Kui v\u00f5rrelda inimesi autodega, siis on meil k\u00f5igil oma k\u00fctusepaak \u2013 eluks vajaliku energia hoidla, milles asuvat v\u00e4\u00e4rtuslikku k\u00fctust iga p\u00e4ev erinevateks tegevusteks kulutame. M\u00f5nel mahutab paak rohkem, m\u00f5nel natuke v\u00e4hem, aga see t\u00fchjeneb ja vajab aeg-ajalt t\u00e4itmist. T\u00e4pselt nagu autol.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4iskasvanud inimestelt eeldame, et nad tajuvad oma sisemist punast k\u00fctusepaagitulukest ja liiguvad \u00f5igel ajal tanklasse tankima. Me eeldame, et nad teavad, kui kaugel on l\u00e4him tankla, milline k\u00fctus neile sobib ja kui tihti nad peavad tankimas k\u00e4ima. Kuidas aga \u00fcldse arenevad tankimiseks ehk eluks vajaliku energia pideva j\u00e4tkumise tagamiseks vajalikud harjumused? Ja mis on sellel k\u00f5igel pistmist kiindumusteooriaga?<\/p>\n\n\n\n
Kui kiindumusteooria looja John Bowlby 1907. aastal Inglismaal s\u00fcndis, kasvatati lapsi teistmoodi kui t\u00e4nap\u00e4eval. Suhete ja keskkonna m\u00f5ju ei osatud t\u00e4htsustada ja nii kasvas ka j\u00f5ukast perekonnast p\u00e4rit v\u00e4ike John esimesed neli eluaastat \u00fcles oma hoidjat\u00e4diga, seej\u00e4rel erinevate hoidjatega ja 7-aastaselt saadeti ta internaatkooli. Tal ei tekkinud turvalist kiindumussuhet oma vanematega, ta lahutati oma lapsep\u00f5lve olulisest kiindumusobjektist \u2013 hoidjat\u00e4dist \u2013 ja saadeti v\u00e4ga noorelt kodust \u00e4ra omaette hakkama saama. Mis te arvate, kui t\u00e4is oli v\u00e4ikse Johni k\u00fctusepaak, kui talle juba pisikesest peale \u00f5petati, et ta peab oma k\u00fctusepaaki ise t\u00e4itma, teadmata, kus tankla p\u00e4riselt asubki, tankimisprotseduurist r\u00e4\u00e4kimata?<\/p>\n\n\n\n
\n\u00c4reva kiindumusstiiliga inimestel soovitatakse m\u00f5elda l\u00e4bi enda prioriteedid ja s\u00e4ttida isiklik tervis ja heaolu p\u00e4riselt esikohale.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Bowlby isiklik kogemus pani aluse suhete uurimise huvile ja suunas ta ps\u00fchholoogiat, ps\u00fchhiaatriat ja ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi \u00f5ppima. Ta hakkas uurima hooldajast varakult eraldamise ning lapse vajadustele mitte reageerimise m\u00f5ju tema hilisemale toimetulekule ja enesega hakkama saamisele.<\/p>\n\n\n\n
Kui laps on v\u00e4ike, ei oska ta oma t\u00fchja k\u00fctusepaaki muudmoodi t\u00e4ita, kui v\u00f5tab kontakti talle k\u00f5ige turvalisema ja l\u00e4hima t\u00e4iskasvanuga \u2013 nutab, et teda s\u00fclle v\u00f5etaks, haarab tal \u00fcmber jala kinni, et f\u00fc\u00fcsilist l\u00e4hedust saada, karjub ja jonnib, et h\u00e4iresse l\u00e4inud n\u00e4rvis\u00fcsteemi rahustataks pehme pai ja sooja silmavaatega. Ta uuris lapsi, kellel polnud seda v\u00f5imalust, kellel polnud tanklat \u2013 ta uuris t\u00fchjade paakidega lapsi. Nii s\u00fcndis 20. sajandi keskel kiindumusteooria. <\/p>\n\n\n\n
Kiindumusteooria kui v\u00f5imalus oma tankimisharjumusi m\u00f5ista<\/h3>\n\n\n\n
Kiindumusteooria on ps\u00fchholoogiline teooria, mis uurib inimeste emotsionaalseid sidemeid ja kiindumussuhteid teiste inimestega. Selle teooria kohaselt kujunevad need sidemed varases lapsep\u00f5lves ning m\u00f5jutavad inimese k\u00e4itumist ja suhteid kogu elu jooksul. Kiindumus\u00adteooria tuum on idee, et inimesed otsivad turvalist suhet teiste inimestega, eriti esmaste hooldajatega. K\u00f5ige olulisem on esimene eluaasta, kui beebi elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltub kellestki teisest. Olenevalt sellest, kuidas esimestel eluaastatel lapse vajadusi rahuldatakse, kujuneb v\u00e4lja tema kiindumusstiil ehk oskus enda, oma k\u00fctusepaagi ja l\u00e4hedaste suhete eest hoolt kanda. <\/p>\n\n\n\n
Beebil ja v\u00e4ikelapsel on vaja, et keegi l\u00e4hedastest tuleks appi, kui ta seda vajab, sest ta ise ei saa oma vajaduste rahuldamisega ehk ise k\u00fctusepaagi t\u00e4itmisega veel hakkama. Kui laps saab kogemuse, et tema vajadused on olulised, \u00f5pib ta \u00e4ra, et ta on v\u00e4\u00e4rtuslik ja maailm on paik, mida v\u00f5ib usaldada. Kui beebi annab oma rahuldamata vajadustest nutuga m\u00e4rku, aga seda korduvalt eiratakse, on n\u00e4rvis\u00fcsteem h\u00e4iritud. Beebi ei suuda ennast ise rahustada ja oma vajadusi ise rahuldada ja vajab selleks abi. Kui abi ei tule, tekib
st\u00adress, aju tajub keskkonda ohtliku ja ebaturvalisena ning see omakorda p\u00e4rsib usalduse arengut. Kasvades ja arenedes kujunevad olenevalt keskkonnam\u00f5judest v\u00e4lja kiindumusstiilid, mis hakkavad teataval m\u00e4\u00e4ral juhtima t\u00e4iskasvanuelu suhteid, pingutuse-taastumise ts\u00fcklit ja endaga rahulolu.<\/p>\n\n\n\n\nOlenevalt sellest, kuidas esimestel eluaastatel lapse vajadusi rahuldatakse, kujuneb v\u00e4lja tema kiindumusstiil ehk oskus enda, oma k\u00fctusepaagi ja l\u00e4hedaste suhete eest hoolt kanda.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib lugejal tekkida hirm, et kui lapsep\u00f5lves turvalist kiindumust ei kujunenud, kas siis j\u00e4\u00e4ngi elu l\u00f5puni t\u00fchja paagiga? Kindlasti mitte. Vajaduste, suhete ja keskkonna koosm\u00f5jul tekivad k\u00fcll erinevat t\u00fc\u00fcpi kiindumusstiilid, mida allpool natuke l\u00e4hemalt vaatleme, kuid need ei pea defineerima meie elu. Juba teadlikkuse t\u00f5us annab meile valiku j\u00e4tkata vanaviisi v\u00f5i midagi muuta.<\/p>\n\n\n\n
Eristatakse erinevaid kiindumisstiile:<\/h3>\n\n\n\n
Turvaline kiindumusstiil \u2013<\/h4>\n\n\n\n
\u201colen n\u00e4htud ja kuuldud, usaldan ja olen hoitud\u201d. Lapsed, kes kogevad turvalist kiindumust, tunnevad end hooldajate l\u00e4heduses turvaliselt ja usaldavad nende tuge. Nad julgevad uurida maailma ja arendada sotsiaalseid oskusi, kuna nad teavad, et nende vajadusi rahuldatakse \u2013 nende paak p\u00fcsib t\u00e4is. Turvalise kiindumusmustriga tudeng teab oma vastutust \u00f5pingute ajal ning oskab m\u00e4rgata \u00f5pingutega kaasnevat stressi ning vajadusel abi k\u00fcsida v\u00f5i vastutust jagada. Selline tudeng on usaldusv\u00e4\u00e4rne, proaktiivne ja hoiab oma asjadel ise silma peal. Sarnane on ka kolleeg \u2013 toimekas, rahulik ja turvaline, oskab lugeda ruumi, on taktitundeline ja kannab oma vajaduste eest teadlikult hoolt nii, et t\u00f6\u00f6\u00fclesanded on tehtud ja t\u00f6\u00f6tunnid koormusplaanis kirjas ja tasustatud.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rev kiindumusstiil \u2013<\/h4>\n\n\n\n
\u201colen liiga n\u00e4htav ja vajan pidevat t\u00e4helepanu\u201d. Sellistes suhetes on lapsed tihti ebakindlad ja murelikud hooldajate k\u00e4ttesaadavuse suhtes. Nad v\u00f5ivad olla liigselt emotsionaalsed ja klammerduvad, otsides pidevalt l\u00e4hedust, kuid samal ajal tundes end ebakindlalt. \u00c4reva kiindumusstiiliga tudeng kipub olema tundlik teiste inimeste tagasiside suhtes ja otsib pidevalt kinnitust, et ta sobib, kuulub gruppi ja on v\u00e4\u00e4rtuslik. Tal v\u00f5ib olla raske taluda kriitikat ning ta v\u00f5ib tunda suurt \u00e4revust, kui suhetes v\u00f5i \u00f5ppimises tekivad raskused. \u00c4reva kiindumusstiiliga kolleeg seevastu v\u00f5ib olla enda suhtes n\u00f5udlik, t\u00f6\u00f6\u00fclesannetes tubli ja perfektsionistlik, kolleegide ja tudengitega suheldes v\u00e4liselt m\u00f5istev ja lepitust otsiv ning kon\u00adflikte ennetav, kuid sisemiselt endaga konfliktis, sest teistele vastu tulles j\u00e4tab ise pidevalt tanklas k\u00e4imata. \u00c4reva kiindumusstiiliga inimestel soovitatakse m\u00f5elda l\u00e4bi enda prioriteedid ja s\u00e4ttida isiklik tervis ja heaolu p\u00e4riselt esikohale. Tihti selle t\u00fc\u00fcbi esindajad k\u00fcll r\u00e4\u00e4givad, et enda k\u00fctusepaagi t\u00e4itmine t\u00e4htis, aga ise unustavad seda teha, sest pole harjunud enda vajadusi m\u00e4rkama ja rahuldama.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ltiv kiindumusstiil \u2013<\/h4>\n\n\n\n
\u201colen n\u00e4htamatu ja pean ise hakkama saama\u201d. Lapsed, kes kogevad v\u00e4ltivat kiindumust, v\u00f5ivad tunduda iseseisvamad ja v\u00e4hem emotsionaalsed, sest nad on \u00e4ra \u00f5ppinud, et tunnete v\u00e4ljendamisel ja abi k\u00fcsimisel pole m\u00f5tet. Nad v\u00f5ivad hooldajatele l\u00e4hedust v\u00e4ltida ja n\u00e4idata nende vastu v\u00e4hest huvi. V\u00e4ltivate laste vanemad arvavad, et igale beebi nutule ei pea reageerima. V\u00e4ltiva kiindumusstiiliga tudeng hindab s\u00f5ltumatust, v\u00e4ldib abi k\u00fcsimist ja keskendub tulemustele, mitte suhetele. Ta tuleb \u00f6\u00f6valvest tundi, joob t\u00fchja k\u00f5hu peale energiajooki ja eirab k\u00f5iki oma k\u00fctusepaagi punaseid tulesid. V\u00e4ltiv kolleeg on emotsionaalselt pigem reserveeritud, eelistab t\u00f6\u00f6l suhelda t\u00f6\u00f6 teemadel ega naudi kolleegidega istumisi v\u00f5i \u00fcritusi. Stressirohketes olukordades eelistab ta tegutseda \u00fcksinda, sest usaldab ennast k\u00f5ige rohkem. Kui nende k\u00fctusepaak t\u00fchjaks saab, on see teistele \u00fcllatus, sest nad on j\u00e4tnud hakkama saaja mulje. V\u00e4ltiva kiindumusstiiliga inimene v\u00f5ib j\u00e4tta mulje, et tal pole tanklaid vajagi, mist\u00f5ttu esimene samm oleks selle vajaduse tunnistamine. See vabastab nad t\u00e4iuslik olemise pingest ja annab v\u00f5imaluse latti allapoole lasta, suhestuda ja suhelda vabamalt ning anda m\u00e4rku oma vajadustest enne kui need avalduvad kriitika v\u00f5i frustratsioonina.<\/p>\n\n\n\n
Tea teed l\u00e4hima tanklani<\/h3>\n\n\n\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et mitte kunagi varem pole maailmas avaldatud nii palju eneseabi\u00f5pikuid ega r\u00e4\u00e4gitud vaimse tervise eest hoolitsemisest, mist\u00f5ttu tundus hea m\u00f5te l\u00e4heneda sellele teemale veel \u00fche nurga alt. Nii nagu enesehoolitsusplaanist kinni pidamine ja isikliku k\u00fctusepaagi j\u00e4rjepidev t\u00e4itmine, v\u00f5ivad kirjeldatud kiindumusstiilid kujundada meie oskusi oma vajadusi m\u00e4rgata ja nende eest hoolt kanda. Kiindumusteooria aitab meil paremini m\u00f5ista vajaduste m\u00e4rkamise ja rahuldamise olulisust ja ning seda, kuidas varases lapsep\u00f5lves kogetu seda hilisemas elus m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n
On leitud, et isiklikust kiindumusstiilist teadlikuks saamine on \u00fcks v\u00f5imalus aidata m\u00f5testada, miks me erinevates suhetes (sh suhtes iseendaga) reageerime nii nagu me reageerime. Seej\u00e4rel saame teha teisi valikuid, panna paika oma tanklad, m\u00e4rgata punast k\u00fctusepaagitulukest ning hoolitseda selle eest, et teame, kes appi tuleb ja meil oma vajaduste eest hoolitseda aitab, kui juhtub, et tanklasse minek ei \u00f5nnestu.<\/p>\n\n\n\n
P.S. Kiindumusteooria ja tanklametafoori \u00fchendamine \u00fchte artiklisse on autori teadlik valik ja ei pretendeeri t\u00f5endusp\u00f5hisusele.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui v\u00f5rrelda inimesi autodega, siis on meil k\u00f5igil oma k\u00fctusepaak \u2013 eluks vajaliku energia hoidla, milles asuvat v\u00e4\u00e4rtuslikku k\u00fctust iga p\u00e4ev erinevateks tegevusteks kulutame. M\u00f5nel mahutab paak rohkem, m\u00f5nel natuke v\u00e4hem, aga see t\u00fchjeneb ja vajab aeg-ajalt t\u00e4itmist. T\u00e4pselt nagu autol. T\u00e4iskasvanud inimestelt eeldame, et nad tajuvad oma sisemist punast k\u00fctusepaagitulukest ja liiguvad \u00f5igel ajal […]<\/p>\n","protected":false},"author":60,"featured_media":2707,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"ppma_author":[223],"class_list":["post-2704","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","wpautop"],"authors":[{"term_id":223,"user_id":60,"is_guest":0,"slug":"katrin-tint-oppejoud","display_name":"Katrin Tint, \u00f5ppej\u00f5ud","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/60"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2704"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2704\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2708,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2704\/revisions\/2708"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2707"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2704"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=2704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}