suuremat p\u00e4eva, st enne kella 14 (seda siis koduses ajav\u00f6\u00f6ndis), pikemalt kui kolm tundi magan. Igatahes kella kuue paiku olid m\u00f5lemad pered ennast vooditest \u00fcles ajanud. Kuna ilm oli selge ja p\u00e4ikesepaisteline, otsustati v\u00f5tta suund Griffithi observatooriumile, mis asus meie hotellist paarik\u00fcmne minuti autos\u00f5idu kaugusel.<\/p>\n\n\n

\n
\"Pikk
Pikk ja sirge tee.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

See oli ilmselgelt tark otsus, sest meie kohalej\u00f5udmise ajaks ei olnud parkimine veel tasuline ning teisi inimesigi ei olnud eestlase m\u00f5istes palju. Sealt k\u00f5rgelt avanes \u00fcllatavalt roheline vaade piirkonnale ja kaunis vaade Los Angelese linnale. Oma silmaga on n\u00fc\u00fcd \u00e4ra n\u00e4htud ka kurikuulus Hollywoodi silt. Sealt edasi suundusime Hollywood Boulevardile, et n\u00e4ha ja jalutada Hollywoodis kuulsuste alleel (Walk of Fame). Paar t\u00e4navat sealt eemal, kus k\u00e4isime burgereid s\u00f6\u00f6mas, avanes teinegi vaatepilt sellest m\u00e4rgilisest linnast ning kohtusime esimese \u201eendaga r\u00e4\u00e4kijaga\u201c ehk narkomaaniga.<\/p>\n\n\n\n

Samal p\u00e4eval s\u00f5itsime veel ringi Beverly Hillsis, mis on tuntud eelk\u00f5ige rikaste ja kuulsate linnana, ning seal asuval maailma \u00fchel kalleimal t\u00e4naval, Rodeo Drive`il. Los Angeles ja Beverly Hills j\u00e4\u00e4vad kindlasti meelde ka hirmkoledate, kuid ilmselgelt staatust n\u00e4itavate, Tesla Cybertruck\u2019ide k\u00f5rge kontsentratsiooni t\u00f5ttu.
Los Angeleses olime kokku kolm \u00f6\u00f6d, mis olid v\u00e4gagi vajalikud eelk\u00f5ige 10-tunnise ajavahega kohanemiseks. Los Angelest j\u00e4\u00e4vad veel meenutama ilus Santa Monica rand ja sealne Vaikses ookeanis olev kai, boheemlaslik Venice Beach ja sealne 4 km pikkune jalak\u00e4ijate promenaad. Teisalt j\u00e4i meelde ka imeilus roheline ja j\u00e4rvega MacArthuri park, mis oli paksult t\u00e4is kodutuid ning \u00f5htune jalutusk\u00e4ik tuledes\u00e4ras Hollywood Boulevardi kuulsuste alleel, kus peamise l\u00f5hnabuketi moodustasid kanep ja inimese poolt eritatav kollane kehavedelik.<\/p>\n\n\n\n

Kogu sealse hiilguse ja rikkuse k\u00f5rval tuleb paratamatult t\u00f5deda, et paljude unistustes olevas \u201einglite linnas\u201c on h\u00e4irivalt palju niinimetatud langenud ingleid ja kustunud t\u00e4hti. Seet\u00f5ttu ei suuda ma ette kujutada, kuidas seal nelja aasta p\u00e4rast toimuvad esinduslikud suveol\u00fcmpiam\u00e4ngud k\u00f5igi nende t\u00e4navapikkuste k\u00e4ttejuhtuvatest materjalidest ehitatud (telk)laagrite vahel, kus toimetavad k\u00f5ik need \u201eendaga r\u00e4\u00e4kijad\u201c, p\u00fcksid vaevu rebadel, paljajalu taeva poole karjuvad jumalas\u00f5na kuulutajad v\u00f5i \u2026<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4bi San Fransisco rahvusparkideni<\/h3>\n\n\n\n

Los Angelesest viis reis meid edasi San Franciscosse, mis oli k\u00f5igist kolmest k\u00fclastatud linnast oma olemuselt k\u00f5ige s\u00fcmpaatsem nii arhitektuuri, puhtuse, kui ka \u201evaibi\u201c poolest. Kui auto n\u00e4itas veel 25 minutit enne San Franciscosse j\u00f5udmist 35 soojakraadi, siis kohale j\u00f5udes oli v\u00e4ljas vaid 20 kraadi. Kuna San Francisco olulisim maam\u00e4rk, Golden Gate`i sild, meile ennast saabumisp\u00e4eval pilvede seest t\u00e4ies ilus ei ilmutanud, v\u00f5tsime p\u00e4rast valdavalt autos viibitud p\u00e4eva ette jalutusk\u00e4igu Fisherman\u2019s Wharf\u2019i.<\/p>\n\n\n

\n
\"\u00d6koloogiline
\u00d6koloogiline jalaj\u00e4lg p\u00e4rast \u00fche kogupererestorani k\u00fclastust.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

S\u00f5ime \u00f5htust vaatega San Francisco lahele m\u00f5nusa fiilinguga s\u00f6\u00f6gikohas nimega Bubba Gump, mis on inspireeritud 1994. aastal linastunud m\u00e4ngufilmist \u201eForrest Gump\u201c. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5itsime \u00fche San Francisco s\u00fcmboliga, mis on t\u00e4nava all jooksvate kaablite p\u00f5him\u00f5ttel liikuv tramm. Samal p\u00e4eval k\u00e4isime tutvumas teise s\u00fcmboolse maam\u00e4rgiga ehk Golden Gate`i sillal, kust avaneb vaade San Francisco lahes paiknevale maailma kuulsaimale vanglasaarele Alcatraz. San Franciscost j\u00e4\u00e4vad kindlasti meelde \u00fclitugev tuul ja jahe temperatuur v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud kohtadega, mida me k\u00fclastasime. Samuti kohtasime sealses t\u00e4navapildis oluliselt rohkem sportivaid inimesi. Ilmselgelt on see vajalik j\u00e4rskudel m\u00e4gedel paiknevas linnas elamiseks.<\/p>\n\n\n

\n
\"Walk
Walk of Fame Los Angeleses.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

P\u00e4rast San Franciscot algas minu jaoks meie reisi \u00e4gedaim osa, mis k\u00e4tkes endas nelja erineva rahvuspargi k\u00fclastamist. Esimene neist, Yosemite rahvuspark, kostitas meid hingematvalt ilusate m\u00e4giste vaadetega, m\u00e4gij\u00e4rvede ja -j\u00f5gedega, lumiste m\u00e4etippude ning v\u00f5imsate koskede, aga ka maailma suurima (914 m) graniidist p\u00fcstloodis monoliidiga El Capitan.<\/p>\n\n\n\n

Samal p\u00e4eval j\u00f5udsime \u00e4ra k\u00e4ia ka Sequoia rahvuspargis, kus asuvad v\u00f5imsad mammutipuud. M\u00e4gedes asuvate sekvoiade juures t\u00f5des Kristiina, et ainult dinosaurused on veel puudu. M\u00e4nnil\u00f5hnalises metsas k\u00f5rguvate puude vanus oli 3200+ aastat. P\u00f5hjus, miks need hiiglased muidu California m\u00e4gedes tihti aset leidvatest metsatulekahjudest ja erinevate taimekahjurite r\u00fcnnakutest p\u00e4\u00e4senud on, peitub nende kiulises, kookosele sarnanevas koostises.<\/p>\n\n\n

\n
\"Los
Los Angelesi k\u00f5rghoonete piirkond Broadwayl.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kolmas rahvuspark, mida k\u00fclastasime, oli Surmaorg (Death Valley). Teekonnal l\u00e4bisime m\u00e4gede vahelisel platool asuva 38-kraadise Mojave k\u00f5rbe. Tee Surmaorgu kulges samuti rahvuspargi m\u00e4gede vahel, mis erines totaalselt Yosemite\u2019s n\u00e4htud lopsakast loodusest, kuid vapustas oma iluga teistmoodi. Sealses kuumuses kogesime ka miraa\u017ei, kus k\u00f5ik me n\u00e4gime vastutulevate tulede j\u00e4rgi kahte autot, mis l\u00e4hemale j\u00f5udes osutus siiski vaid \u00fcheks s\u00f5idukiks. Temperatuuri maksimum, mille auto termomeeter fikseeris, oli 49 kraadi. Surmaorus asuvate liivad\u00fc\u00fcnide juures keeldus tehnika \u2013 videokaamera ja mobiiltelefonid \u2013 kuumuse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tamast. Tunne, mida seal hoone varjus vilus, kuid tuule k\u00e4es seistes kogesin, meenutas tunnet, kui lasta endale f\u00f6\u00f6nist sooja \u00f5hku n\u00e4kku, aga seda kogu keha ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

Surmaoru k\u00fclastuse m\u00e4lestuste juurde kuuluvad kindlasti ka filmidest n\u00e4htud s\u00f5it m\u00f6\u00f6da kilomeetrite pikkuseid sirgeid asfalteeritud teid v\u00f5i \u00f6\u00f6bimine ehtameerikalikus uimases Beatty- nimelises v\u00e4ikelinnas, kus jalutavad vabalt ringi eeslid ning kus \u00f5nnestus s\u00fc\u00fca reisi k\u00f5ige h\u00f5rgumat brisketit ja maitsvaimat ribi.

Viimane loodusime, mida soovisime oma silmaga tunnistada, oli Grand Canyon. Teel sinna k\u00fclastasime Nevada ja<\/p>\n\n\n\n

Arizona osariigi piiril asuvat massiivset Hooveri tammi, mis peaks tuttav olema Hollywoodi filmikunsti austajatele kasv\u00f5i agent 007 benji-h\u00fcppest filmis \u201eGolden Eye\u201c. Grand Canyon\u2019it pole v\u00f5imalik ei s\u00f5nade ega fotodega edasi anda, seda peab ise kogema. Seal \u00e4\u00e4re peal koos teiste turistidega sipelgana siblides m\u00f5istad, kui pisike tegelane on inimene v\u00f5rreldes v\u00f5imsa loodusega.<\/p>\n\n\n